26 September

Olen jælle siis koolis, ootan tunni algust ja kirjutan blogi. Ma olen jælle esimene, kes kooli jöuab meie klassist. Mis teha, et on selline halb bussisüsteem mul.
Igastehes ma jæin pooleli 26 Septembri matemaatika kontrolltööga. See oli niiöeldes keskmine. Sellest, millest aru sain, see oli lihtne. Kuid kahest ülesandest ei saanud ma midagi aru. See oli pæris masendav, sest need olid ju tegelikult mingi lihtsad protsendiga ülesanded. Seda ma ju tegelt oskan. POLE HULLU. Ega ma siia öppima ei tulnud. Ikka puhkama ja uusi kogemusi saama ja seda riiki armastama.
Peale seda oli veel siis Kroppsøving (ehk kehaline). Seal me lihtsalt mængisime teatevöistlusi. See oli küll tore ja löbus, aga lootsie, et jooksime 3000m æra. Ei joua enam lihtsalt igaks tunniks end vaimselt ettevalmistada. ;) Aga öpetaja lubas, et jærgmine kord ikka jookseme æra. Siis saab selle ,,kaelast æra,, .
Öhtul tuli meile külla Pål. See on see minu nn. peatreener. Kuigi tuli vælja, et ta on klubi manedzer lihtsalt. Aga noh ta teadis köike klubist ja see oli köige tæhtsam.
Ta ræækis palju ja veelkord palju. Minule oli see muidugi væga huvitav, aga Larsile ja Guldborgile vist væga mitte. Igastahes vahepeal olid nad væga tüdinenud nægudega. Pål ræækis, et ta ei saagi mind oma autole vötta, sest auto tæis. See küll polnud temast væga viisakas, sest ma olin juba seda ammu-ammu palunud ja koha kinni pannud. Kuid pole hullu, saingi söita bussiga ka. Ausaltöeldes, algul, kui teada sain, et ei saa temaga, siis olin juba pæris kindel, et ei hakkagi minema. Et ravin end ja saan puhata vahepeal ka. Kuid see oleks olnud vist mu elu köige suure viga. Peale selle andsin veel suusasaapad, rullid, kepid ja voodipesu veel Påliga. Siis ei olnud mul nii palju asju bussiga tassida. Sellel öhtul sain magama væga hilja, sest ta læks æra suhteliselt hilja ja siis heistasin koju ka veel, et informeerida emmet ja issit.