Ongi käes see viimane päev. 31.

Ma loodan, et see ei tähenda midagi, kui viimasel aasta päeval magasin kauakaua. Vist loeb, mis teen esimesel päeval. Kui magan kaua, siis on terve aasta unine jne. Aga viimane ikka ei loe. Igastahes ma magasin pea poole üheni täna. Nii magus oli uni ja mulle väideti ka, et maga nii kaua kui tahad. Nii ma siis ka tegin. Kohe peale tõusmist läksime randa. Väljas on külm, prrrr. Aga meeletult ilus on kõik. Selline karge. Sõime seal lõunaks priimuse pealt keedetud mingit tomatisuppi ja lasime soojenduseks rakette. Ja tagasi tuppa. Rannas mainis Guldborg, et olin saanud ka täna 3 kirja. Ehk siis ühe CD, siis pakiteatise ja kirja. Peale seda ma tahtsin nii ruttu, kui võimalik koju tulla. Nägin, et üks oli Võru vanaemalt ja vanaisalt. Siis Pakki moodi natuke oli Kristilt ja heikilt pakiteatis, seda pean ainult kunagi teine kord minema otsima.
Aga Kristi, sa oleskid võinud sellele peale kirjutada, et on sünnipäeva puhul. Mina ju muidugi rabisin kohe lahti ja siis alles nägin, et sünnipäevaks. Kuid siis ei suutnud ma enam end peatada. Panin kohe käima ja süda läks nii soojaks. Muideks minu meelest on teil seda lund piisavalt. Kõik on vähemalt valge. Igastahes sulle Kristi ja Anettile ka suured kallid. Et tegite selle armsa kingi. =)
Natukese aja pärast lähme siis perega tuttavate juurde, seal võtame uue aasta vastu ja jääme ööseks ka.
Minul on ikka veel see jalavalu nats ja kõrvad ka lukus kogu aeg. Ei ole hea tunne. Kuid loodan, et läheb õhtuks üle. Muidu väga kehv seal olla.

Igastahes olgu kõigil ilus aastavahetus!!!! Loodame, et tuleb veel parem uus aasta. =)
Godt nytt år!!! =)

Mhmm, olen laisk. (Igas mõttes). :S
Kuid aasta viimesel päeval võtan ette ja ajan asjad korda. Kirjutan kõigest juhtunust ja ilusti järjekorras.
Aga vahepeal kuulake ja vaadake seda seda: http://www.youtube.com/watch?v=tKYAT2p8ygI&feature=related

HÄID JÕULE!

Ma kirjutan kõigest juhtunust pikemalt paari päeva jooksul, kui vaba aja leian.
Seniks veel sooje soove teile jõuluajaks. Olge kõigi vastu sallivad ja sõbralikud. Ma olen ka. =)
Kallistused Kaarilt. =)

21 detsember

Täna siis oligi sellel poolaastal viimane koolipäev. Eks siis pool kooli pole veel käidud, aga enne jõule on kõik. Vaheaeg on siis sama pikk, nagu Eestis. 16 päeva puhkust koolist. Mul tegelt veel 18 päeva, sest lähen ju 3. jaanuarist kuni 8.jaanuarini Bergenisse perega. Ja elus esimest korda saan ma oma sünnipäeva pidada lennates. =) See pole midagi erilist, kuid siiski midagi uut. Elame siis jälle Larsi õe juures. Algul teadsin, et Guldborgi vanemate juures, aga nad on terve pühade aja oma mökkis mägedes ja pole selleks ajaks veel tagasi tulnud. Kahju, ma oleksin tahtnud ka nende kodu näha. Aga pole hullu, Eva juures ka ilus ja kindel kõik. Olen seal juba käinud.
Aga tänasest päevast natuke.
Kooli läksin ikka samal ajal nagu tavaliselt. Vihma sadas nagu oavarrest. Jalad olid automaatselt märjad. Ei pannud korralikke jalanõusid. Hull. Ja püksid kuivasid ka alles ära esimese tunni lõpuks. Soovisime seal klassis kõigile häid jõule ja läksime spordisaali. Seal olid pandud lauad ja toolid. Laudade peal piparkoogid ja mandariinid. Ja vaatasime jõulu(show´d pidu). Muidugi me esinesime ka, aga ainult prantsuse keeles. Alguses teadsin, et ikka klassiga ka, aga tydrukud ei tahtnud ja sellest ei oleks tulnud midagi ilusat välja, sest keegi polnud harjutanud. Ja oleks niisama jorsenud seal kaunilt oma margi täis. EI olnud mõtet. Aga prantsuse keeles läks normaalselt. Laulsime ikka ja lõpus viskasime pihkudest kunstlund õhku. See võis küll efektne olla saalist vaadates. Veel esines seal koolis üks poiste bänd, ma arvan, et see oligi kõige parem üldse kokku. Nad olid ikka vaeva näinud kõige rohkem. Üks poiss käib mu klassis ka.
Veel esinesid seal hispaania keele grupp, (meil oli parem) :D;D. Ja ühed tüdrukud olid teinud koolist video, see oli ka hea. Kõik lõi sellise hubase tunde.
Ja mina jagasin seal Eesti kommi. Ja teised soovisid mulle eesti keeles Häid jõule. See küll oli midagi: Jeid Jule, aga mina sain aru. Armas ikka.
Peale seda oligi kõik. Viimased soovid ja koju.
Jalutasin Eide Handeli juurde, sinna on kusagil 2,5km, aga ei tahtnud oodata lihtalt koolis ka 2 tundi. Mõttetu. Guldborg tuli Trygvega poodi osasid jõulu asju ostma.
Enne jalutasin mööda kuusepuust, mis on poe juures. Alguses ülesse panekul oli ta nii suur:


Kuid see on tuuline koht ja järgi on jäänud tsipa väiksem. Vaata, et sama suur kui meie toa kuusk, aga palju koledam. Vahepeal murdus ta pooleks ja paar päeva tagasi veel korra. Tulesid pole ka enam küljes. Selline on nüüd:

Läksin siis poodi ja ootasin natuke Guldborgi ja Trygve jõudmist ka kodust poodi. Mu jalad olid läbimärjad. Õhhhh... Külm õnneks polnud jalgadel.
Vahepeal ostsime palju asju ja tegin Trygvest pilti ka. Ta oli kodus tahtnud teha patsid ja Guldborg oli lasknud, ise teab ju. :D Poodi tulles meenutas ta esimesel pilgul mulle Astridit.:

Ja seal samas oli ka hullemad hunnikus lambaliha ribikonte vms. Hull ikka, kui paljudele see meeldib. Muideks mina saan selle aasta jõulu õhtu suht normaalselt üle elada, sest palju asju mulle ei meeldi, mis laual on. Aga polegi vaja end nuumata. Aga viisakas ikka olen, maitsen kõike, seda luban. Aga jah, kas te olete näinud sellist hunnikut? :


Mina pole. Ja nad tõid seda veel juurde, sest ma ei taha mõelda, mis õhtul seal poes saama hakkab. Juba keset päeva oli palju inimesi. Ja kui peale tööd minna, siis enne kahte tundi sealt välja ei saa. Ostuhullus on jõulud, mitte rahulikud pühad.
Tagasi koju tulles sain kätte 2 jõulukaarti. =) Aitäh!
Nüüd puhkan ja niisama olen. Kirjutan blogi ja korrastan nats tuba. Pärast 8-st lähen jõuluballile, loodan, et tuleb tore. Peab tulema!
Nüüd magan nats, sest viimased ööd on olnud pikad.
Homme magan kaua ja siis hakkame maja koristama ning valmistusi tegema.
Kaunist jõuluaega kõigile!!! =)
Kaarilt suured kallistused. Neid ma vajaks praegu.
Väike märkus, see pole mingi igatsuse pärast, aga ikkagi tahaks näha lähedasi. Eriti veel jõuluajal.
Tsauki.

Tagasi tulin.

Nüüd olen siis ametlikult tagasi suurelt ja pikalt blogi puhkuselt. ;)

Endal on ka häbi, et nii kaua olen pausi teinud. Nüüd ma küll enam köigist päevadest ei suuda kirjutada. Ja ega polegi vist enam mötet.
Pooleli jäin siis enne Levi laagrisse minemist.( Koos Tromsø ja Kvaløysetta skiklubiga).
Seal oli köik köige paremas korras. Muideks enne seda laagrit ma vaatasin enda mäletamist mööda teist korda seda pildialbumit, mis kodust kaasa vötsin. See oli siis teine selline VÄIKE koduigatsuse hetk. Laarist tagasi tulles olin aga tunduvalt rohkem energiat täis ja valmis edasi minema. See energiat täis tähendab, et möttemaailm oli eneriast tulvil, aga keha oli väsinud. Peale seda laagrit pea kohe jäin haigeks. Sest pere oli haigus sees ja ega mina ka siis pääse. Ja jäigi esimene vöistlus ära. Haigena polnud mötet minna sinna lolli mängima.
Aga vöin suurelt ja kurvalt öelda, et ma pole vist mitu aastat nii nörk olnud, kui sellel kuul. Pöhjus, ma ei tee trenni piisavalt.
Koolis on ka köik veel tavapärane. Nüüd hakkab siis viimane koolinädal ja ma pole kaua midagi korralikult öppinud, va norra keel. Seda ikka vahepeal juhtub, et leian end nende öpikute seltsist.
Ja olin siis ühe korra veel haige ja nüüd jälle mingi töbi küljes. See praegune önneks ainult tingitud vihmast, tuulest ja liiga imelikust ilmast.

Aga mul jäi pooleli jutt ikka Levi laargis.

Ma olen meeletult röömus, et sain sinna minna. Seal trennis käies oli selline tunne, nagu söidaksin lihtsalt Otepääl üksinda omas tempos. Sest seal oli köigist rahvustest köige rohkem eestlasi. Töesti nendest kubises terve rada. See löi sellise armsa koduse tunde. =) Ja treenida oli ka hea. Võistlesime ka ja laagri viimaseks trenniks ehk võistluseks olin ikka väga läbi juba. Aga see selleks.
Teisel õhtul anti kõigile laagri gruppidele, meie grupp oli siis meie mökk, mingi ülesanne. Ja selle pidi ette kandma järgmisel ehk viimasel õhtul. Meie saime teema, midagi sellist: Meie oleme need, kes meeldivad kõigile. Tüdrukud olid juba kunagi ammu teinud laulu meie klubist ja kui head me ikka oleme jms. Aru ma siis veel ei saanud palju, aga pea pointile sain ikka pihta. Ja kandsime siis selle ette. Väga hästi tuli välja, ilus ka. =)
Ning minu meelest olid kõik vaeva näinud ja naerda said kõik, et kõhud valusad. Lihtsalt hea treening-grupp on. Teevad kõik huvitavaks.

Vahepeal on tulnud juba jõulumeeleolu. Ma ei tea, mul seda pole, mis võiks olla. Kuid loodame, et ikka paari viimase päevaga tuleb.
Kõigil pühapäevadel oleme ilusti ikka istunud hommikuti lauataga ja süüdanud uue lilla küünla. Ja juba ongi neid 3. Kohekohe 4.
Lund oli ka siin vahepeal nagu muda. Kooli minnes bussi oodates oliteeäärne vall nii suur. Minul ikka kusagil nabani vb. Ja selline tugev, mitte pehme lumi.
Nüüd tuli muidugi suur sula eelmise nädala kolmapäevast vms ja pole enam tollest lumest midagi alles. Kurb, aga tõsi. Muideks täna öösel sadas siis natuke juurde ja täna ikka oli kõik valge. Võib lootust olla, et jõulud tulevad valged. AGA MINA TULIN JU SIIA 2 MEETRIT LUND OTSIMA!!!! Ja seda juba oktoobrist- kuni Mai alguseni. Vot nii.
Siinsetest jõulutraditsioonidest ka natuke. Nagu juba ütlesin, siis iga pühapäev lilla küünal, Nagu meil. Siis veel jõulukalender. see tegelt vist rohkem nagu laste jaoks. Aga mul on ka hea saada vahepeal mingi armas asi. Need võivad olla küll omapärased, aga samas väga armsad. Näiteks Astridi tehtud jõulukaunistus, sünnipäeva küünlad tordile=), ja näpu-öökull. Nad ei taha lastele kommi anda nii palju. Ja õige ka, kui suuremad, kui siis söövad, kui isu täis ei saanud. Ja pole poes seda suurt kisa, nagu mujal. Tahan kommi, tahan kommi. Nagu selles reklaamis. :D http://www.youtube.com/watch?v=nojWJ6-XmeQ
:D:D;)
Küpsetame piparkooke ja tegime nüüd lõpuks piparkoogi maja ka valmis. Ehk siis Lars ja lapsed tegid enamuse, mina elasin kaasa. Meenutab nats tuulekoda, kui piparkoogi maja. Armas:


Selline ta kukkus välja.
Ja veel küpsetasime kookoshelveste küpsiseid ja martsipani. Muideks kõik asjad sööme alles ära jõuluõhtutel. Hulluks magusa pugimiseks läheb.
Ja muidugi suur tegu on kogu aeg see kinkide pakkimine ja saamine. Lastele saadetakse ikka meeletult pakke, sest nad ju elavad nii kaugel. Viimase kahe nädala jooksul on küll iga päev olnud postkastis mingi pakk ka.
Jõulud on siin täies hoos!!!!
Ilusaid jõule kõigile. Ja loodame, et need on ikka valged. =)

20 November- samuti vaba

See päev on olnud samuti koolivaba. Täna ma purustasin oma hommikuse magamis rekordi siin ikka suure kaarega. 12.05. Mmm...
Ega ma midagi väga tarka ei teinudki täna, ainult pesin esimese korruse põranda ära, muidugi pisitillukese tasu eest. hahaa.. =) =)
Kui Guldborg tuli lastega, siis sõin mega ruttu ja kavatsesin rattaga trenni minna. Kui aga olin õue jõudnud ja suurel teel vb 5 m sõitnud, siis juhtus see, mis poleks pidanud. Kogu tee oli kaetud jääga ja ma käisin ju pikali. Ma tulin sealt ruttu tagasi kurva meelega. Nii vihane ja kurb olin. Ei saagi trenni.
Kuid issi või emme innustasid mind selle poisi isa käest küsima, kas ta on nõus mulle siia vastu tulema. Nii mategingi ja sain kenasti trenni.
Trenn oli häää... Mängisime alguses soojenduseks jooksumänge ja pärast jõuharjutused. Ja jällegi hea muusika saatel. Sain palju infot laagri kohta jms. Jäin rahule. Tagasi sõitsin siis mingi teise poisi ema autoga sinna poeristini. Ristist koju pidin tulema aga jala. Pikk-pikk jooks-jalutuskäik. Ma küll ei süüdista kedagi ja ega ole pahane, kuid see ei võta ju väsimust ära. Niisiis käisin pesemas, rääkisin Guldborgiga homsest päevast, kuidas sinna bowlingut mängima saan ja tagasi. Ning nüüd lähen magama, et tuleks rutem homne päev. See peab tulema hea päeav, ma loodan vähemalt.
=) tsau

19 Oktoober

Kas on olnud üldse toredamat õhtut siin Tromsös viimaste kuude jooksul. Kindlasti on olnud, aga see saab kõrge koha topis. =) Nimelt Dashaga ei hakka vist mitte kunagi igav. ;)

Hommikul tudusin mõnusalt kaua, et saaks nautida vabat koolipäeva. (10.30-ni).

