Nonii nonii. =) 3 nov. natuke veel.

Olen siis ilusti, küll väikeste tagasilöökidega, kuid siiski päral.

Aga natuke eilsest ehk 3 novembrist(laupäev).

Hommikul ärkasin väga vara, kuigi ma ei tea miks, magama sain küll eelime õhtu juba uues päevas. Eks siis tuligi mul hea mõte minna õnne proovima, äkki saan ikka seda nõmedat raha automaadist kätte. Ikka meeletult jama, kui pean lootma õnnele, kas saan või mitte. Sõin ruttu ja järgmisel hetkel avastasin, et mul pole isegi nii palju raha, et sõita linna. Mul oli siis kokkuvõttes 37 nokki, aga bussipilet minu juurest linna on 39. Aga mõtlesin, et võtan siis pileti nii kaugele, kui saab. Kõnnin siis nats. ( Aga vaikelt võin mainida, et bussijuht oli tore ja ütles, et see 2 krooni pole midagi. Sain ilusti kesklinna. Ja rutuga automaadi juurde. Jaaaaaaaaaaaaaa....
Suur õnnestumine, rõõmuhüüd. Raha saamisega polnud mingit prbleemi. =) =) Ma olin rõõmus.
Käisin veel poodlemas ja raamatukogus norra keelt õppimas. Seal nägin Russelli. Tuli ja istus minu juurde ja jutustasime nats. Mina jäin, tema lahkus.
Mina lahkusin ja kodu poole. Alustasin pikka ja toredat pakkimist. Olin seda juba alustanud eelmine päev, aga nüüd hakkas ikka õige. Asju tuli kokku palju, VÄGA. Lausa natuke kentsakas oli bussile minna. Aga õhtul veel rääkisin Arnega ja tollest hetkest muutus kõik väga-väga reaalseks. Tuttu sain hästi, polnud mingit vähklemist. Uni tuli kui võluväel.