19 Oktoober

Ärkamine oli väga raske. Pakkisin veel viimased asjad, sõin ja bussiga lennujaama. Lennujaamas olin mingi 9.40 vms, sest busse ei tule sellel ajal, mida mulle oleks vaja. Aga kohalejõudes sain teada, et lennuk läheb 12.10 mitte 10.30, nagu algul teadsin. Siis ootasin natuke ja teised olid ka kohe seal. Tegime siis kõik koos check-in´i ja seejärel saime teada, et lend on edasi lükatud pool tundi. Ja natuke hiljem saime veel teada, et 13.00 stardib lennuk. Ootasime ja mängisime kaarte. Kuid istuma sain akna alla, see oli tore. Mulle ei meeldi istuda seal vahekäigu kõrval, ei näe midagi ja kõik sebivad mööda.
Lend läks hästi ja rongiga sõit Sandvikasse, seal meil see YFU samling toimus. Rongijaamas saime kokku kõigi teistega. Nii imelik, sest esimene hetk oli küll, et kes siin siis mul need tuttavad näod on, aga paar hetke hiljem oli kõik jälle meeles. Seal ma ei rääkinud eriti midagi, sest kõik oli liiga segamini. Taksoga sõitsime peaaegu mökini. Kuid natuke jalutasime pidime ise ka kõndima. Taksoga sõit oli tore, sest seal rääkisime oma esimestest sündmustest Desirèe ja Consueloga.
Taksost maha minnes suundusin kohe Liina juurde. Mäest ülesse kõndides esimesed minutid olid väga rasked, sest mul oli meeletu ärevus sees. Oleks olnud palju lihtsam rääkida Liinaga inglise keeles. Aga ma sain hakkama. Süda peksis tohutult. Aga rääkimine silmastsilma on !100% teine asi, kui telefonis. (ma võin kinnitada Liina arvamust ja seda peab kogema, siis saab aru) Kohale möki juurde jõudes läksime sisse saime oma voodikohad. Meil Liinaga vedas sest saime suhteliselt VIPi toa. Ei olnud läbikäidav ega midagi. Meiega jagasid tuba ainult kaks Saksa tüdrukut. (Isabelle ja Kristina).
Kohad leitud suundusime välja, kus ootas meid tutvustamise mäng ja uka. Minu meelest on see tohutult mõtettu mäng, eriti nii paljude inimestega, aga eks see ole YFU Norra motomäng. VMS
Siis oli söögiaeg, söögiks oli sellel õhtul tacod. Mina sain esimese koogi, mis oli katkine, selle tagajärjel mu söömine ei alganud eriti hästi. Aga teine oli juba hea ja maitsev. Miks me Eestis neid ei söönud, nii lihtne valimistada ja meeletult head asjad. Ja oli võimalik midagi nässu keerata. Tehke, soovitan. =)
Pärast olid mängud, ma kohe tunnen, kuidas muutun Yfukate moodi rohkem. Siin nagu ei tunne ma mingit valehäbi, kui midag vussi läheb ja muutun järjest lõbusamaks.
Muideks, siin pole midagi imestada, miks kõik lähevad vahetusaastal kakukese moodi, sest Yfu kokkusaamistel magusast puudust pole ja muust näksist. Mängisime veel mänge ja rääkisime Liinaga voodis natuke. Voodisse saime vara suhteliselt.