28.10.07
22 Oktoober esmaspäev -- kuni 28 Oktoober pühapäev
Ega esmaspäeval palju ei juhtunud. Ainult Guldborg söitis siis Kanadasse ja näen teda alles laagrist tagasi tulles. Kokku teeb see lausa 3 nädalat. Aa, ja käisin veel Astridi kultuurikoolis ehk midagi näitlemise, laulimise ja muusikakooli laadset, aga köik koos ühes asutuses. Tal oli seal näitus, mida on teinud seal juba. Pakuti limonaadi (kujutasime ette, et see oli valge vein) ja meie oleme kunstinäitusel ja kritiseerime kunsti. ;D Kaotasin seal kuskil ära oma ühe, mitte kalli, aga ilusa körvarönga. Panin seal riideid selga ja pidin aitama Astridit ja Trygvet, siis vast tollel hetkel kukkus ära körvast. Natuke kahju ikka on.
Siis teisipäeval sadas jälle mega kövasti vihma, see on juba siin traditsioon, et teisipäeviti sajab. (Vähemalt hommikuti.) Toppidretis ehk suusatunnis me söitsime rulle, 1.20. Sest vihma sadas ja me olime jumala läbimärjad. Apsoluutselt köik oli märg. Ja ma pole ikka veel nende Norra mägadega ära harjunud, ma ei usalda neid laskumisi veel. Nii pikad ja järsud. Kodus üritasin asju veel natuke kujvatada, et trenni saaksin minna öhtul. Aga sellest palju kasu polnud, sest rattaga poeni söites olin ma juba märg. Trenni sisu oli 1.40 h. Jooks 25min 4km + kiirendused 10m+20m+30m* 3kordust. Jalad olid ikka päris väsnud rullide söitmisest. Sees tegime jälle jöu harjutusi. Köhule, kätele, tasakaal, selg jne 1.10h. Pärast trenni ikka väsinud, nagu tavaliselt. Kojusöit on juba iga korraga pimedam ja pimedam. Tegelt on juba natuke pime trenni minekul. Ei tea mis ma veel polaaröö ajal teen. Koju jöudes söin veel üksinda mingit suppi, mis oli Lars teinud. Ma hakkan juba selle lamba maitsega harjuma. Algul küll mulle see ei maitsenud.
Kolmapäeval vötsin vaba päeva, sest ma tundsin, et uneajast on puudus. Saatsin ôpetajale siis e-maili, et ei tule kooli ja tema kohe, pole midagi. Siin ikka see nii suva. Magasin siin mingi poole 11 vms, ei mäleta enam täpselt, aga igastahes kaua. Koristasin natuke ja olin niisama terve päeva. Aga 2 tundi enne Larsi ja laste tulekut hakkasin tegema lasanjet. See tuli ikka nii hea. Muidugi on seda raske kihva keerata, aga hea oli ikka väga.
Terve päeva jooksul käisin väljas ainult ühe korra, kui töin posti ära. See oli ka ainult mingi 5 min, mitte rohkem. Kuid nüüd olin ma töesti väljapuhanud.
Neljapäeval oli siis see kaua oodatud kooli tööpäev. Seepärast oodatud, et ma pole kunagi sellist asja teinud. Läksin kohale ja mina sain endale töö koos ühe Marcelo`ga. Ta on pärit Tsiilist. Nüüd elab juba 4 aastat Tromsøs. Ma käisin siis temaga kaasa ja üritasin teda aidata. Sain proovida ja näha, kuidas koristatakse hotellituba. Lihtne töö ikka. Ma veel tipptasemel pole, aga netuke harjutades saaksin hästi hakkama. Aga mulle selline töö ikka pole. Nad ikka puhkavad ka mega palju, tihti on puhkepausid ja korralik löuna. Selles suhtes on hea elu. Üle nad ei tööta.
Pärast käisin linna peal jalutamas. Raha sain siis 200, aga lähen tagasi ja pean saama 300. See on minu kooliealiste palk, mis peame saama vähemalt. Ja miks ma peaks vähem saama. Mina ei läheks tagasi, aga nod koolist käskisid minna tagasi. Selline halb tunne ikka minna sinna nuruma juurde vms.