Seejärel läksin mingil ajal jooksima. Jooksin ilusti oma 1.20min. Mõnus oli saada alustada päeva värske õhuga. Libe oli tegelt hullult tee, paar korda oleks isegi pepu maha pannud, aga käed jõudsid õnneks ennem ette. ;D

Sõin lõunat ja sättima linna minekuks.

Linnas sain kokku Dasha´ga. Läksime vaatama norra keelset filmi nimega Switch. Olime küll natuke umbusuga, et kas saame ikka kõigest aru, aga saime ikka enamusest. Hea tunne oli.

Suundusime siis piletiostu leti äärde, et saada piletit (mitte osta, saada). Asi siis selline: Alex, kes on Usa-st vahetusõpilane, ta ema oli võimalus meile hankida võimalus, et saaksime vaadata norra keelseid filme tasuta. Ja seda me just ära kasutasimegi. Alguses oleks see olnud mitte väga mõtekas, aga aasta lõpus küll ju enam vahet pole, mis keelset vaatan. Kas inglise või norra. (ma loodan) =).


Need siis peategelased, parempoolne on see ilus ja armas Mikkel, kelle elu ümber filmis kõik toimus. =) =)
Polnud mingit probleemi piletite saamisega, isegi ei pidanu tõestama, et oleme vahetusõpilased, kohe anti piletid ja valmis. Istusime seal kohvikus ja jutustasime niisama, kuna olime arvestanud, et äkki nende ümberveenmisele läheb ikka aega.
Film oli hea, just selles mõttes, et mulle meeldivad lumised mäed. Nagu paradiis, on Voss. (koht Norras=) ). Tahan sinna minna kunagi tulevikus. Tegelt ma olen sealt juba läbi sõitnud, kui läksin Oslost Bergenisse rongiga, aga siis ma ei pööranud sellele tähelepanu. Öeldi küll, et seal on mingi hea mäesuusa mägi, aga midagi muud.
Rääkis aga see film ühest poisist(Mikkel), kes elas emaga Oslos, aga pidi kolima Vossi, sest ema leidis seal tööd. Sai tuttavaks tydrukuga oma klassist(Nina´ga). Ja kõik keerleb lumelauanduse ümber. Ja lõpuks on Mikkel ühe suusavõistluse võitja ja Ninaga uuesti koos. =) Sellessuhtes, et ettearvatav film, seesuguseid vaataks ja vaataks, aga meil oligi hea, pole ju keel nii suus, et saaks väga raskest sisust aru.
Bussile sain kenasti ja koju samuti. Sõin õhtust üksi ja õppisin norra keelt, rääkisin emme ja issiga.
Hiljem kutsus Lars mind telekat vaatama. Seal näidati Inglise krimikat. Jane Eyre(kirjutatakse vist nii :S, pole kindel). Ma olen seda raamatut ju lugenud paar aastat tagasi koolis. Hullult hea oli vaadata, kavatsen järgmiseid 3 järgmist osa ka vaadata. =)
Nüüd istun siin netis ja kirjutan ja räägin eestlastega ning norralastega.
Ootan kolmapäeva juba ehk tegelt õhtut. =) Bowling ja klass. =)

18 November

Alustama pean väga varasest hommikust. Nimelt magama magama sain hilja ja terve öö vaevlesin kõhuvalu all. Und polnud ja tunne oli, et mul on sama viirus, mis kõigil teistel siin kodus. Nimelt istusin 1 tunni kas vetsus, oodates oksendamist. Või siis veranda-uksel värsket õhku hingates. Viimaks läksin elutoa diivanile lamasin seal järgmised pool tundi. Pärast ronisin ikka tagasi voodisse ja välja tulin alles 11.28.
Terve päeva on olnud paha olla. Söönud pole ka midagi. Õnneks õhtu poole on ära kadunud ja tundub, et oligi selline kiire. Pool päeva vms.
Polegi midagi eriti teinud, puhanud ja logelenud.
Igastahes homme tuleb tore päev. Koolist vaba ja õhtul linna.

17 November- Laupäev

Ja kätte jõudis jälle laupäev, mis ma küll korda saatsin sellel päeval. Käisime ujumas Harstas, kus eelmine kordki. Ärkama pidin mega vara jälle. 6.25 tulin ülesse. Jube :S

Panime riidesse ja kohe linna praamile.




Sõidu ajal tegin pilte meeletult kaunist loodusest meie ümber, tukastasin ja lugesin Kerttu Rakke ,, Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud,, . Muideks mul on juba 5st eesti keelsest raamatust 1 läbi. Hea on ikka lugeda midagi, millest saan 100% aru. =)

Sooitan kõigile, kes saavad seda lugeda, lugege. Soe soovitus. =) Olen küll aluguses, aga olen kindel, et pärast läheb veel paremaks. Aga ma annan infot, kuidas mulle meeldib see raamat. ;)

Ujumas ma tegelt palju ei ujunud. Seekord oli peamine tegevus kõige soojemad basseinid ja saunad. Sinna minnes oli kurk nats valus aj pidin selle küljest ära saama.

Koju praamiga sõites uuesti magasin tõesti enamuse teest ja teised ka vist. Kõik olid väga väsinud.

Guldborg on haige ja mina pea temast kaugemale hoidma, et ei saaks ka seda külge. Väga hoian end. Tegin endale ja talle piparmündi teed. Mille sain eestist. Emme ja issi saatsid mulle. Mmmm . . .

Magamise tähe all.

Nagu mainisin, need viimased päevad on olnud suure une aja täiustamise tähe all möödunud. =)
Teisipäeva võin täiesti maga kanda, kui tahan rääkida, kas tegin midagi kasulikku. Muidugi asjade lahti pakkimine ja pesu pesemine, aga ikkagi.
Kolmapäeval läksin siis tagasi oma koolikesse. Seal palju uut polnud muutunud, aga sain teada, et järgmine kolmapäev on siis klassiga Bowling ja pärast pizzakasse minek. Mõnus, loodan, et sellega saan veel tugevamalt üheks klassiga. 22. November 19.00!!!!! Bowlingus kokkusaamine. Ma vast lähen kellegiga koos, siis kindlam, pole ju käinud siin veel bowlingut mängimas. Ootan juba!!! =) =)
Neljapäev oli ikka nagu peab olema. Norra keeles küll tunnen, et olen maha nats jäänud, aga eks ma millaligi järgi jõua. Ja ega see pole mingi võistlus siin. Ikka ise tahan keelt selgeks saaa, mitte kellegi teise jaoks.
Ja reeel ehk täna oli selline tavalise poolne päev siis. AGA LUMI ON!!!

Selline armas vaatepilt avanes mulle koju tulles:


Sadas ja sadas vb isegi praegugi veel, aga ei viitsi ülesse tulla enam voodist. Loodan positiivset. Käisin trennis ka, jooksin lumes ja tegin jõu harjutusi väljas. Ikka mega mõnus trenn oli. Tahaks, et iga hetk oleks nii hea.
Nüüd aga lähen magama ja homme vara äratus jälle. Lähme uuesti sinna kaugele ujuma, nüüd tuleb ka Guldborg. =)
Igastahes ilusat ilma sinna Eesti lapile ka, eriti veel Lõuna kanti. =) =) =) =) =)!!!!!

Muonio laager eestlastega. 4. nov - 13.nov ;D =)

Laager Muonio`s ja Olsos`el. 4. Nov Pühapäev - 13. Nov Teisipäev.


Olen juba paar päeva tagasi laagrist, mis oli meeletult tore ja meeldejääv. Juhtus nii mõndagi ja sellest rääkima hakkangi, et talletada mälestusi. =) Peab lihtsalt. ;) ;) ;)

Nagu rääksin, sinna sain niiöelda väikeste takistustega, aga ületatavatega. Etterutates, tagasimineks oli isegi hullem.

Esimesel õhtul oli siis kõige hullem, keegi polnud veel väsinud, und lihtsalt ei olnud. Muidugi räägin enda eest, aga nii ma tundsin. Ma polnud lihtsalt suht kaua rääkinud silmastsilma EESTI KEELT. Mõngisime kaarte ja niisama. Mainind ära, et pilte on kuhjaga (http://picasaweb.google.com/kaarisusi).

Muidu tegime ikka trenni, ei hakka täpselt rääkima sisust, aga mõnus tunne oli jälle seal olla ja teha seda kõike koos mõnusate inimestega. Mulle meeldib ka siin teha trenni, aga teised pole lihtsalt mulle veel nii lähedased, aga loodan, et saavad, mitte nii, aga natukenegi veel lähedasemaks. Eks trennid olid ikka 2 korda päevas, va siis reede ja laupäeva õhtul. Siis puhkasin. Teistel oli laupäev tervenisti vaba, aga kuna mina ei teinud tervet laagrit, siis oli mul plaanike nats teistsugune. Pole hullu, saingi ühe korra türklastega trennis käia. ;)

Ausaltöeldes on nüüd pikaks ajaks kaartimängust isukene täis, sest seda sai ikka ja jälle mengutud söögi alla ja peale veel rohkem. Ja mina ikka mõtisklen, kuidas käis see meeletult tore Norra mäng ,,Mattis,, . Eks eestisse tagasi tulleks ikka oskan juba, siis rohkem mängitud. Ja lumesõjad jäävad ka meelde, vb isegi nats halva meenutusega, kuigi üritan sellest üle olla. Nimelt Kristil juhtus seal ikka iga kord midagi. Ja see veel, kuidas ma Kristi sülle võtsin enne lõdvestusjooksu ning koos rajals välja vajusime suurde kraavi. Õnneks oli seal paks lumi juba ja haiget ei saanud, vähemalt mitte mina, kuigi avastasin oma jalal sinika, mille sain ilmselt sealt. Pole hullu. Kristiga võrreldes oli see nagu midagi. ;D ( Sassi läks, mitte Krsti, vaid emme. Äkki seletaks keegi, miks siis emme kohe?) :D

Siis suusatada saime laguses ainult Olosel 3 km-sel rajal, kuid igapäevaga läks paremaks. Jaaaa...., paaril vimasel päeval sain mina juba isegi Rajamaal sõita, aga Krstil, Anettil, Kartul, Raunol, Heikil ja Jürgenil läks veel parmini, said rohkem seal oma pead keerutada. ;D Kuid kõige tähtsam, sain isegi ühe korra Olosel seal kaugel matka ringil ära käia, mulle ikka nii meeldib seal. Kuigi pidin Arne ees sõitma ja tehnikat õppima, ikka oli mõnus. Ja oligi hea kuulda oma vigu ning vahepeal kiita ka saada (ahne olen=) ).

See ka veel, Rajamaal ööbisid ühed norra suusatajad ka, aga nad minu suureks kahjuks läksid järgmisel päeval ära, nii väga oleksin tahtnud teada saada neist rohkem. Aga enne jõudsid ära minna. Nii meeletult kahju oli. Ja veel elavad mulle suht lähedal ka, (Norra suhtes), vast mitte rohkem, kui 400km. ;).

Ja õppimises polnud ma ka suurem tegija. Lubasin enne laagrit endale, et ikka norra keel põhiline, aga keda ma petan. Teadsin ise ka ette, et sellest midagi väjlja ei tule, kuid unistamine ja lootmine pole ju keelatud. Eks!!! Ning võinuks ju Lassega praktiseerida keelt, norra ja rootis keel on ju pea samad. Aru oleksime ikka saanud, aga kuidagi barjäär lõi ette.

