8 Oktoober

Lund sajab, ärgata oli nii värske.

Esmaspäeval siis koolis sain teada oma matematikk 1.prøve. ehk mata esimese töö. Õpetaja ei pannud mulle küll hinnet, kuid hakkama sain hästi. Niipaljust, millest aru sain, see oli õige. Aga ma siis ei teinud kahte viimast suurt ülesannet, sain 22,5 punkti 27-st. Mina pean seda päris heaks. Oli veel üks viga, ei kirjutanud arvutust pikalt ja keeruliselt välja, kuigi vastus oli õige. Selline asi mulle ei meeldi. No ega ma ju maha ei kirjuta kellegilt, miks ma ei või teha lihtsalt. Aga suva see.

Koolist jõudes sõime varsti ja mina hakkasin peale sööki trenni rattaga sõitma ehk siis poe juurde, mis asub 4 km kaugusel, aga ikkagi trenni. Mulle ei meeldi see tegelt, et pean enne trenni ära sööma õhtusöögi, kuid mis teha.

Trenni sisuks oli siis jooks 25min 4km umbes. Peale seda hakkas kiirendus ringid (intervall løp). See oli mingi 2 km pikk. Enamuses ülessemäge ja väga pime. Sest ruttu läheb juba pimedaks. Lõpuks ei julgenud enam üldse kiiresti joosta, ei tea ju kus need porilombid või kivid on. Õnneks mõni suur mulle ette ei jäänud. Aga neid ringe pidin mina tegema 5. Keskmine aeg oli nii umbes 7.15 min. Aga raske oli ka ikka. Peale seda tagasi peale jooks oma 4km ja 20min. Peale trenni oli siis loeng. See oli teemal, mis juhtub sportlasega juunioriks saades. Ja selline asi. Innustamine, tulemused jne. Aga ma muidugi paljust aru ei saanud, kuid lahe oli ikka. Peale selle me istusime veel kõige taga ka. Mulle muutis see asja veel keerulisemaks. Ei näinud ja ei kuulnud hästi kõike. Aga sõime seal oma võileibu, seal pakuti siis veel võileiba ja juua. Et peale trenni taastada oma jõuvaru. See on siin ikka nii tavaline, et süüakse peale trenni. Ma hakkan juba ära harjuma ja isegi ka vajama seda. ;D Nii kiiresti ma siis harjumuse külge saingi.

Aga kõige tähtsam LUMI. Keset loengut hakkas sadama lund, kõik olid ikka sillas. Aga eks, kui lund poleks, siis poleks ka suusatamist ning seda klubi. Seepärast peabki õnnelik olema. Palju küll veel ei sadanud, aga midagi ikkagi.

Koju sõitsin siis rattaga poe juurest rattaga. Panin oma reflef´i selga (see neoonroheline vest) ja tuled rattale, pähe ning siis see algas. Päris mõnna oli sõita, lund sadas ja mina üksinda metsavahel. Kuid mingit kartus mul küll pole siin Norras, ei karda Norra metsasid, nagu on Eestis.

Koju sain oma 10 paiku ja pea kohe tuttu ka.