Ôhtul trenni minnes oli sajuga veel hullem. Märjaks sain jälle täielikult. Üritasin oma asju auto peal kuivatada ja panin oma mütsi ja kindad autoistme peale. Kui hakkasin autost välja minema, siis mu mütsi seal aga enam polnud. Ma olin ikka päris paanikas. Lubasid auto üle vaadata, kui päevavalgus on. Eks ma siis jäin seda lootma. Ilma jääda oleks olnud sellest väga kurb. Ma olin sellega tegelt juba leppinud, et jäin sellest ilma. Sest kuidas ta sain kuhugile kaduda, autos. Maas teda polnud ju, vaatasin köik kohad üle, aga polnud.
Reedel hommikul enne kooli minekut käisin siis veel suure murega vaatamas seda kohta, kus me peatasime enne trenni minekut eelmine päev. Seal aga mu mütsi polnud.
Koolis oli selline tavaline. Inglise keeles ja ühiskonnas vaatasime filmi. See teeb kokku siis 4 tundi filmi vaatamist päevas. Ühiskonnas oli mingi igav film, aru ka ei saanud kõigest, sest norra keeles ja veel poliitiline jutt pealekauba. Aga inglise keeles oli huvitav. Vaatasime ameeriklaste igapäeva elu. See rääkis siis sellest, kui palju nad ikka üksteist tapavad ja kui hull riik see USA on. Mina kindlasti seal elada ei tahaks. Ei ole mu unistustemaa. See on vb Austraalia, aga pole enam väga kindel.
Koju tulles oli üksi, sest Lars oli lastega linna läinud. Sõime ja suht vara magama pidi minema. Sest laupäeval...
Laupäeval läksime siis Harstad´i ujuma. Mitte küll merre, aga ujulasse. Ujula on ehitatud mäe sisse, vanasse sõjaväe baasi. See baas on ehitatud kunagi ammu, et vajadusel kaitsta linnarahvast võimaliku sõja eest vms. Nii vähemalt Lars rääkis, ei oska kinnitada. Ujuda oli päris tore ja sain saunas ka käia jälle. Ütleme, et mõnus oli, aga elaksin ilma selleta ka. Mõlemad otsad Harstad´i ma magasin praamil. Minnes tegelikult vaatasin telekast lõvikuningat. See multikas on ikka vana, mingi 12 aastat vana vast. Või siis äkki 10, aga igastahes vana. Kuid hea on ikka, legend.
Pühapäeval käis meil külas Marsia. Ta oli siis siin Trygve ja Astridi au pair suve lõpuni, kuid nüüd õpib Oslos. Hetkel ta enamuses õpib ta ainult norra keelt, aga üks tund oli midagi muud ka. Ei mäleta enam mis see oli. Marsia tuli siis oma poisile külla, kes elab siin Tromsös. Käisid meil õhtust söömas ja külas.
26.10.07
21 Oktooooober, kojusöit. =(
Väljas siis oodates kirjutasime seal oma MSNne jne. Selline rahulik ,,hüvasti jätt,, , veerbuaris uuesti. Eks!
Jalutasime alla teeni jälle valja ja ootasime seal taksot. Sellel vabal momendil leidis jälle Alex, et mängiks mingit pauhh-piuhh-pouhh mängu. Ikka ja jälle see nn tulistamise mängud. Lennujaama jõudes oli meil järjekordselt nii palju aega seal surnuks lüüa. Käisime Malenaga ja käisin üksi lennujaama pidi jalutamas. Ja mängisime seda kaartidega pilgutamise mängu. Oli vist eesel vms. Et peab andma märku partnerile, et 4 kaarti täis. Nalja sai vähemalt, ma olen ikka mega loll selles mängus, midagi ei märka. Lend läks isegi Väga hästi(suure tähega!). Magasin jälle ja vahepeal rääkisn Alexiga. Ta meeldib mulle, selline eriline isiksus, tark ja inteligetne. Kui tema on seltskonnas, siis juba igav pole. See on minu arvamus ja see blog ongi see koht, kus sellised asju arvstada.