Eelmine aasta ma olin pea täiesti kindel, et ei satu Rajamaale enam kunagi, aga näe mis vingerdus mulle ette toodi. Sain ja isegi veel Norrast tulles. Ma pean ikka taevani tänama selles Arnet. Kui tema poleks mind aidanud, siis oleksin paregugi veel ilusti unistanud, et miks ma küll ei saanud siis laagrisse. AITÄH ARNE sulle!!! =)

Jube nostalgitsimise jutt tuli kokku, aga seda kõike ma tunnen hetkel ja nii ongi. Ja ei hakanud midagi tagasi hoidma. Aga tagasisõit siis oli uuesti midagi väga tabavat. Enamuse laagrist, et saan sellle nats salapärase kalamehega, aga asjalood muutusid kordi. Viimaks sain teada, et Arne ikka peab mind viima ja sõitma hakkasime mingi 5.15 vms. Kõik muidugi magasid ja mina lahkusin. Muidugi Kristi ja Anetti hüvasti jätmise kallistus oli mõnus, aga nemadki tahtsid ju magada. Muidugi ka mina. Just kui kallistasime Kristiga, siis käis küll selline imelik tunne läbi mu keha. Tahtsin, et see laager ei lõppeks ja mina saaksin tagasin Eestisse. Kuid õnneks läks see kohe üle ja mõtlesin ilusatest asjadest. Tegelikult ma unustan selle hetke ära, kui oli hull hetk. Kuid ei unusta Kristi kallit. Sõitsime Arnega ehk tema sõitis ja mina magasin. Ja muidugi meil polnud eriti ajaga priisata ja muidugi kõige õigemal hetkel oli meie ees Soome-Norra tollimehed ja soovisid läbi vaadata auto. Ja ka minu kõik kotid. Nii mega häbi oli, ma ju lihstalt loopisin asjad ju kotti, ei olnud mingis mõttes korras ja nemad kohe tuhnima. Saime ilusti minema ja ega siis enam spidomeeter alla saja vaevalt näidanud. Vb ainult suuremates kurvides. Igastahes olime sellele saatuslikule Skibotn`ile oma paari km kaugusel ja järsku nägime, et Tromsö buss sõidam meile vastu. Arne hakkasa kohe tuledega vilgutama ja õnnede õnneks jäigi seisma buss. Bussijuht oli hea inimene, ta oleks vabalt võinud edasi sõita ja mitte väljagi teha. Kuid tegi ja võttis mind peale. See viimane kallistus Arnega oli kiire ja niiöelda isegi mittemidagi ütlev, sest oli ju liialt kiire selleks. Sesjärel oli mul väga imelik tunne, kui olin bussis koha leidnud ja rahulikult istuma sättinud. Õnneks läks ilm ilusaks ja tuju ka heaks. Sain isegi vahel magada ja oma mega suurt une puudust tagasi teha. Mmm... .

Trmsösse jõudes pidin ootama oma suure 4 kotiga bussipeatuse ooteruumis 2 tundi. Selle sisustasin piltide sorteerimisega arvutis. Koju sain kenasti ja kohe magama. Ja viimased päevad ongi nii läinud. PALJU MAGADES.

Saigi läbi see ilus laager ja suur-suur aitäh kõigile, kes mul selle võimalikuks tegid. Absoluutselt kõik. =)

4. november - Ilusalt pühapäevas. =)

Ärkasin jälle vara vöi noh oleksin vöinud ju magada veel. Pakkisin veel asj laagriks ja koristasin maja. Ma olin suutnud tekitada ikka päris suure segaduse enne minekut. Löin sellise puhta ja hubased olemise majja ning asusin ootama ja lootma Larsi ja laste tulekut. See ootamine oli isegi natuke paanikat tekitav. Kui nad oleksid ikka nii umbes 10 min hiljem tulnud, siis oleksin bussist maha jäänud ja ka laagrist ilma. Läksin tee peale siis vastu, tegin veel pilte ja sealt nad tulid.

Kiirustades bussijaama ja bussile. Kui ootasin seal bussi mineku järjekorras, siis hakkas küll süda ärevusest tuksuma. Ma polnud ju kindel, kas olen öigel bussil jne. Kuid kohale sain. Suure vadamisega, kuid SAIN. seletus: sain Tromsøs bussile minne bussipileti, aga kust kohast ma pidin mötlema, et pean seda lipikut lugema ka. Niisiis seal oli kirjas, et ümberistumine mingis kohas(selle koha nime enam ei mäleta). Sinna müstilisse kohta jöudes buss seisis mingi 25 min ja mina teadsin, et ootan ilusti ära ja söidan edasi ilusti Skibotn`isse. Pärast paari sadat meetri söitmist nii juhustlikult vaatasin seda piltit ja lugesin, et over: ja selle koha nimi. Jooksin automaatselt bussijuhi juurde, kas pidin bussi vahetama. Ja tema nii muuseas, JAH. Koos läksime välja ja ta aitas mul kotid pagasist välja vötta ja näitas bussi ka ära, millega minema pidin. See buss oli muidugi köiga kaugemas nurgas ja mul sada asja, mida vedada endaga kaasa. Önneks sain ilusti peale ja olin posotiivne. Ei ole lihtsalt mötet möelda sellele, mis ei juhtunud.)

Skibotn`isse jöudes ootas mind seal Arne. See oli mönus tunne näha kedagi, kes teab mind väga hästi. Suur kallistus ja vötsime asjad bussist välja. Oli siis ikkagi ärev tunne see. Rajamaale(Muoniosse) söites rääkisime nii ühest, kui teisest. Ja eesti keeles. =)Kohale saime 2.15 tunniga. Ega vist kiirus alla 100 ei kukkundki, kui just ristmikul. Olime ilusti söögiks kohal ja isegi paar minutit enne, et ootasin ilusti sööklas teisi.

Mina ei osanud olla kuidagi. Nagu väike laps vööristab. Töesti oli imelik. Söime ja viisin oma asjad mökki. Pakkisin asjad nats lahti ja nii ta läks.

Nonii nonii. =) 3 nov. natuke veel.

Olen siis ilusti, küll väikeste tagasilöökidega, kuid siiski päral.

Aga natuke eilsest ehk 3 novembrist(laupäev).

Hommikul ärkasin väga vara, kuigi ma ei tea miks, magama sain küll eelime õhtu juba uues päevas. Eks siis tuligi mul hea mõte minna õnne proovima, äkki saan ikka seda nõmedat raha automaadist kätte. Ikka meeletult jama, kui pean lootma õnnele, kas saan või mitte. Sõin ruttu ja järgmisel hetkel avastasin, et mul pole isegi nii palju raha, et sõita linna. Mul oli siis kokkuvõttes 37 nokki, aga bussipilet minu juurest linna on 39. Aga mõtlesin, et võtan siis pileti nii kaugele, kui saab. Kõnnin siis nats. ( Aga vaikelt võin mainida, et bussijuht oli tore ja ütles, et see 2 krooni pole midagi. Sain ilusti kesklinna. Ja rutuga automaadi juurde. Jaaaaaaaaaaaaaa....
Suur õnnestumine, rõõmuhüüd. Raha saamisega polnud mingit prbleemi. =) =) Ma olin rõõmus.
Käisin veel poodlemas ja raamatukogus norra keelt õppimas. Seal nägin Russelli. Tuli ja istus minu juurde ja jutustasime nats. Mina jäin, tema lahkus.
Mina lahkusin ja kodu poole. Alustasin pikka ja toredat pakkimist. Olin seda juba alustanud eelmine päev, aga nüüd hakkas ikka õige. Asju tuli kokku palju, VÄGA. Lausa natuke kentsakas oli bussile minna. Aga õhtul veel rääkisin Arnega ja tollest hetkest muutus kõik väga-väga reaalseks. Tuttu sain hästi, polnud mingit vähklemist. Uni tuli kui võluväel.

29 Oktoober esmaspäev -- 3 November laupäev

Hole week home alone!!!

Esmaspäev.

Lars läks ka siis Trygve ja Astridiga ära Bergenisse. Mina olen ükinda kodus. Ausalt ma ootasin seda juba natuke, et saaksin sellise rahuliku nädala endale. Ja seda see tõesti oli.

Esmapäeval ma lihtsalt relaxisin või ehk siis proovisin sisse elada rahulikku ellu.

Teisipäeval oli juba parem. Koolis oli tore ja muidu selline mõnus. Ja sain teada, et mu müts oli ikka autos, see muutis mu nii õnnelikuks. Oleks lausa õnnest bussis püsti tõusnud ja tantsima hakanud, aga see poleks sobinud. Ja ma pole õnneks nii elava iseloomuga. Aga mu telefon jamas nats. Eelmise päeva sõnumid jõudsid päev hiljem kohale. Loodame, et rohkem ei juhtu niimoodi. Norra keeles oli ka nii mõnus. Nii palju sai nalja ja muidu oli ka tore. Õpetaja tahab ikka kogu aeg teada meie isiklikust elust, muidugi küll naljaga, aga ikkagi. ;D

Suusatunnis siis käisime kooli taga mäe tipus jälle. Kokku oli 1.48h pulsil 120 kuni 160. Mõnusas tempos, kõik läks nii kiiresti. Ilm oli nii ilus, mäe tipud on nii ilusad päikese paituses. Nii umbes vast 5 km kõndisime. Tippu kõndisime tavalisel rajal. Aga alla tulime jõeorus. Jalad olid meeletult märjad. Ja ühes kohas jooksin päris kiiresti ja järsku enam tossu jalas polnud. Oli jäänud mutta kinni. Paar sammu tagasi ja jälle edasi rõõmsalt. ;)

Õhtul viisin siis Geir Are´le kommi ka tänutäheks, et mu mütsi ikka ülesse leidsid. Ja eks nad on juba mind ikka päris palju vedanud ka trenni.

Trenn oli jooks 25 min u 3km+ 35 min kiirendused+ jõud 40min. 1.4oh. Hea tunne oli, nagu ikka. Trennis saab ikka üha rohkem ja rohkem nalja ning naeru. ;D

Kolmapäev

Vaatasime koolis siis lõpuni selle ameeriklaste üksteise tapmise filmi ja arutasime seda. Suusatunnis räägiti lihastest, mina küll palju kaasa ei teinud, sest ei hakanud pingutama. Õpetaja andis igaleühele materjali koju ka kaasa, eks ma vaata seda kunagi teine kord, kui aega on. Pärast käisime terve esimese aasta paraleelidega linnas kinos filmi vaatamas. Vinterland. Rääkis siis film sellest, kui erinevad on erinevad kutuurid. (norrakad ja iraanlased). Iraanlane on elama tulnud Norra. Sain aru ja huvitav oli. Popkorni sõime Ingridi ja Sandraga ning vaatasime filmi. Pärast sain kokku Dashaga. Ta tuli siis minu juurde ööseks. Pidzaama pidu;D!!!

Käisime siis raamatukogus, laenutasime ühe filmi, mida vaatasime pärast õhtul.

Peale seda jooksime nn läbi poest, et osta süüa õhtuks. Koju jõudes tegime norra keelt kaua kaua ja sõime pizzat. Selle vahepeal helises aga ootamatult uksekell. Ma olin jumala paanikas. Kes tuleb õhtul sellisel kellaajal meie ukse taha. Läksin ja avasin siis uske ja sain naerukrambid ehmatusest. Need olid kolm väikest minu naabrit. Oli siis halloweeni õhtu ja naad jooksid.

Vaatasime siis filmi, Dashaga oli ikka hea vaadata, sest see oli norra keelne film. Siis saime arutada vahepeal, kui kumbki aru ei saanud, mis toimub. Õnneks oli selline küllaltki tavalise sisuga film. Magama saime väga hilja. Rääkisin veel Larsiga laagrisse minekust. Pidin siis tollel hetkel minema kalameestega. Enam ei lähe.

Neljapäev.

Kooli saime ilusti, norra keeles ütlesin ka ära, et ei tule jäegmine nädal tundi. Aga ma kavatsen õppida seal ka!!!! Aaa... See veel. Ma olen jobu või siis pime. Kumbki neist. Ma olen Tromsös elanud juba üle 2 kuu ja ma pole näinud Tromsö suurimat kaubanduskeskust. See teeb sama välja, nagu eestlane ei tea, kus on näiteks Viru Keskus vms. Neljapäeval tutvusin siis sellega. Koolis prntsuse keeles läks aeg ruttu. Kuid ma ei tea miks, oli lihtsalt huvitav teema vast.

Õhtul oli trenn, rullid. Mina aga ei teinud kiirendusi, sest eks ma laagris saan end pingutada küllaga. Ja oligi hea, pimedas pole mingi lust neid kiirendusi teha. Libe ja ohtlik. 1.30h 14km kuni 160 pulsil.

Õhtul alustasin juba asjade pesemisega.

Reedel koolis oli palju teha, kirjutasime palju ühiskonnas, poliitika ikka ja jälle. ;) Pärast käisin veel linnas raha võtmas, et minna laagrisse. Aga üllatuseks siis ma ei saanud raha võtta, sest see automaat ei saanud ühendust minu kodupangaga. Eks ole tore. - Ei ole!! Võtsin veel ühe filmi raamatukogust. 2:37. Väga hea film. Mõte oli hea.

Laupäev

Ärkasin suht vara ülesse ja otsustasin riskida, kuigi mul sularaha polnud, et tagasi koju tulla, siis läksin linna raha võtma. Kui poleks saanud raha, siis oleksin pidanud jala koju minema. ÕNNEKS sain raha ikka kätte automaadist. Tegin veel raamatukogus norra keelt ja panin kirja posti. Koju tagasi minnes pakkisin asju. Asju on tõesti palju. Pean lausa minema oma suure kohvriga. Lähen nädalaks, aga kott meenutab, nagu läheks kuuks. Vabandan end välja, pea pool kotti on täis mu saapad, suusasaapad ja need matka saapad. Kuid ma lähen suure kohvri ja suusakotiga, aga tulen veel ühe kotiga. Ja selles kotis on igast head ja paremat. mmmmm..... Ootan juba!!!! KÕIKE.

