17 Oktoober

Täna ma tundsin end kui maailma raskeima kehaga inimesena. Hommikune ärkamine oli kõike muud kui kerge. Kellal minutid jooksid minu kahjuks, aga ei suutnud ülesse tõusta. Viimaks otsustasin, et jätan söömise vahele täna hommikul (see oli vale otsus, tundsin end tühjana seest olevat juba kella kümne ajal hommikul), et võita 12 min. Nüüd järelemõeldes see 12 min ei tasunud ära, anult suutsin selle aja end piinata, kas jõuan ikka õigeks ajaks bussile, kui laman nii kaua, puhata küll sain ainult silmad. Kõht kannatas. ;D
Aga koolis oli tore. Engelsk´is siis kuulasime muusikat ja lõpus kirjutasime enda lemmikartistist. Mina kirjutasin The Rasmusest, kuigi ta vb pole mu lemmik, aga kes teab Dagöt. Mitte keegi ja ei saa ju aru ka midagi keegi. Jätan selle enda väikeseks saladuseks. Kuigi kuulan seda koolis vahetundides, eks kuulevad ikka. Aga rohkem nad sellest bändist teadma ei pea. =) Igastahes peale seda hakkas toppidrett ehk siis suusatund. Täna oli teoreetiline tund. Räägiti vastupidavusest ja sellega kaasnevatest teemadest. Kuidas seda arendada. Eks mina ikka tõlkisin ja tõlkisin, kui ikka midagi tahvlile kirjutas Katrine. Vaatasime kondi-Kustit ja selgroo lihaseid mikroskoobi all. Oli päris tore. Kunagi lähme ülikooli lihaseid uurima, ma tea kuidas see välja võiks näha, aga huvitav on kindlasti.
Matas siis tarka palju ei teinud, ikka ned kerged harjutused. Aga rääkisime Ingridiga palju sellest jälle, et Norra on ikka meeletult rikas ma ja mia nad oma rahaga ikka teevad. Kas talitava õigesti ja kuidas. Veel sain teada, et järgmine nädal on kolmapäeval koolis workday. (od-dag) See siis kujutab endast, et kõik õpilased võiksid kuskil selle päeval töötada ja paarsada krooni teenida vms. Ja see raha annetatakse Lõuna-Aafrika (oli vist) õiplastele, et nad saaksid hakata koolis käima. Eelmine aasta teeniti raha, et ehitada need koolid, aga see aasta läheb raha, et saaksid hakata käima nendes koolides. Ja siis mina lähen ka tööle. Töötan siis kesklinnas With Hotell´is. Ma ei tea, mis seal teen, aga eks mingi koristamine ole. See saab olema väga huvitav kogemus ja veel üllal eesmärgil. =) Juba praegu läheks ja alustaks. Ja keka oli viimane, seal orienteerusime (kõndisime kõik koos ühest punktist teise ja lobisesime) kooli kõrval mets-soos. Ehk siis suusaradadel. Kodus alusasin nende kaneelikukilte tegemist ja siin ma siis istun. Kuvalt ja meeletult pettununa. Ei kerkinud see nõme tainas. Aga tgin nüüd katse kuklid. Lõhn on meeletult hea siin köögis, et ei tahagi ära minna siit köögist. Maitsel ka pole viga, aga kerkimisest on asi valgusaastate kaugusel. Eks homme teen lihtsalt kerkimata kaneelikuklid ja mis seal ikka. Tunnen praegu seda mõnusat kukli maitset suus, tahaks lausa veel. Kuid tegin katseks ainult kaks. Üks oli mulle ja teise sõi ära nn kugistades Lars ja nõudis veelgi. =)
Aga nüüd tuttu, saan pool tunnikest rohkem magada ja loodame, et sellest on abi ka hommikusel ärkamisel.