Koju jõudes vist minu meelest eriti tarka palju ei teinud enam. Kohe magama ei läinud, aga niisama logelesin. Olin ikka väsinud nädalast.
24.10.07
20 Oktoober
Sõime hommikust ja söögilauas pidime istuma lahku Liinaga, siis me ei räägi eesti keelt. Mina sain ikka mingi mega igava laua ja häid asju polnud ka laual, kogu aeg pidime küsima mujalt laudadest.
Pärast sööki algas aga gruppi vestlused. Rääkisime, mis on toimunud juba meie vahetusaastal ja mida ootame tulevikust. Rääkimine toimus norra keeles, ma tõesti üritasin. Aga kõike ei saanud öelda norra keeles. Ja tulid sellised lonkavad laused. Aga tore oli.
Pea kohe läksime siis väikesele matkale selle mäe tippu:
Sinna minek läks väsitavalt, sest olin liiga paksult end riidesse toppinud. :S ;D Selline ma juba kord olen. Mul oli lihtsalt enne välja minekut nii külm, et tundsin, et väljas on ka mega külm. Kuid polnud ju, soe oli ja kuidas veel. Ülesse jöudes tegime pilti ja ma avaldasin soovi, et teha grupipilt. Nüüd on köigil, mida mäletada, k.a minul.
Vahetasin ruttu riided, suundusime jälle oma gruppidesse. Seekord arutasime siis läbi joonistamise oma soovidest järgneva vahetusaasta suhtes ja oma meeleolude langusest vöi töusust. (tegime seda graafiku köverikku jälle, meile tehti seda juba ELOl, aga nüüd saime ise teha. Päris ise. =).)
Järgnes juba öhtu, muideks kartus oli suur, et peab midagi oma maa kohta rääkima köigile, aga Lars ( üks juhtidest) rahustas maha, et ei pea midagi. Kuid hommikupoole räägiti midagi sellest. Väike koosolek vms, kus sain teada, et mina pean tegema ka süüa koos teiste YFU-Nord liikmetega. :) Seejärel suundusime öue, kus hakkas viktoriin vms. Aga seekord öues punkte läbides. Mina seal meeletult tark polnud, köike ei teadnud, kuid abiks olin ikka. ;D Meie grupp siis oli väga tubli. Pildil neli vasakult ja maas olev tüdruk ning mina. =)
Mängisime veel paar mängu. Ma pole pikka aega nii palju naernud, kui sellel nädalavahetusel. Mündi mäng mulle eriti ei istunud, aga kui minu käes seda polnud ja kuskil minu läheduses, siis sai nalja. Veel enne mängisime mingit loomade mängu. Igaüks oli mingi loom ja pidi seda häälitsust tegema. Olime nagu mingid hullud seal toas. Ma ei hakka seletama, pole mötet.
Pärast istusime siis Liina, Lukase ja Isabelle`ga all toas. Mina aga andsin ruttu alla ja ronisin magama. Ja kui ma olin voodisse jöudnud, siis oli uni kadunud. Aga ei hakanud enam ülesse ka minema enam. Mis seal ikka, järgmine kord pean lihtsalt jälle meeles pidama, et mul on selline lollakas väsimus, et mega uni on 12-1.30 vms ja siis on pühitud, nagu poleks seda olnudki kunagi.
19 Oktoober
Lend läks hästi ja rongiga sõit Sandvikasse, seal meil see YFU samling toimus. Rongijaamas saime kokku kõigi teistega. Nii imelik, sest esimene hetk oli küll, et kes siin siis mul need tuttavad näod on, aga paar hetke hiljem oli kõik jälle meeles. Seal ma ei rääkinud eriti midagi, sest kõik oli liiga segamini. Taksoga sõitsime peaaegu mökini. Kuid natuke jalutasime pidime ise ka kõndima. Taksoga sõit oli tore, sest seal rääkisime oma esimestest sündmustest Desirèe ja Consueloga.
