Aga 3 oktoober siis. Kolmapäev. Larsi õde tütardega (Inga ja Maren)on veel siin. Nemad saavad lihtsalt jalgu seinale visata, tahaks ka lihtsalt olla ja mitte-kui midagi teha. Samas teades, et teisetel läheb elu edasi. Minul aga seiskuks ja lamaks lihtsalt. See jutt pole küll hea ja ilus. See võib olla igatsuse eeltunnused. Aga hiljem pole enam olnud seda mõtet, niisiis ei ole mul mingit koduigatsust veel. Ja ei tule ka.
Kool on ikka selline keskpärane. Muideks hakkan juba midagi tunnis mõikama, saan iseseisvalt midagi aru, kui õpetaja lihtsalt seisab klassi ees ja räägib midagi. Kuigi see on ikka raske, peab pingutama kõrvakesi väga. Aga toppidrett´is (suusatunis) oli meil teoreetiline tund, nagu ikka kolmapäeviti. Tegime siis seal testi, kui mitu liitrit on meie hingetõmme. Ma sain 4,2l kohe tehes. Ja peale seda pidime jooksma mööda kooli ringi ja tegema uue testi. Siis sain aga 3,8l. Kuigi oleks pidanud suurenema kopsumaht. Vb olen ma mingi imelik, kellel on kõik tagurpidi. Peale toppidretti toimus veel matematikk. Seal õpime kolmnurka, ja sin, cos ja tan. Õnneks selles tunnis ma end pingutama ei pea, saan lihtsalt nautida tundi. Ja isegi vb midagi muud teha, peale õppimise.
Aga kodus oli siis ainuke rahulik päev sellel nädalal. Vaatasime filmi. Midagi Harry Potteri laadset. Ütlen ausalt, mulle sellised jaburused ei meeldi, ei ole reaalne. Ma olen sellisteks fimideks, liialt kahe jalaga maapeal. Aga tore oli ikka, naerda sain vähemalt korralikult.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
see "Ja ei tule ka" on väga õige suhtumine
aga mulle küll harry potter hullult meeldib. raamatud on isegi paremad kui fimid, kuigi ma loen viiendat osa (800lk, aga see on suht suurelt kirjutatud, nii et 50 lehte läheb umbes poole tunniga) juba suvest saadik. aga kui ma selleni juba jõuan, et raamat mul käes on, siis loen mitu tundi jutti, nii et arugi ei saa
Postita kommentaar