Ilusat ööd soovides Kaari. =) God natt!!!

22 Oktoober esmaspäev -- kuni 28 Oktoober pühapäev

Vötan terve nädala kokku. Kirjutan nii natuke pögusamalt.
Ega esmaspäeval palju ei juhtunud. Ainult Guldborg söitis siis Kanadasse ja näen teda alles laagrist tagasi tulles. Kokku teeb see lausa 3 nädalat. Aa, ja käisin veel Astridi kultuurikoolis ehk midagi näitlemise, laulimise ja muusikakooli laadset, aga köik koos ühes asutuses. Tal oli seal näitus, mida on teinud seal juba. Pakuti limonaadi (kujutasime ette, et see oli valge vein) ja meie oleme kunstinäitusel ja kritiseerime kunsti. ;D Kaotasin seal kuskil ära oma ühe, mitte kalli, aga ilusa körvarönga. Panin seal riideid selga ja pidin aitama Astridit ja Trygvet, siis vast tollel hetkel kukkus ära körvast. Natuke kahju ikka on.

Siis teisipäeval sadas jälle mega kövasti vihma, see on juba siin traditsioon, et teisipäeviti sajab. (Vähemalt hommikuti.) Toppidretis ehk suusatunnis me söitsime rulle, 1.20. Sest vihma sadas ja me olime jumala läbimärjad. Apsoluutselt köik oli märg. Ja ma pole ikka veel nende Norra mägadega ära harjunud, ma ei usalda neid laskumisi veel. Nii pikad ja järsud. Kodus üritasin asju veel natuke kujvatada, et trenni saaksin minna öhtul. Aga sellest palju kasu polnud, sest rattaga poeni söites olin ma juba märg. Trenni sisu oli 1.40 h. Jooks 25min 4km + kiirendused 10m+20m+30m* 3kordust. Jalad olid ikka päris väsnud rullide söitmisest. Sees tegime jälle jöu harjutusi. Köhule, kätele, tasakaal, selg jne 1.10h. Pärast trenni ikka väsinud, nagu tavaliselt. Kojusöit on juba iga korraga pimedam ja pimedam. Tegelt on juba natuke pime trenni minekul. Ei tea mis ma veel polaaröö ajal teen. Koju jöudes söin veel üksinda mingit suppi, mis oli Lars teinud. Ma hakkan juba selle lamba maitsega harjuma. Algul küll mulle see ei maitsenud.



Kolmapäeval vötsin vaba päeva, sest ma tundsin, et uneajast on puudus. Saatsin ôpetajale siis e-maili, et ei tule kooli ja tema kohe, pole midagi. Siin ikka see nii suva. Magasin siin mingi poole 11 vms, ei mäleta enam täpselt, aga igastahes kaua. Koristasin natuke ja olin niisama terve päeva. Aga 2 tundi enne Larsi ja laste tulekut hakkasin tegema lasanjet. See tuli ikka nii hea. Muidugi on seda raske kihva keerata, aga hea oli ikka väga.

Terve päeva jooksul käisin väljas ainult ühe korra, kui töin posti ära. See oli ka ainult mingi 5 min, mitte rohkem. Kuid nüüd olin ma töesti väljapuhanud.



Neljapäeval oli siis see kaua oodatud kooli tööpäev. Seepärast oodatud, et ma pole kunagi sellist asja teinud. Läksin kohale ja mina sain endale töö koos ühe Marcelo`ga. Ta on pärit Tsiilist. Nüüd elab juba 4 aastat Tromsøs. Ma käisin siis temaga kaasa ja üritasin teda aidata. Sain proovida ja näha, kuidas koristatakse hotellituba. Lihtne töö ikka. Ma veel tipptasemel pole, aga netuke harjutades saaksin hästi hakkama. Aga mulle selline töö ikka pole. Nad ikka puhkavad ka mega palju, tihti on puhkepausid ja korralik löuna. Selles suhtes on hea elu. Üle nad ei tööta.

Pärast käisin linna peal jalutamas. Raha sain siis 200, aga lähen tagasi ja pean saama 300. See on minu kooliealiste palk, mis peame saama vähemalt. Ja miks ma peaks vähem saama. Mina ei läheks tagasi, aga nod koolist käskisid minna tagasi. Selline halb tunne ikka minna sinna nuruma juurde vms.
Ôhtul trenni minnes oli sajuga veel hullem. Märjaks sain jälle täielikult. Üritasin oma asju auto peal kuivatada ja panin oma mütsi ja kindad autoistme peale. Kui hakkasin autost välja minema, siis mu mütsi seal aga enam polnud. Ma olin ikka päris paanikas. Lubasid auto üle vaadata, kui päevavalgus on. Eks ma siis jäin seda lootma. Ilma jääda oleks olnud sellest väga kurb. Ma olin sellega tegelt juba leppinud, et jäin sellest ilma. Sest kuidas ta sain kuhugile kaduda, autos. Maas teda polnud ju, vaatasin köik kohad üle, aga polnud.
Reedel hommikul enne kooli minekut käisin siis veel suure murega vaatamas seda kohta, kus me peatasime enne trenni minekut eelmine päev. Seal aga mu mütsi polnud.
Koolis oli selline tavaline. Inglise keeles ja ühiskonnas vaatasime filmi. See teeb kokku siis 4 tundi filmi vaatamist päevas. Ühiskonnas oli mingi igav film, aru ka ei saanud kõigest, sest norra keeles ja veel poliitiline jutt pealekauba. Aga inglise keeles oli huvitav. Vaatasime ameeriklaste igapäeva elu. See rääkis siis sellest, kui palju nad ikka üksteist tapavad ja kui hull riik see USA on. Mina kindlasti seal elada ei tahaks. Ei ole mu unistustemaa. See on vb Austraalia, aga pole enam väga kindel.
Koju tulles oli üksi, sest Lars oli lastega linna läinud. Sõime ja suht vara magama pidi minema. Sest laupäeval...
Laupäeval läksime siis Harstad´i ujuma. Mitte küll merre, aga ujulasse. Ujula on ehitatud mäe sisse, vanasse sõjaväe baasi. See baas on ehitatud kunagi ammu, et vajadusel kaitsta linnarahvast võimaliku sõja eest vms. Nii vähemalt Lars rääkis, ei oska kinnitada. Ujuda oli päris tore ja sain saunas ka käia jälle. Ütleme, et mõnus oli, aga elaksin ilma selleta ka. Mõlemad otsad Harstad´i ma magasin praamil. Minnes tegelikult vaatasin telekast lõvikuningat. See multikas on ikka vana, mingi 12 aastat vana vast. Või siis äkki 10, aga igastahes vana. Kuid hea on ikka, legend.
Pühapäeval käis meil külas Marsia. Ta oli siis siin Trygve ja Astridi au pair suve lõpuni, kuid nüüd õpib Oslos. Hetkel ta enamuses õpib ta ainult norra keelt, aga üks tund oli midagi muud ka. Ei mäleta enam mis see oli. Marsia tuli siis oma poisile külla, kes elab siin Tromsös. Käisid meil õhtust söömas ja külas.

21 Oktooooober, kojusöit. =(

Ärkasime 8.40 vms, pole enam meeles hästi. Sõime hommikust, kus Liina jah... ei soovinud rääkida inglise keeles vähemalt, ikka eesti keel. Aga noh, viimased hetked ka, anname andeks. Pakkisime asjad kiiruga, asjad välja ja tagasi sisse. Kirjutasime siis jälle edale kirja. Ma niikuinii seda ära ei unusta, siis kirjtan siia ka juba. Kuid see kõik läks ikka meeletult kiirusel. Ühel hetkel kirjutasime kirja, siis olime juba väljas ja komandal hetkel astusin lennujaama rongile.
Väljas siis oodates kirjutasime seal oma MSNne jne. Selline rahulik ,,hüvasti jätt,, , veerbuaris uuesti. Eks!
Jalutasime alla teeni jälle valja ja ootasime seal taksot. Sellel vabal momendil leidis jälle Alex, et mängiks mingit pauhh-piuhh-pouhh mängu. Ikka ja jälle see nn tulistamise mängud. Lennujaama jõudes oli meil järjekordselt nii palju aega seal surnuks lüüa. Käisime Malenaga ja käisin üksi lennujaama pidi jalutamas. Ja mängisime seda kaartidega pilgutamise mängu. Oli vist eesel vms. Et peab andma märku partnerile, et 4 kaarti täis. Nalja sai vähemalt, ma olen ikka mega loll selles mängus, midagi ei märka. Lend läks isegi Väga hästi(suure tähega!). Magasin jälle ja vahepeal rääkisn Alexiga. Ta meeldib mulle, selline eriline isiksus, tark ja inteligetne. Kui tema on seltskonnas, siis juba igav pole. See on minu arvamus ja see blog ongi see koht, kus sellised asju arvstada.
Koju jõudes vist minu meelest eriti tarka palju ei teinud enam. Kohe magama ei läinud, aga niisama logelesin. Olin ikka väsinud nädalast.

20 Oktoober

Ärkasin ikka ja jälle uniselt, mina tahan alati rohkem magada, kui peab ärkama aja peale vms.

Sõime hommikust ja söögilauas pidime istuma lahku Liinaga, siis me ei räägi eesti keelt. Mina sain ikka mingi mega igava laua ja häid asju polnud ka laual, kogu aeg pidime küsima mujalt laudadest.

Pärast sööki algas aga gruppi vestlused. Rääkisime, mis on toimunud juba meie vahetusaastal ja mida ootame tulevikust. Rääkimine toimus norra keeles, ma tõesti üritasin. Aga kõike ei saanud öelda norra keeles. Ja tulid sellised lonkavad laused. Aga tore oli.

Pea kohe läksime siis väikesele matkale selle mäe tippu:

Sinna minek läks väsitavalt, sest olin liiga paksult end riidesse toppinud. :S ;D Selline ma juba kord olen. Mul oli lihtsalt enne välja minekut nii külm, et tundsin, et väljas on ka mega külm. Kuid polnud ju, soe oli ja kuidas veel. Ülesse jöudes tegime pilti ja ma avaldasin soovi, et teha grupipilt. Nüüd on köigil, mida mäletada, k.a minul. Alla jöudes tegime minu jaoks uusi asju. Pinnebrød vms oli vist, pole kindel. (Kirjeldus: Sellise tavalise taigna rullisime pikaks toruks ja keerutasime selle toki otsa. Ja siis lökke peale. Ta pidanuks seal ära ilusti küpsema, aga mul vist polnud piisavalt kannatust ja mina sain süüa natuke toore vöitu. Ja toss läks ka kogu aeg silma, siis polnud seal lökke ääres istuda.) Tegime veel hot dog`e, need on alati head. Nämmi, panime veel sinepile ja ketsupile peale midagi kröpsu laadset puru, see muutis asja täiesti ideaalseks.
Vahetasin ruttu riided, suundusime jälle oma gruppidesse. Seekord arutasime siis läbi joonistamise oma soovidest järgneva vahetusaasta suhtes ja oma meeleolude langusest vöi töusust. (tegime seda graafiku köverikku jälle, meile tehti seda juba ELOl, aga nüüd saime ise teha. Päris ise. =).)
Järgnes juba öhtu, muideks kartus oli suur, et peab midagi oma maa kohta rääkima köigile, aga Lars ( üks juhtidest) rahustas maha, et ei pea midagi. Kuid hommikupoole räägiti midagi sellest. Väike koosolek vms, kus sain teada, et mina pean tegema ka süüa koos teiste YFU-Nord liikmetega. :) Seejärel suundusime öue, kus hakkas viktoriin vms. Aga seekord öues punkte läbides. Mina seal meeletult tark polnud, köike ei teadnud, kuid abiks olin ikka. ;D Meie grupp siis oli väga tubli. Pildil neli vasakult ja maas olev tüdruk ning mina. =)Kokkuvöttes saime 1. koha. Kui me olime läbinud köik punktid, siis oli lahtine ikka veel meie grupi nimi. Siis hakkasid sakslased küsima algul Consuelo, siis minu käest huvitavaid sönu. Küsisid ikka pükstest päkeseni välja, kuid meeldis neile köige rohkem ARMASTUS, see saigi siis meie grupi nimeks. Ütlesid seda küll, et liialt pikk nimi sellise söna jaoks, aga neile meeldib. Sisse minnes pidime siis meie süüa tegema( mina, Malena, Alex ja Anna. Seal oli veel juhid ka, et teaks ikka mida tegema peame.) MINA löikusin ainult porgandeid ja proko`lit, muideks. Ära süüdista mind, et söök ei meeldinud. Mind ei lastud pliid lähedalegi. Vot takk. ;D Liina
Mängisime veel paar mängu. Ma pole pikka aega nii palju naernud, kui sellel nädalavahetusel. Mündi mäng mulle eriti ei istunud, aga kui minu käes seda polnud ja kuskil minu läheduses, siis sai nalja. Veel enne mängisime mingit loomade mängu. Igaüks oli mingi loom ja pidi seda häälitsust tegema. Olime nagu mingid hullud seal toas. Ma ei hakka seletama, pole mötet.
Pärast istusime siis Liina, Lukase ja Isabelle`ga all toas. Mina aga andsin ruttu alla ja ronisin magama. Ja kui ma olin voodisse jöudnud, siis oli uni kadunud. Aga ei hakanud enam ülesse ka minema enam. Mis seal ikka, järgmine kord pean lihtsalt jälle meeles pidama, et mul on selline lollakas väsimus, et mega uni on 12-1.30 vms ja siis on pühitud, nagu poleks seda olnudki kunagi.

