Kiirustades bussijaama ja bussile. Kui ootasin seal bussi mineku järjekorras, siis hakkas küll süda ärevusest tuksuma. Ma polnud ju kindel, kas olen öigel bussil jne. Kuid kohale sain. Suure vadamisega, kuid SAIN. seletus: sain Tromsøs bussile minne bussipileti, aga kust kohast ma pidin mötlema, et pean seda lipikut lugema ka. Niisiis seal oli kirjas, et ümberistumine mingis kohas(selle koha nime enam ei mäleta). Sinna müstilisse kohta jöudes buss seisis mingi 25 min ja mina teadsin, et ootan ilusti ära ja söidan edasi ilusti Skibotn`isse. Pärast paari sadat meetri söitmist nii juhustlikult vaatasin seda piltit ja lugesin, et over: ja selle koha nimi. Jooksin automaatselt bussijuhi juurde, kas pidin bussi vahetama. Ja tema nii muuseas, JAH. Koos läksime välja ja ta aitas mul kotid pagasist välja vötta ja näitas bussi ka ära, millega minema pidin. See buss oli muidugi köiga kaugemas nurgas ja mul sada asja, mida vedada endaga kaasa. Önneks sain ilusti peale ja olin posotiivne. Ei ole lihtsalt mötet möelda sellele, mis ei juhtunud.)
Skibotn`isse jöudes ootas mind seal Arne. See oli mönus tunne näha kedagi, kes teab mind väga hästi. Suur kallistus ja vötsime asjad bussist välja. Oli siis ikkagi ärev tunne see. Rajamaale(Muoniosse) söites rääkisime nii ühest, kui teisest. Ja eesti keeles. =)Kohale saime 2.15 tunniga. Ega vist kiirus alla 100 ei kukkundki, kui just ristmikul. Olime ilusti söögiks kohal ja isegi paar minutit enne, et ootasin ilusti sööklas teisi.
Mina ei osanud olla kuidagi. Nagu väike laps vööristab. Töesti oli imelik. Söime ja viisin oma asjad mökki. Pakkisin asjad nats lahti ja nii ta läks.
2 kommentaari:
jürka läheb sööma:D
niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hea, et sa siin olid!!!!!!!!!
mul on veel parem, et sain tulla. =)=)=)=)=)=)=)=) kui see ei oleks saanud teoks, oleksin nagu suure asja kaotanud.
Postita kommentaar