Taksost maha minnes suundusin kohe Liina juurde. Mäest ülesse kõndides esimesed minutid olid väga rasked, sest mul oli meeletu ärevus sees. Oleks olnud palju lihtsam rääkida Liinaga inglise keeles. Aga ma sain hakkama. Süda peksis tohutult. Aga rääkimine silmastsilma on !100% teine asi, kui telefonis. (ma võin kinnitada Liina arvamust ja seda peab kogema, siis saab aru) Kohale möki juurde jõudes läksime sisse saime oma voodikohad. Meil Liinaga vedas sest saime suhteliselt VIPi toa. Ei olnud läbikäidav ega midagi. Meiega jagasid tuba ainult kaks Saksa tüdrukut. (Isabelle ja Kristina).
Kohad leitud suundusime välja, kus ootas meid tutvustamise mäng ja uka. Minu meelest on see tohutult mõtettu mäng, eriti nii paljude inimestega, aga eks see ole YFU Norra motomäng. VMS
Siis oli söögiaeg, söögiks oli sellel õhtul tacod. Mina sain esimese koogi, mis oli katkine, selle tagajärjel mu söömine ei alganud eriti hästi. Aga teine oli juba hea ja maitsev. Miks me Eestis neid ei söönud, nii lihtne valimistada ja meeletult head asjad. Ja oli võimalik midagi nässu keerata. Tehke, soovitan. =)
Pärast olid mängud, ma kohe tunnen, kuidas muutun Yfukate moodi rohkem. Siin nagu ei tunne ma mingit valehäbi, kui midag vussi läheb ja muutun järjest lõbusamaks.
Muideks, siin pole midagi imestada, miks kõik lähevad vahetusaastal kakukese moodi, sest Yfu kokkusaamistel magusast puudust pole ja muust näksist. Mängisime veel mänge ja rääkisime Liinaga voodis natuke. Voodisse saime vara suhteliselt.
18 Oktoober
Koju sain seekord koos larsiga, sest ta oli lastega linnas olnud terve päeva. Käisime poes enne koju minemist. Lastega poodi minemine on tõesti ainult suur peavalu. ;D Ei tea kunagi, mida nad nüüd haaravad ja mida tahab. Kõik on ju nii ahvatlev.
Koju jõudes oli kaneelikuklite tainas korralikult kerkindu, sest Lars oli selle kapile hommikul sooja kätte jätnud. Sain need ära küpsetada. Muideks tulid päris head, Jäin rahule. Sõin ruttu nats ja trenni. Trenni sisuks oli imitatsioon. Suusakepid ratta pulga külge ja rattaga poeni. Sealt autoga ja tagasitulles vastupidi. Jookisime soojenduseks 25min; 4 korda 3min mäest ülesse; 25 min peale jooks. Kokku tuli oma 1.20 h treeningaeg. Raske oli, aga hiljem oli hea tunne, et olin saanud natuke liigutada. ;D
Koju jõudes sõin veel OMA tehtud kaneelisaiu, istusin netis ja pakkimine jäi kogemata liiga hiljapeale. Magama sain oma pool 12. :S Õnneks hommikul sain natuke rohkem magada. See oli mul lohutus õhtul enne uninumist.
17.10.07
17 Oktoober
Aga koolis oli tore. Engelsk´is siis kuulasime muusikat ja lõpus kirjutasime enda lemmikartistist. Mina kirjutasin The Rasmusest, kuigi ta vb pole mu lemmik, aga kes teab Dagöt. Mitte keegi ja ei saa ju aru ka midagi keegi. Jätan selle enda väikeseks saladuseks. Kuigi kuulan seda koolis vahetundides, eks kuulevad ikka. Aga rohkem nad sellest bändist teadma ei pea. =) Igastahes peale seda hakkas toppidrett ehk siis suusatund. Täna oli teoreetiline tund. Räägiti vastupidavusest ja sellega kaasnevatest teemadest. Kuidas seda arendada. Eks mina ikka tõlkisin ja tõlkisin, kui ikka midagi tahvlile kirjutas Katrine. Vaatasime kondi-Kustit ja selgroo lihaseid mikroskoobi all. Oli päris tore. Kunagi lähme ülikooli lihaseid uurima, ma tea kuidas see välja võiks näha, aga huvitav on kindlasti.