19 Oktoober

Ärkamine oli väga raske. Pakkisin veel viimased asjad, sõin ja bussiga lennujaama. Lennujaamas olin mingi 9.40 vms, sest busse ei tule sellel ajal, mida mulle oleks vaja. Aga kohalejõudes sain teada, et lennuk läheb 12.10 mitte 10.30, nagu algul teadsin. Siis ootasin natuke ja teised olid ka kohe seal. Tegime siis kõik koos check-in´i ja seejärel saime teada, et lend on edasi lükatud pool tundi. Ja natuke hiljem saime veel teada, et 13.00 stardib lennuk. Ootasime ja mängisime kaarte. Kuid istuma sain akna alla, see oli tore. Mulle ei meeldi istuda seal vahekäigu kõrval, ei näe midagi ja kõik sebivad mööda.
Lend läks hästi ja rongiga sõit Sandvikasse, seal meil see YFU samling toimus. Rongijaamas saime kokku kõigi teistega. Nii imelik, sest esimene hetk oli küll, et kes siin siis mul need tuttavad näod on, aga paar hetke hiljem oli kõik jälle meeles. Seal ma ei rääkinud eriti midagi, sest kõik oli liiga segamini. Taksoga sõitsime peaaegu mökini. Kuid natuke jalutasime pidime ise ka kõndima. Taksoga sõit oli tore, sest seal rääkisime oma esimestest sündmustest Desirèe ja Consueloga.
Taksost maha minnes suundusin kohe Liina juurde. Mäest ülesse kõndides esimesed minutid olid väga rasked, sest mul oli meeletu ärevus sees. Oleks olnud palju lihtsam rääkida Liinaga inglise keeles. Aga ma sain hakkama. Süda peksis tohutult. Aga rääkimine silmastsilma on !100% teine asi, kui telefonis. (ma võin kinnitada Liina arvamust ja seda peab kogema, siis saab aru) Kohale möki juurde jõudes läksime sisse saime oma voodikohad. Meil Liinaga vedas sest saime suhteliselt VIPi toa. Ei olnud läbikäidav ega midagi. Meiega jagasid tuba ainult kaks Saksa tüdrukut. (Isabelle ja Kristina).
Kohad leitud suundusime välja, kus ootas meid tutvustamise mäng ja uka. Minu meelest on see tohutult mõtettu mäng, eriti nii paljude inimestega, aga eks see ole YFU Norra motomäng. VMS
Siis oli söögiaeg, söögiks oli sellel õhtul tacod. Mina sain esimese koogi, mis oli katkine, selle tagajärjel mu söömine ei alganud eriti hästi. Aga teine oli juba hea ja maitsev. Miks me Eestis neid ei söönud, nii lihtne valimistada ja meeletult head asjad. Ja oli võimalik midagi nässu keerata. Tehke, soovitan. =)
Pärast olid mängud, ma kohe tunnen, kuidas muutun Yfukate moodi rohkem. Siin nagu ei tunne ma mingit valehäbi, kui midag vussi läheb ja muutun järjest lõbusamaks.
Muideks, siin pole midagi imestada, miks kõik lähevad vahetusaastal kakukese moodi, sest Yfu kokkusaamistel magusast puudust pole ja muust näksist. Mängisime veel mänge ja rääkisime Liinaga voodis natuke. Voodisse saime vara suhteliselt.

18 Oktoober

Hommikul sõitsin jälle otse linna norra keelde. Seal tundsin end meeletult halvasti see kord, sest olin unustanud kodusetöö ära eelmine õhtu. Siis pidin kohe kohapeal vastused andma, kuigi see osutus väga raskeks mulle, sest nagu teada, ma pole veel norra keeles nii hea, et saaksin kohe lampi vastusid anda. Peale tunni lõppu rääkisin Malenaga ja ta ütles, et ei taha sinna YFU miitingule üldse enam minna. Kuna me ei lähe Oslo peale turitse mängima. Õnneks mulle see nii tähtis pole, olen juba midagi näinud linnast. Käisin siis veel linnas ja tagasi Kvaløya VGS kooli. Prantsuse keeles esimesel tunnil tegime õpikuharjutusi ja teine tund läksime jälle sinna lindistamise klassi. Seekord aga juba lindistasime oma häält ka ja kuulasime. Minu hääldus annab ikka 100% soovida. Seal pole kohe üldse midagi. Meenutab ma ei tea mida, vähemalt mitte prantuse keelt. ;D Aga jään lootma, et küll ta tuleb harjutades.
Koju sain seekord koos larsiga, sest ta oli lastega linnas olnud terve päeva. Käisime poes enne koju minemist. Lastega poodi minemine on tõesti ainult suur peavalu. ;D Ei tea kunagi, mida nad nüüd haaravad ja mida tahab. Kõik on ju nii ahvatlev.
Koju jõudes oli kaneelikuklite tainas korralikult kerkindu, sest Lars oli selle kapile hommikul sooja kätte jätnud. Sain need ära küpsetada. Muideks tulid päris head, Jäin rahule. Sõin ruttu nats ja trenni. Trenni sisuks oli imitatsioon. Suusakepid ratta pulga külge ja rattaga poeni. Sealt autoga ja tagasitulles vastupidi. Jookisime soojenduseks 25min; 4 korda 3min mäest ülesse; 25 min peale jooks. Kokku tuli oma 1.20 h treeningaeg. Raske oli, aga hiljem oli hea tunne, et olin saanud natuke liigutada. ;D
Koju jõudes sõin veel OMA tehtud kaneelisaiu, istusin netis ja pakkimine jäi kogemata liiga hiljapeale. Magama sain oma pool 12. :S Õnneks hommikul sain natuke rohkem magada. See oli mul lohutus õhtul enne uninumist.

17 Oktoober

Täna ma tundsin end kui maailma raskeima kehaga inimesena. Hommikune ärkamine oli kõike muud kui kerge. Kellal minutid jooksid minu kahjuks, aga ei suutnud ülesse tõusta. Viimaks otsustasin, et jätan söömise vahele täna hommikul (see oli vale otsus, tundsin end tühjana seest olevat juba kella kümne ajal hommikul), et võita 12 min. Nüüd järelemõeldes see 12 min ei tasunud ära, anult suutsin selle aja end piinata, kas jõuan ikka õigeks ajaks bussile, kui laman nii kaua, puhata küll sain ainult silmad. Kõht kannatas. ;D
Aga koolis oli tore. Engelsk´is siis kuulasime muusikat ja lõpus kirjutasime enda lemmikartistist. Mina kirjutasin The Rasmusest, kuigi ta vb pole mu lemmik, aga kes teab Dagöt. Mitte keegi ja ei saa ju aru ka midagi keegi. Jätan selle enda väikeseks saladuseks. Kuigi kuulan seda koolis vahetundides, eks kuulevad ikka. Aga rohkem nad sellest bändist teadma ei pea. =) Igastahes peale seda hakkas toppidrett ehk siis suusatund. Täna oli teoreetiline tund. Räägiti vastupidavusest ja sellega kaasnevatest teemadest. Kuidas seda arendada. Eks mina ikka tõlkisin ja tõlkisin, kui ikka midagi tahvlile kirjutas Katrine. Vaatasime kondi-Kustit ja selgroo lihaseid mikroskoobi all. Oli päris tore. Kunagi lähme ülikooli lihaseid uurima, ma tea kuidas see välja võiks näha, aga huvitav on kindlasti.
Matas siis tarka palju ei teinud, ikka ned kerged harjutused. Aga rääkisime Ingridiga palju sellest jälle, et Norra on ikka meeletult rikas ma ja mia nad oma rahaga ikka teevad. Kas talitava õigesti ja kuidas. Veel sain teada, et järgmine nädal on kolmapäeval koolis workday. (od-dag) See siis kujutab endast, et kõik õpilased võiksid kuskil selle päeval töötada ja paarsada krooni teenida vms. Ja see raha annetatakse Lõuna-Aafrika (oli vist) õiplastele, et nad saaksid hakata koolis käima. Eelmine aasta teeniti raha, et ehitada need koolid, aga see aasta läheb raha, et saaksid hakata käima nendes koolides. Ja siis mina lähen ka tööle. Töötan siis kesklinnas With Hotell´is. Ma ei tea, mis seal teen, aga eks mingi koristamine ole. See saab olema väga huvitav kogemus ja veel üllal eesmärgil. =) Juba praegu läheks ja alustaks. Ja keka oli viimane, seal orienteerusime (kõndisime kõik koos ühest punktist teise ja lobisesime) kooli kõrval mets-soos. Ehk siis suusaradadel. Kodus alusasin nende kaneelikukilte tegemist ja siin ma siis istun. Kuvalt ja meeletult pettununa. Ei kerkinud see nõme tainas. Aga tgin nüüd katse kuklid. Lõhn on meeletult hea siin köögis, et ei tahagi ära minna siit köögist. Maitsel ka pole viga, aga kerkimisest on asi valgusaastate kaugusel. Eks homme teen lihtsalt kerkimata kaneelikuklid ja mis seal ikka. Tunnen praegu seda mõnusat kukli maitset suus, tahaks lausa veel. Kuid tegin katseks ainult kaks. Üks oli mulle ja teise sõi ära nn kugistades Lars ja nõudis veelgi. =)
Aga nüüd tuttu, saan pool tunnikest rohkem magada ja loodame, et sellest on abi ka hommikusel ärkamisel.

16. Oktoobrike

Väga möttetu päev, minu meelest. Aga ise suutsin selle kihva keerata. Hommikul sain küll ilusti ülesse, aga kodus astusin liiga hilja välja ning siis jäingi bussist maha. Selletagajärjel jäi ära mul prantsuse keel. Pidin kohe minema linna norra keelde.

Linnas enne tundi ostsin pärmi, mul tuli eile öhtul meeletu isu kaneelisajade üle. Tegelt sellepärast, et vaatasin seda pilti:

Ostsin siis pärmi ja käisin läbi ka sealt bussiinfo kontorist. Seal sain kinnitust, et mul on vöimalik minna bussiga Skibotn`isse. Tore. Norra keeles oli küll tore ja nalja sai ka, kuid ikkagi ei olnud midagi meeletult huvitavat.

Oma koolis läksin otse suusatundi, seal jooksin 1 tund u. 7 km. Ja tegime jöu-harjutusi. Päris huvitavad olid. Koju. Kodus vaaritasin jälle, sest ei tahtnud söömist jätta peale trenni. Peale trenni soovisin ruttu magama minna. See küll ei önnestunud, kuid soovisin.

Trenni söitsin rattaga, ja autoga, nagu ikka. Trennis oli suht igav eile, sest paljusid suuremaid polnud. Ei tea miks. Aga jooksime 30 min u. 3 km. Mängisime rägbit (ei tea, kuidas kirjutatakse, vast saab aru). See ikka jube krabamise mäng, aga mulle isegi nats meeldis, sai seal rüseleda. Siis kiirendused. Mingi 12 tükki 20-30 m. Ja see jöu-harjutused. Igasuguseid tasakaalu ja hüppamise omasid ka. Koju jälle auto ja rattaga.

Kodus lihtsalt relax öhtu.

2 kuud

Juba 2 Kuud täis. Olen juba Norras veetnud 2 kuud. Aeg läheb ikka kiirusega. Vähem, kui 9 kuud ainult jäänud. :( Lõpus jääb kindlasti ajast puudu.
Ja koduigasus on kus? Olen juba mõnus pontsakas, nagu kakuke? EI.
Aasta läheb edasi ja mina ka samas rütmis, siin Norramaal. =)

Oslo lennujaam, siit ma tulen!!! Ja rongijaam ka ;D

Eile õhtul saabus mulle e-mail, et Oslosse sõidan reedel 10.30 lennukiga. See tähendab aga seda, et reedel kooli ma minna ei saa. Nats kahju ka, see on ju mul ainuke päev, kus saan korralikult ja ära käimata olla koos oma klassiga. Kuid mis teha. Ootan samas isegi vb rohkem seda Oslosse minekut, sellest tuleb kindlasti huvitav nädalavahetus.

oleme olevikus, mitte tulevikus 15 Oktoober

Päevake oli nagu ta oli. Selline igavama poolne. Ei juhtunud midagi märkimisväärset väga. Aga räägin ikka, isegi oma igavatest päevadest. Hommepeab tulema huvitavam, siis on hea võrrelda. ;D Kuid kool oli selline tavaline, norra keeles saime Dashaga kõvasti naerda, miks küll meie kunagi selle kõige huvitavama kohani ei jõua. Kuigi õpetaja ütles, et saan hästi hakkama tunnis, siis tegelikult tunnen, et olen omadega jännis. Ei lähe see keel eriti edasi. Ma saan küll juba aru, kuid rääkida on ikka meeletult kergem inglise keeles (siis milleks end piinata vastuste leidmisega norra keeles :S :) ).
Ja tagasi oma kooli jõudes oli selline mega igav pärastlõuna. Vb kontakttime oli kõige huvitavam. Siis tegi Rune (minu klassivend) esitluse õpilase mõtemaailmast. Ma küll palju aru ei saanud, aga huvitav oli ikka. Ja ta suutis selle kogu (tegelikult väga igava teemalise) esitluse huvitavaks teha. Isegi mulle. Ja hiljem küsisin siis kontaktõpetaja käest, kas võin minna novembris nädalaks laagrisse. Tal polnud selle vastu midagi ja ütles ka, et kui laager, siis pole probleemi. Lihtsalt pean märkima ülesse need kuupäevad, kui ära olen. Seal kusagil internetis oma märkmikku. Siis saab ta anda teada ks sellest teistele õpetajatele.
Koju tulles tegin siis süüa ja pärast jooksma, sest trenn oli jälle Tromsdalenis. Ma ikka väga loodan, et seal läppevad trennid varsti ära. Siis ei pea puuduma nii palju. Aga tegin ise korraliku jooksu. Ilus oli ka veel seal joostes. Hämarduv õhtutaevas koos nende mägedega on ILUS.
Nüüd olen siin ja õpin veel nats norra keelt ja siis telekat vaatama. Mingi huvitav sari pidi olema, kuid norra keeles. Eks vaatab, kui palju aru saan ja kas tahan vaadata.
Oki-toki, tsauki.

14 Oktoober Pühapäev juba jälle. =)

Magasin siis tõesti rohkem, kui tavaliselt. Aga hommikust pidin üksi sööma suhteliselt, sest teised olid peaaegu lõpetanud. Polnud hullu. Pärast läksime linna ujulassee ujuma. Ja ma käisin pea üle 2 kuu saunas. Midagi meeletult hullu küll ei ole olnud, et pole saanud sauna, kuid tore ikka. Ja peale seda läksime mingile messile, mille teema oli nn. alternatiivne ravi jms. Kõik soolapuhumisest kuni kulla ja karrani välja oli seal. Koju jõudes lihtsalt mängisime lastega ja sõime õhtust ja õppisin norra keelt. Aga nüüd magama ka. Homme kooli. Küsin siis koolist ka ära, kas võin Nädalaks Soome minna. Ja Lars arvab, et niikaua, kui on tegemist sporgilaagriga, siis ei peaks nad vastu olema. Kuid küsima ikka peab. Ja vb midagi kaasa ka õppimist võtma, arvatavasti mitte, aga viisakusest küsida ikka võin. ;) :D .

Aga Ok jälle on nädal läbi ja mina olen ka valmis uueks ja huvitavaks nädalaks. =) Tsauki

13 Oktoober Laupäev
Magasin nii palju, kui tahtsin. Sõime hommikust ja peale seda läksime Larsi ning lastega suusatama. Seal polnud küll radasid tehtud, aga lõpuks olid küll juba rajad sees. Sai lihtsalt sumbata mõnusalt lumes.
Sõime rahulikult lõunat ja puhkasime veits. Pärast seda läksime Larsi ja koertega suusatama sinna mu kooli juurde radadele. Seda nimetan ma küll juba suusatamiseks. Sai ikka kokku suusatatud oma 1.30 tundi ja mingi 10 km vähemalt. Rajad head polnud veel, aga täiesti sõidetavad. Ja vaade on ka ilus sealt radadelt linnale, mägedele ning merele.
Tagasi koju jõudes olin ikka päris läbi kogu päevast. Õhtusöögiks oli see riisisupp, mis mulle on hakanud meeldima, palju kaneeli ja suhkrut, Mmm... . Õhtul ikka ja jälle oli relax ja mängisime siis kaarte (Mattist). Tean nüüd uut kaartimängu.
Panin siis õhtul kardinad ette ja veel rätikud ka akende ette, et saaksin rohkem magada. ;D Aga ma tõesti pean vähemalt nädalavahetuseti rohkem magama. Ja magasin ka.

12 Oktoober Reede

Tunnid mulle see reede meeldisid, sest sain isegi aru midagi ning sain kaasa teha. Keemias nad õpivad perioodilisustabelit ja see mulle raskust ei valmista. Ühiskonnas oli vaatluse all Norra poliitika jälle ja inglise keeles oli pea terve 2 tundi arutluse all Barbie naised. Mida on nad valmis tegema oma ilu nimel. See on ikka meeletu, mis nad teevad. Aga vahepeal olin leidnud veel bussiliini, mis sõidaks siit Norra ja Soome piiri äärde. Või vähemalt kaotaks nats üle saja kilomeetri sellest maast. Seegi asi ja ainuke võimalus.

Koju jõudes rääkisin Arnega ja tema oli positiivne. Vb tuleb mingi sõber tal ka laagrisse, siis ei pea ta kogut maad ise sõitma Eestist Soome. Ja asi läheb võimalikumaks. Kuid poel veel kindel, sest ta saab 100% teada teisipäeval, niisiis ei hakka veel suuri lootusepalle puhuma täis. ;)

Peale seda tegin suusad puhtaks parafiinist ja läksin suusatama. Tegelt pidin seda tegema juba eile, aga jäi ära. Nüüd siis käisin ja ei kahetse. Seda küll ei saanud nimetada suusatamiseks, aga lumesumpamise matkaks küll. Sest lund oli tõesti üle sääre. Sõitsin siis ühel teel, mis viis mäkke. Palju ei sõitnud, kusagil 1 tund kokku. Tore oli ikka. Minu rekord siis 12 Oktoober suusad alla.

Kodus lihtsalt koristasin nats ja puhkasin pärast.

11 Oktoober neljapäevakeseke.
Linnas hommikupoole jälle. Tunnis ja peale seda linnas asju ajama. Nüüd olen siis ikka korralikult kõigis andmebaasides Norras ja kõik korras. Ja lõpuks käisin veel bussiliinide kontoris vms. Seal küsisin siis otse, kas Tromsøst läheb bussi Muoniosse. Aga see naine oli nii nipsakas ja ebaviisakas. Aga selle sain teada, et selline liin lõpetas sõidu 24 sept. Ja uuesti hakkab tööle suvealgul või umbes nii. See muutis mu meeletult kurvaks ja olingi kogu järgneva koolipäeva suhteliselt kurb. Ma ju tahtsin sinna laagrisse minna. Aga prantsuse keeles tegime huvitavaid ülesandeid ja see muutis asja nats paremaks. Ja pärast raamatukogus bussi oodates sain kirjutada Arnega nats ja ta andis lootust. =)
Koju jõudes helisasin talle ja rääkisime. Ja ta mõtles, et äkki on võimalik saada Põhja-Soome lennukiga. Rääkisime veel muust ja see muutis asja paremaks, sest see andis lootust.
Õhtul trenni seekord ei saanud, sest see oli kaugel Tromsdalenis, mingi 25km. Ja polnud transporti.
Puhkasin lihtsalt jaotsisin võimalust lennukiga minna. Ja ma leidsin. Aga naljakas on see, et saada siit Põhja-Soome, selleks pean sõitma: Troms-Oslo siis Oslo-Helsingi ja löpuks Helsingi-Põhja-Soome. Mõttetu lihtsalt. Odavam oleks isegi koju sõita Eestisse ja sealt nendega minna. ;) Väike lootusesäde hakkas jälle kaduma.
Aga magama.

10 Oktoober Kolmapäev
Oli selline tavaline päev, palju vist ei juhtunud. Ei mäleta vähemalt hetkel midagi meeldejäävat.
Suusatunnis tehti ühel õpilasel max pulsi saavutamine, et analüüsida südametööd. Õnneks see mina ei pidanud olema. Sain lihtsalt kõrvalt vaadata ja sekretäri tööd teha. Pärast pidime tegema selle kohta arvutis analüüsi. See jäi veel pooleli. Pärast matematikk, kus mul ikka pole raskusi ja kehaline. Mängisime palli ja toretsesime niisama.
Õhtul otsisin infot, et saaks minna siis laagrisse. Mingit bussi vms.

9 Oktoober

Eelmine päev oli juba nats sadanud, kuid nüüd oli see reaalselt ja korralikult.

Ärgata oli nii meeletult lihtne. Kohe, kui nägin lund väljas, siis oli püsti nagu naksti(on ikka sõna ;D ). Aga seda ma tegin. Tegin pilte ja kooli.

See on siis mu esimene lumememm siin maal:

Kool oli jälle selline toredake. Hommikupoole sain teada oma õudsa prantsuse keele testi (fransk I 1.prøve). Selle sain 3. :S Aga ma rahustan end, pole hullu, minul on õppida kõigepealt norra keel, siis aru saada norra ja inglise keelest ja meelde jätta prantsuse keel. Ja ega see tund lihtsalt funni pärast, ega ma seal palju küll ei õpi.

Pärast läksin linna, aga mul norra keelt polnud. Õpetaja oma klassiga reisil. Siis käisin poes ja ostsin selle norra keele raamatu lõpuks välja. Õnneks lõppudelõppuks oli see kohal ja MINU. Saan ikka midagi ise ka õppida ja sirvida.

Kooli tagasi jõudes oli siis suusatund. Ilm oli meeletult halb ja lihtsalt jooksime 1 tunni. Tossud meenutasid lõpuks rohkem pruune tosse, kui valgeid ning kuivad polnud ka kaugeltki. Ning tegime veel sees selliseid tasakaalu harjutusi. Ja seda mul on vaja arendad, ma kohe tunnen. ;)

Kodus puhkasin ja trenni. Nüüd küll ei saa keegi väita ja etteheita(vast keegi ei teegi seda, aga ikkagi), et ma ei taha trenni minna. Kui ikka olen valmis valusa lume ja rahetaolise sajuga ja libeda teega sõitma, siis ... .

Aga trenni sisuks oli jooks 30min 3km, kiirendused väljas, sees jõuharjutused. Lõbus oli jälle. Sai kõvasti naerda. Ja filmiti ka meie tegemisi. Tagasi koju ja lihtsalt olemine.

8 Oktoober

Lund sajab, ärgata oli nii värske.

Esmaspäeval siis koolis sain teada oma matematikk 1.prøve. ehk mata esimese töö. Õpetaja ei pannud mulle küll hinnet, kuid hakkama sain hästi. Niipaljust, millest aru sain, see oli õige. Aga ma siis ei teinud kahte viimast suurt ülesannet, sain 22,5 punkti 27-st. Mina pean seda päris heaks. Oli veel üks viga, ei kirjutanud arvutust pikalt ja keeruliselt välja, kuigi vastus oli õige. Selline asi mulle ei meeldi. No ega ma ju maha ei kirjuta kellegilt, miks ma ei või teha lihtsalt. Aga suva see.

Koolist jõudes sõime varsti ja mina hakkasin peale sööki trenni rattaga sõitma ehk siis poe juurde, mis asub 4 km kaugusel, aga ikkagi trenni. Mulle ei meeldi see tegelt, et pean enne trenni ära sööma õhtusöögi, kuid mis teha.

Trenni sisuks oli siis jooks 25min 4km umbes. Peale seda hakkas kiirendus ringid (intervall løp). See oli mingi 2 km pikk. Enamuses ülessemäge ja väga pime. Sest ruttu läheb juba pimedaks. Lõpuks ei julgenud enam üldse kiiresti joosta, ei tea ju kus need porilombid või kivid on. Õnneks mõni suur mulle ette ei jäänud. Aga neid ringe pidin mina tegema 5. Keskmine aeg oli nii umbes 7.15 min. Aga raske oli ka ikka. Peale seda tagasi peale jooks oma 4km ja 20min. Peale trenni oli siis loeng. See oli teemal, mis juhtub sportlasega juunioriks saades. Ja selline asi. Innustamine, tulemused jne. Aga ma muidugi paljust aru ei saanud, kuid lahe oli ikka. Peale selle me istusime veel kõige taga ka. Mulle muutis see asja veel keerulisemaks. Ei näinud ja ei kuulnud hästi kõike. Aga sõime seal oma võileibu, seal pakuti siis veel võileiba ja juua. Et peale trenni taastada oma jõuvaru. See on siin ikka nii tavaline, et süüakse peale trenni. Ma hakkan juba ära harjuma ja isegi ka vajama seda. ;D Nii kiiresti ma siis harjumuse külge saingi.

Aga kõige tähtsam LUMI. Keset loengut hakkas sadama lund, kõik olid ikka sillas. Aga eks, kui lund poleks, siis poleks ka suusatamist ning seda klubi. Seepärast peabki õnnelik olema. Palju küll veel ei sadanud, aga midagi ikkagi.

Koju sõitsin siis rattaga poe juurest rattaga. Panin oma reflef´i selga (see neoonroheline vest) ja tuled rattale, pähe ning siis see algas. Päris mõnna oli sõita, lund sadas ja mina üksinda metsavahel. Kuid mingit kartus mul küll pole siin Norras, ei karda Norra metsasid, nagu on Eestis.

Koju sain oma 10 paiku ja pea kohe tuttu ka.

7 Oktoober
Hommikul ärkasime, sõime ja alusasime asjade kokku panemise ning koristamisega. Kui asjad koos, siis läksime ühte randa. Et süüa lõunat enne praami, mis viis meid tagasi Tromsø poole. See rand oli ikka meeletult ilus. Kahju, et ma ei võtnud kive kaasa. Kogu rand meenutas nagu põlenud ala. Kivid olid sellised pudenevad, nagu süsi. Ma pole sellist kohta enne näinud. Kuid on kahju, et ei saanud seal olla kaua. Sõime ruttu ja siis juba praamile. Linna sõit oli ladus. Viisime Eva, Inga ja Mareni SAS hotelli, sest nende lannukiga oli seal mingi jama. Siis said lihtsalt ühe õhtu veeta luksuslikus hotellis koos õhtusöögiga. Mõnna ikka. Ja kooli ka veel ei pidanud minema. Mina ei olnud aga nii õnnega koos. Ega mul midagi kooli vastu pole, =) aga lihtsalt tore oleks magada hommikul nats kauem veel. Mitte ärgata iga päev 6.40 vms. ;)
Pärast suundusime siis Larsi ja Guldborgi sõprade juurde. Seal toimus selline rannaõhtu. Grillisime ja sõime hotdogi. Ja ma nägin elus esimest korda nii suurt ... Ja nüüd ei tule selle nimi ka veel meelde. Olen teel keele unustamise poole. :S Aga saab vaadata seda ikka minu piltidest http://picasaweb.google.com/kaarisusi . ;) Vast ikka saate aru, see suur mere ollus. Põletab, kui vastu minna. Ta oli ikka kusagil poole meetrine. Ja ma meeletult loodan, et jääb elama. Sest ta oli jäänud maa peale eelmisel hommikul. Öösel vast ikka tuli korralik vesi ja pääses vette tagasi.
Aga seal sõprade pool käisime, sest nad olid ostnud hiljuti maja sinna. Tegelikult suur pidu oli siis samal õhtul, kui mina saabusin siis Tromsøsse. Aga lihtsalt meie ei läninud, mul oli vaja sellist sisseelamise aega.
Koju saime siis kusagi 9 paiku. Ja ega ma palju enam ei teinudki. Tegin kooli jaoks süüa kaasa ja panin asju kokku.