Matas siis tarka palju ei teinud, ikka ned kerged harjutused. Aga rääkisime Ingridiga palju sellest jälle, et Norra on ikka meeletult rikas ma ja mia nad oma rahaga ikka teevad. Kas talitava õigesti ja kuidas. Veel sain teada, et järgmine nädal on kolmapäeval koolis workday. (od-dag) See siis kujutab endast, et kõik õpilased võiksid kuskil selle päeval töötada ja paarsada krooni teenida vms. Ja see raha annetatakse Lõuna-Aafrika (oli vist) õiplastele, et nad saaksid hakata koolis käima. Eelmine aasta teeniti raha, et ehitada need koolid, aga see aasta läheb raha, et saaksid hakata käima nendes koolides. Ja siis mina lähen ka tööle. Töötan siis kesklinnas With Hotell´is. Ma ei tea, mis seal teen, aga eks mingi koristamine ole. See saab olema väga huvitav kogemus ja veel üllal eesmärgil. =) Juba praegu läheks ja alustaks. Ja keka oli viimane, seal orienteerusime (kõndisime kõik koos ühest punktist teise ja lobisesime) kooli kõrval mets-soos. Ehk siis suusaradadel. Kodus alusasin nende kaneelikukilte tegemist ja siin ma siis istun. Kuvalt ja meeletult pettununa. Ei kerkinud see nõme tainas. Aga tgin nüüd katse kuklid. Lõhn on meeletult hea siin köögis, et ei tahagi ära minna siit köögist. Maitsel ka pole viga, aga kerkimisest on asi valgusaastate kaugusel. Eks homme teen lihtsalt kerkimata kaneelikuklid ja mis seal ikka. Tunnen praegu seda mõnusat kukli maitset suus, tahaks lausa veel. Kuid tegin katseks ainult kaks. Üks oli mulle ja teise sõi ära nn kugistades Lars ja nõudis veelgi. =)
Aga nüüd tuttu, saan pool tunnikest rohkem magada ja loodame, et sellest on abi ka hommikusel ärkamisel.
16. Oktoobrike

Ostsin siis pärmi ja käisin läbi ka sealt bussiinfo kontorist. Seal sain kinnitust, et mul on vöimalik minna bussiga Skibotn`isse. Tore. Norra keeles oli küll tore ja nalja sai ka, kuid ikkagi ei olnud midagi meeletult huvitavat.
Oma koolis läksin otse suusatundi, seal jooksin 1 tund u. 7 km. Ja tegime jöu-harjutusi. Päris huvitavad olid. Koju. Kodus vaaritasin jälle, sest ei tahtnud söömist jätta peale trenni. Peale trenni soovisin ruttu magama minna. See küll ei önnestunud, kuid soovisin.
Trenni söitsin rattaga, ja autoga, nagu ikka. Trennis oli suht igav eile, sest paljusid suuremaid polnud. Ei tea miks. Aga jooksime 30 min u. 3 km. Mängisime rägbit (ei tea, kuidas kirjutatakse, vast saab aru). See ikka jube krabamise mäng, aga mulle isegi nats meeldis, sai seal rüseleda. Siis kiirendused. Mingi 12 tükki 20-30 m. Ja see jöu-harjutused. Igasuguseid tasakaalu ja hüppamise omasid ka. Koju jälle auto ja rattaga.
Kodus lihtsalt relax öhtu.
16.10.07
2 kuud
Ja koduigasus on kus? Olen juba mõnus pontsakas, nagu kakuke? EI.