6 Oktoober
Laupäeval oli jälle relax päev. Käisime mere vb ookeani, mina ei tea, kas juba Põhja-Jäämeri või Norra meri veel. Loodame, et ikka juba ookean. See loob kohe uhkema tunde. ;D Korjasime seal kive ja jalutasime niisama. Enne hüppasime sisse ka ühte farmi, kus olid Guldborg ja Lars nii 20selt kitsi karjatanud. See oli siis kitsefarm, ja nemad elasid seal kõrval mingis väikeses majas. Neil on ikka huvitav elu olnud. Igasuguseid erinevaid asju teinud. (eesti keelsed sõnad ei taha enam meelde tulla, keerutan siin.) Tagasi mökki jõudes sõime ja nats puhkasime. Seejärel läksime lastega ratsutama. Lähedal oli hobuste tallid. Ma ei tahtnud hobust piinata ja ei läinud ratsutama. Ikka jube mida inimesed teevad. Käsevad hobusel end kanda mingi mitu tundi kuskil platsi peal. JUBE ;D!!!
Õhtul sõime homemade pizzat, mille põhi oli päris kõva, sest Lars oli unustanud midagi sisse panna. Aga hea oli ikka, ongi vahel hea hambaid ka kasutada rohkem. =) Pärast lapsed magama ja Lars, Guldborg ning Eva pidusse. Mind kutsuti ka, oleks vast saanud sisse ka, aga ma juba eelnevalt arasin. Selline vanema generatsiooni pidu. Ja ma ei eksinud. Aga siin on mingid sellised keelud, et kui peol müüakse alkoholi, siis peab olema vähemalt 16 vms. Täpselt ei tea, aga midagi sellist on siin. Meie vaatasime Inga ja Mareniga filmi ning mina lõpetasin oma eesti keelse ainukese raamatu. Kahju isegi, nüüd pean siis käsile võtma inglise keelse. Selle ostsin lennujaamast, kui pidin seal ootama 4 tundi.
Magama sain korralikult. Muideks kui mina magasin, siis Inga ja Maren saatsid Guldborgile smssi, et naabermökis on läbu ja minul on ka käpp maas. Ja lapsed nutavad meeleheitlikult. ;DMuideks mina pidin siis lapsi vaatama, kui peaksid ülesse ärkama. Aga õnneks Guldborg ei jäänud uskuma, lihtsalt oli hommikul midagi, mille üle naerda. Aga suhteliselt tihti olen millegi pärast mina see, kes on kõige hullem joodik. Nagu näiteks selles Kristi unenäos oli ka mingi hull. Miks küll mina? :D ;) Olen ju tegelt kõige korralikum ja kaine mõtlemisega. Minu jalgu on küll raske maa pealt ülesse tõsta. Aga olgu.

5 Oktoober Reede

Eelmine õhtu olin pannud juba asjad kokku, et minna nädalavahetuse tripile pere ja Larsi õe ning ta tütardega. Ehk mina siis küll Guldborgiga ei läinud bussiga, ses mina pidin kooli olema ja ta tööl. Kuid sõitsime siis bussiga järgi. Kõik ülejäänud läksid autoga.
Koolis oli siis inglise keeles töö. Pidime kirjutama essee õpitud tekstide põhjal. Mul väga hästi vast ei läinud, kui midagi ikka kirjutasin sinna kokku. Vast saan ikka vähemalt 4. Läksin siis linna ja poodlesin seal nats enne bussi. Seekord õnneks sain bussis istuda Guldborgi kõrval, mitte mingi joodiku. =) ;D. Muideks, tegin nats pilte ka. Need ikka kõik üleval Picasawebis. Ma ei hakka enam seda aadress kirjutama, nagunii teada.
Me elasime siis selle nädalavahetuse vanas laudas. See oli küll kõik korda tehtud ja mökiks muudetud, kuid pool majast oli nagu muuseumina vms. Selliseid lauda asju oli seal veits. Magasin ma koos Eva, Mareni ja Ingaga ühes toas. See oli ikka nii väike tuba, et õhku oleks saanud noaga lõigata, (nagu Eva ütles). Ega me seal midagi ei teindki enam reedel, õhtu ühe inglise kriminaalsarja saatel ja magama.

4. Oktoobrike-Neljapäevake
Väsimus eelmisest õhtust.
Hommiku poole olin linnas, kõigepealt norra keel ja peale seda raamatukogu. Üritasin õppida võimalikult palju prantsuse keele tööks. Mis oli oma kooli tagasi jõudes. Aga ma arvan, et ei läinud hästi, sõnu ikka ei teadnud. Aga grammatika oli Ok. Tulgu, mis tuleb. Ega ma siia õppima ei tulnud see aasta.
Õhtul oli siis trenn. Mina ausaltöeldes lootsin rohkem, aga noh ...
See oli siis treeneri koolitus, mis korraldatakse klubis kõigile. Seal on võimalik kõigil saada vähemalt teine või kolmas aste. Mina tegin esimest, sest olin seal uus. Aga minu meelest oli tavaline trenn. Vb tegime rohkem mänge, aga selline jõu trenn oli, kiirendused, jooksud jne. Kuid seda trenni andis mingi kuulus treenerite koolitaja, siis oli asi tasemel. ;)
Peale trenni pidin jalutama sealt suusastaadionilt linna Larsi ja Guldborgi tantsutundi. Seal korraldati Eesti õhtu. See oli selle Eestis käimise kohta. Nõidati filmiklippe ja söödi kooki. Selline toredake oli, aga lootsin enamat. Et näidatakse rohkem pilte ka. Aga eks aeg oli piiratud, kõik tahtsid ka juba koju, kell oli palju.
Õhtul vaatasid teised jälle filmi, aga mina olin eelmisest õhtust veel väsinud. Niisiis läksin magama nii ruttu, kui võimalik.

Olen küll omadega jänni jäänud, aga niiii palju enam ei kirjuta, siis läheb kiiremini. Kõige tähtsam ainult.

Aga 3 oktoober siis. Kolmapäev. Larsi õde tütardega (Inga ja Maren)on veel siin. Nemad saavad lihtsalt jalgu seinale visata, tahaks ka lihtsalt olla ja mitte-kui midagi teha. Samas teades, et teisetel läheb elu edasi. Minul aga seiskuks ja lamaks lihtsalt. See jutt pole küll hea ja ilus. See võib olla igatsuse eeltunnused. Aga hiljem pole enam olnud seda mõtet, niisiis ei ole mul mingit koduigatsust veel. Ja ei tule ka.
Kool on ikka selline keskpärane. Muideks hakkan juba midagi tunnis mõikama, saan iseseisvalt midagi aru, kui õpetaja lihtsalt seisab klassi ees ja räägib midagi. Kuigi see on ikka raske, peab pingutama kõrvakesi väga. Aga toppidrett´is (suusatunis) oli meil teoreetiline tund, nagu ikka kolmapäeviti. Tegime siis seal testi, kui mitu liitrit on meie hingetõmme. Ma sain 4,2l kohe tehes. Ja peale seda pidime jooksma mööda kooli ringi ja tegema uue testi. Siis sain aga 3,8l. Kuigi oleks pidanud suurenema kopsumaht. Vb olen ma mingi imelik, kellel on kõik tagurpidi. Peale toppidretti toimus veel matematikk. Seal õpime kolmnurka, ja sin, cos ja tan. Õnneks selles tunnis ma end pingutama ei pea, saan lihtsalt nautida tundi. Ja isegi vb midagi muud teha, peale õppimise.
Aga kodus oli siis ainuke rahulik päev sellel nädalal. Vaatasime filmi. Midagi Harry Potteri laadset. Ütlen ausalt, mulle sellised jaburused ei meeldi, ei ole reaalne. Ma olen sellisteks fimideks, liialt kahe jalaga maapeal. Aga tore oli ikka, naerda sain vähemalt korralikult.

2 Oktoober

Lôpuks jõudsin siis selle tähtsa päevani.


Palju palju õnne issi!!!! Gratulere!!!! Neli suurt ja neli väikest (!). =)
http://www.youtube.com/watch?v=qywqkqZzEBI see pole küll parim, aga mõtle end natuke nooremaks. =)


Hommikul siis helistasin, aga see pole ikka see, kui ise soovida. Kuid eks peab üle elama ühe aasta ja ühe korra peaaegu kõigiga.


Oli siis suhteliselt tavaline päev mul, enam küll ei mäleta, et oleks olnud midagi väga tähtsat ja meeldejäävat. Käisin ikka tavaliselt norra keeles linnas ja peale löunat oli suusatund. Ôhtul käisin trennis. Magama sain suhteliselt hilja, vähemalt hiljem, kui oleks tahtnud.

1 Oktoober

Esmaspäeval trenni ei olnud ja lihtalt puhkasin. Oli selline nats kergem päev, sest ausalt öeldse olin ikka laagrist päris väsinud. =) Pean seda rahulikuks päevaks.
Oli norra keel ja pidin kätte saama oma norra keele raamatu, aga tuli välja, et keegi oli juba selle ära vötnud. Ma olin ikka meeletult vihane selles suhtes.

30 September

Hommik oli jälle kiire, sest pidin enne trenni minekut pakkima köik asjad. Pål tahtis peale trenni ja söömist kohe ära söita.
Trenniks oli siis seekord imitatsioon. See oli jälle mingi mäe otsa. AINULT ÜLESSE!!! Jube trenn oli. Nii raske. Aga löpetades valdas mind hea tunne, et olin teinud midagi head ja korralikult. Siin ei tule mul möttesegi, et ei tee löpuni, sest teised ju ka ei katkesta. See annab lihtsalt indu ja jöudu rohkem pingutada.
Söit koju läks hästi, mina küll ei maganud, sest vaatasin meeletult ilusat loodust. Ja Pål ütles mulle nende mägede nimesid. (aga meeles mul küll nimesid enam pole.) Viisme köik teised
ära ja mina olin viimane, kelle ta koju viis.
Koju jöudes olid kohale juba jöudnud Eva, Maren ja Inga (Larsi ôde ja tema tütred, neil oli koolvaheaeg). Miks mul küll vaheaega polnud sellel nädalal. Aga ma mötlen positiivselt, saan jöuluvaheajal nädala rohkem puhata. =)
Ega ma pühapäeval rohkem tarka ei teinudki. Ainult koristasin ja öppisin nats.

29 September meeldejääv.

Laupäev oli selline väga raske, aga meeldejääv päev. Ülesse pidime jälle tulema 7.20 vms. Sest hommikusöök oli ikkagi 7.30. Sellel hommikul ärkasime Isabeliga hiljem, sest uni oli tösiselt silmas ning ei tahtnud välja ka tulla mingil moel. Peale äratavat hommikusööki pakkisime meeletult kiirelt asjad, et minna pikale treeningule. See algas siis kohe peale söömist. Meid jaotati groppidesse, mis olid umbes 10 liikmelised. Minuga sattus juhuslikult ühte gruppi ka üks teine vahetusöpilane. Ta on mingi teise organisatsiooniga. Ma nime enam ei mäleta, aga pole tähtis. Trenn algas klassikarullidega kuhugile kaugele. 50min söistime ja nagu ratturite tehnikas, et vahetati eesmist kogu aeg. Siis oli kergem ikka tunduvalt söita. Minu meelest see oli ikka päris raske treeningu osa, kui just mitte köige raskem. Vist köige raskem ikka, kui aus olla. Edasi läks kergemaks ja sündmusterohkemaks. Jöudsime siis kuhugile kohale ja vahetasime rullitamise asjad jooksuasjade vastu. Ehk siis panime jalga lihtsalt jooksuSUSSID.(Mitte tossud vöi potas). Muideks need norrakad söövad ikka päris palju, kui aus olla. Trennis on köigil mingid asjad kaasas. Kas siis paar banaani, shokolaadikommid vöi jöu müsli patoonid jne. Pauside ajal süüakse ka neid ikka palju. Mina ausalt pole sellega veel harjunud. Aga ma juba hoiatan, kui tagasi tulen, siis olen ka samade harjumustega. Jooksime siis kusagil metsa sees umbes 15 min, kui jäime seisma, et teha vöistlus. Selles pidime osalema koos oma gruppiga. Vöistluse sisu oli siis ühest tee äärest vedada nii palju palke teisele poole teed, kui palju on liikmeid gruppis. Meie pidime 10 vedama. Riided said ikka päris mustaks peale seda, aga pöhiline oli see, et saime pea köige paremini hakkama, meeskonnatöö meil sujus hästi. =) Sealt jooksime edasi kuskil metsa sees, ilus oli seal ikka meeletult. Ilm oli ka super kogu see aeg.

Joostes jödsime siis jälle kuhugile nn treeningbaasi. Seal olid harjutused ning vöistlused. Esimeses oli ülesanne silmaga mööta vahemaid. Selles mina küll tugev pole, ei jaga midagi millegipärast ära. Seal olid mingid 55m, 110m ja 157m vms. Ei mæleta enam täpselt. Teine ülesanne oli siis praktiseerida eelmisel päeval olnud topingukontrollis toimuvat. Ehk siis meie tegime nii, et üks tüdruk tuli finishisse ja läks vetsu ja sellelt vöeti proov. Tema oli puhas. =) Korralik, aga tugev ja treenitud.

Viimane seal oli midagi teatevöistluse taolist. Ma olen kindel, et ei oska korralikult seletada, aga üritan. Üks pidi siis jooksma ühte boksi, kus oli märgitud kividest kujund ja tagasi tulema. Seejärel vöis joosta järgmine teise boksi, kus märgiti ülesse see kujund ja nii vöis teha ühe kivi kaupa. Huvitav oli päris, aga selliseid asju saab ainult teha, kui on rohkem inimesi.

Seejärel jooksime edasi. Jöudsime siis löunasöögi kohta, saime riided vahetada ja edasi läks juba söit uisurullidel. Oma 1.10h vms. Mingi 17km vast. Sellises korralikus tempos ikka, aga mulle see meeldis. Söitsime siis lihtsalt hotelli tagasi. Hotellis saime puhata natuke ja mina isegi natuke tukastasin, sest öhtul oli uus trenn ja ma tahtsin ikka väljapuhata. Ôhtul oli siis jôu trenn seal gümnaasiumis.
Ma pole vist kunagi sellises trennis käinud. Tegelt tavalised jöu harjutused, aga konks oli selles, et nii kaua tehti harjutust, kui muusika käis. See oli isegi hea, sest siis oli midagi, mille rütmis harjutust teha. Ja muusika oli ka hea. Aga kui korralikult ei teinud, siis treenerid viskasid väikese palli sulle ja pidi jooksma paar ringi saalis. MINA ÖNNEKS EI PIDANUD TEGEMA. Olen ju korralik.
Peale seda olin juba ikka päris läbi. Söömine, koosolek juunioritele. Muideks nüüd ma kuulun ju Pôhja-Norra noortekoondisse, see ikka jabus küll. Eestis pole ma keegi ja siin lausa noortekoondises. Aga seal sain teada, et köigile vöistlustele hakkan minema koos nendega; Iga kuu hakkavad olema laagrid ja Saame endale ühised riided. See on ikka päris hea minu meelest. Ja meil on kaks treenerit, sest kokku on selles klubis kokku umbes 25 vms. Tüdrukuid on midagi 10-12 ligi.
Peale seda siis läksin lihtsalt magama, sest olin ikka läbi, siin ikka on laagrid rasked, mitte nii, nagu meil. Et öhtul ei taha uni kohe üldse tulla ja teeks ära ma ei tea mida. ;D :D

Ja siin ma jälle olen, oma lubadust murdmas. Kuid nüüd tuleb üks hea põhjendus. Jõudsin liialt hilja koju. Lootsin tagasin olla juba vähemalt 3st, aga sain tagasi 8st vms. Ja pidin veel õppima ka norra keelt, siis sain nüüd omale enda meelst vabanuse. Eks ma ikka üritan leida vaba hetke, et see töö ära teha, et järgi kirjutada. Lihtsalt ma tahan seda, siis oleks tulevikus hea vaadata, mis teinud olen.
Ok head und, ma tõesti vajan und praegu rohkem, kui kirjutamist pikka juttu. =)

luban, et kirjutan köik ilusti järgi, kui olen tagasi reisilt. See tähendab, siis pühapäeval. =) Ilusat nädalavahetust.

28 September

Ærkama pidime 7.20 væhemalt. Sest söömine oli 7.30. Jube ju!!! Nii vara. Aga sellessuhtes, et löuna oli juba 12, siis polnud midagi hullu. Peale seda panime riidesse ja hakkas trenn. Selleks oli klassika rullidega test-vöistlus. See oli ainult mæest ülesse. (Kuid mina seda testi kaasa ei teinud, sest polnud enda klassikarulle ja olin veel haige ka veits. Ja ma olin önnekil, et ei pidanud seal raskel mæel end pingutama, sain seal pilti teha ja teistele kaasaelada. Söitsin seal kokku mingi 1.15 tundi. Umbes 14 km vast. Aga vöistlusraja pikkus oli 5,2 km. Ja teised söitsid selle læbi umbes 30min-ga. Muidugi ma nii kehv ka pole, et söidaks üle 2 korra korkem, kui teised. Ma tegin pildistamise pause ja selle minu treeningaja sisse kuulus ka kohale söitmine, see oli juba ise kusagil 5-7 km. Pole kindel! Aga kurdan natuke, söita oli ikka mul kehv, sest need kepid olid nii rasked ja ma unustasin veel oma treeningkindad ka koju. Siis pidin mingite tavaliste kinnastega läbi ajama. Teistel ka polnud lisakindaid kaasa, ma küsisin, aga miks peaks keegi lisakindad kaasa vötma, mida ei kanna. Kui mäkke joudsime köik, siis söitsime lihtsalt autodega alla tagasi. Aga mina ju, kes ei saa midagi aru, ei teadnud, et pidi vötma tossud ka kaasa, et pärst poolelt teel maha minna ja jooksta tagasi hotelli. Peale hotelli jödmist läkisn siis ise jooksma. See isegi hea tegelt, siis nägin seda imeilusat kohta veel. Kuid teisest küljest oli kehv, sest suhtlemine teistega jäi ära.
Vahepeal oli siis veel söömine ja niisama puhkus. Aa ja muidugi enamuse ajast olime seal kohalikus gümnaasiumis. Oli selline teoreetiline osa. Räägiti, et ei tohi tarvitada topingut ja selle reeglites, kuidas seda proovi vëtakse jne. Ma palju küll aru ei saanud, aga pöhilise püüdsin kinni. Tegelt ausalt öeldes oli päris igav ja mitte ainult mulle. Köik unelesid seal.
Ôhtune trenn oli siis uisurullidega tehnika. See on ikka imeline, et töelises pärapörgus on rullidega söitmiseks tösiselt head teed. Seal polnud küll enam eraldi teed, aga ega autosid ka ei söitnud peaaegu sellel teel. Vaade oli imeline ning see muutis raske trenni väga nautitavaks. Tegime siis kuskil 30min soojendust, söitsime sinna kohale, kus hakkas tehnika osa. See oli ka umbes 30 min, kepid kaele peal pea taga ja tähelepanu jalgadele. Ja löpuks jälle tagasi hotelli oma 30 min.
Ôhtul oli tavaline ôhtusöök ning peale seda vaatasin telekat. Kodus ma ju seda eriti ei tee, pidin ju vaatama! Magama läksin ikka reeglite kohaselt 23.00 vöi umbes nii.

27 September

Neljapæeval siis ærkasin tavalisel ajal. Pesin veel natuke pesu kæsitsi, et laagrisse kaasa vötta. Lootes, et see æra kuivab enne ærasöitu, kuid see oli ju ainult lootus. Muidugi ei kuivanud, aga vötsin kaasa ja kuivatasin seal edasi. Kæisin hommikul veel norra keeles, mis toimus siis meie öpetaja kodus. See oli hommikusöök temapool. Kahjuks ilusid vælja ainult mina ja Dasha, aga vb oligi parem. Saime ræækida palju lihtsalt ja ühel tasemel. Næiteks Alex on ju palju paremal tasemel, kui meie ja mina. Siis ei oleks saanud ræækida nii palju meie. Tema jaoks on nii kerge ju köik, mida meie alles öpime.
Peale seda jooksin veel linnast læbi, et osta nohu jaoks rohtu. See oli mul ikkagi veel pæris jube, tugev ning hæiriv. Bussiga kooli juurde jödes oleks pidanud ma kohe vahetama bussi, et minna koju. Kuid see minu kodu buss ei ilmund vælja. Ma olin juba pæris paanikas, et kas töesti pean terve tee koju kondima. Siis oleks ju væga kiireks læinud pakkimine. Olin jöudnud juba köndida Eide Handeli juurde. See on mu kodust mingi 4 km kaugusel. Ja siiiiiiis ilmus vælja see kauaoodatud bussikene. Ma küll ei saanud üldse aru, mis bussi see küll olla vöis, aga minu buss see oli ning see on köige tæhtsam. Koju jöudsin 1 paiku ja lahkuma pidin 15.10 bussiga. Pakitud sain ilusti ja sain veel arvutis ka ollla. Æra læksin siis suure seljakotiga ja kæekotiga, mis olid tihkelt asju tæis. Linna bussijaama sain ilusti. Enne bussijaama jödmist kæisin veel ühe korra apteegist læbi, et osta veel ühte ninarohtu. Bussijaamas tuli vælja, et buss oli pungil tæis inimesi. Mina ausaltöeldes lootsin, et saan seal pea üksinda olla ja laiutada. Sain siis bussis veel viimase koha, mis oli kaohjuks mingi jota körval. Ta ræækis mulle koguaeg, et tema aeg on surra varsti ja kas ma ikka tean seda. Siis löpuks sain ta teada veel, et ma ræægin inglise keelst ainult ja siis ta væitis, et tema emakeel on ka inglise keel. Ta pajatas ja ræækis, aga ta oli oma hambaid pesnud vist væhemalt nædalaega tagasi. Ja see polnud eriti meeldiv, kui ta seal ræækis minule nækku. Kuid mötleme teisest küljest. Nüü olen næinud æra ka Norra joodiku ja need on ikka samasugused, nagu meie omad. ;) Kuid kui esimene inimene maha læks, siis ma höivasin tema koha, see oli kergendus. Muidu reis oli ikka meeletultr ilus. Ma væga loodan, et satun sinna veel tagasi.
Vahepeal söitsin kahe praamiga, et ei peaks pea 100km rohkem söitma. See tee oli siis pikk Trmsøst Storslett`i 116km ja aega vöttis 3,5 tundi.
Kohalejödes ootas mind bussijaamas üks minu trenni türuk. Anne-Karin. Ta on üdse tore, sellinë röömus ja aktiivne kogu aeg. Köndisime siis hotelli, see oli ainult mingi 400m kaugusel bussipeatusest. Hotelli nimi oli siis Nordlandia Storslett. Muideks, mul on pilte ka. Ma panen need tæna öhtul kindlasti ülesse. Pole lihtsalt veel jödnud.
Hotell oli ilus, ikka selline korralik ja puhas. Ma pakun midagi 3 vöi 4 tærni laadset. Igastehes ilus oli. Koht oli ilus ja köik muu ka. Kui sain oma toa, siis pidin veel ootama Påli saabumist, et magama minna, sest tema autos oli mu magamisasjad. Me pidime linad ise tooma, sest siis ei pea hotelli eest nii palju maksma. See pole hullu ka minu meelest. Linad ei kaalu ju nii palju ja ei vöta ruumi. Eriti, kui tuled veel autoga.
Ja magama sain mingi 11.30 vms, aga enne juba natuke pikutasin, sest olin ikka eelmistest pæevadest væsinud. Ja nüüd oli veel otsa raske laager. Lihtsalt peab magama ka kunagi.

26 September

Olen jælle siis koolis, ootan tunni algust ja kirjutan blogi. Ma olen jælle esimene, kes kooli jöuab meie klassist. Mis teha, et on selline halb bussisüsteem mul.
Igastehes ma jæin pooleli 26 Septembri matemaatika kontrolltööga. See oli niiöeldes keskmine. Sellest, millest aru sain, see oli lihtne. Kuid kahest ülesandest ei saanud ma midagi aru. See oli pæris masendav, sest need olid ju tegelikult mingi lihtsad protsendiga ülesanded. Seda ma ju tegelt oskan. POLE HULLU. Ega ma siia öppima ei tulnud. Ikka puhkama ja uusi kogemusi saama ja seda riiki armastama.
Peale seda oli veel siis Kroppsøving (ehk kehaline). Seal me lihtsalt mængisime teatevöistlusi. See oli küll tore ja löbus, aga lootsie, et jooksime 3000m æra. Ei joua enam lihtsalt igaks tunniks end vaimselt ettevalmistada. ;) Aga öpetaja lubas, et jærgmine kord ikka jookseme æra. Siis saab selle ,,kaelast æra,, .
Öhtul tuli meile külla Pål. See on see minu nn. peatreener. Kuigi tuli vælja, et ta on klubi manedzer lihtsalt. Aga noh ta teadis köike klubist ja see oli köige tæhtsam.
Ta ræækis palju ja veelkord palju. Minule oli see muidugi væga huvitav, aga Larsile ja Guldborgile vist væga mitte. Igastahes vahepeal olid nad væga tüdinenud nægudega. Pål ræækis, et ta ei saagi mind oma autole vötta, sest auto tæis. See küll polnud temast væga viisakas, sest ma olin juba seda ammu-ammu palunud ja koha kinni pannud. Kuid pole hullu, saingi söita bussiga ka. Ausaltöeldes, algul, kui teada sain, et ei saa temaga, siis olin juba pæris kindel, et ei hakkagi minema. Et ravin end ja saan puhata vahepeal ka. Kuid see oleks olnud vist mu elu köige suure viga. Peale selle andsin veel suusasaapad, rullid, kepid ja voodipesu veel Påliga. Siis ei olnud mul nii palju asju bussiga tassida. Sellel öhtul sain magama væga hilja, sest ta læks æra suhteliselt hilja ja siis heistasin koju ka veel, et informeerida emmet ja issit.