Aasta läheb edasi ja mina ka samas rütmis, siin Norramaal. =)
Oslo lennujaam, siit ma tulen!!! Ja rongijaam ka ;D

15.10.07
oleme olevikus, mitte tulevikus 15 Oktoober
Ja tagasi oma kooli jõudes oli selline mega igav pärastlõuna. Vb kontakttime oli kõige huvitavam. Siis tegi Rune (minu klassivend) esitluse õpilase mõtemaailmast. Ma küll palju aru ei saanud, aga huvitav oli ikka. Ja ta suutis selle kogu (tegelikult väga igava teemalise) esitluse huvitavaks teha. Isegi mulle. Ja hiljem küsisin siis kontaktõpetaja käest, kas võin minna novembris nädalaks laagrisse. Tal polnud selle vastu midagi ja ütles ka, et kui laager, siis pole probleemi. Lihtsalt pean märkima ülesse need kuupäevad, kui ära olen. Seal kusagil internetis oma märkmikku. Siis saab ta anda teada ks sellest teistele õpetajatele.
Koju tulles tegin siis süüa ja pärast jooksma, sest trenn oli jälle Tromsdalenis. Ma ikka väga loodan, et seal läppevad trennid varsti ära. Siis ei pea puuduma nii palju. Aga tegin ise korraliku jooksu. Ilus oli ka veel seal joostes. Hämarduv õhtutaevas koos nende mägedega on ILUS.
Nüüd olen siin ja õpin veel nats norra keelt ja siis telekat vaatama. Mingi huvitav sari pidi olema, kuid norra keeles. Eks vaatab, kui palju aru saan ja kas tahan vaadata.
Oki-toki, tsauki.
14.10.07

Magasin nii palju, kui tahtsin. Sõime hommikust ja peale seda läksime Larsi ning lastega suusatama. Seal polnud küll radasid tehtud, aga lõpuks olid küll juba rajad sees. Sai lihtsalt sumbata mõnusalt lumes.
Sõime rahulikult lõunat ja puhkasime veits. Pärast seda läksime Larsi ja koertega suusatama sinna mu kooli juurde radadele. Seda nimetan ma küll juba suusatamiseks. Sai ikka kokku suusatatud oma 1.30 tundi ja mingi 10 km vähemalt. Rajad head polnud veel, aga täiesti sõidetavad. Ja vaade on ka ilus sealt radadelt linnale, mägedele ning merele.
Tagasi koju jõudes olin ikka päris läbi kogu päevast. Õhtusöögiks oli see riisisupp, mis mulle on hakanud meeldima, palju kaneeli ja suhkrut, Mmm... . Õhtul ikka ja jälle oli relax ja mängisime siis kaarte (Mattist). Tean nüüd uut kaartimängu.
Panin siis õhtul kardinad ette ja veel rätikud ka akende ette, et saaksin rohkem magada. ;D Aga ma tõesti pean vähemalt nädalavahetuseti rohkem magama. Ja magasin ka.

Peale seda tegin suusad puhtaks parafiinist ja läksin suusatama. Tegelt pidin seda tegema juba eile, aga jäi ära. Nüüd siis käisin ja ei kahetse. Seda küll ei saanud nimetada suusatamiseks, aga lumesumpamise matkaks küll. Sest lund oli tõesti üle sääre. Sõitsin siis ühel teel, mis viis mäkke. Palju ei sõitnud, kusagil 1 tund kokku. Tore oli ikka. Minu rekord siis 12 Oktoober suusad alla.
Kodus lihtsalt koristasin nats ja puhkasin pärast.
Linnas hommikupoole jälle. Tunnis ja peale seda linnas asju ajama. Nüüd olen siis ikka korralikult kõigis andmebaasides Norras ja kõik korras. Ja lõpuks käisin veel bussiliinide kontoris vms. Seal küsisin siis otse, kas Tromsøst läheb bussi Muoniosse. Aga see naine oli nii nipsakas ja ebaviisakas. Aga selle sain teada, et selline liin lõpetas sõidu 24 sept. Ja uuesti hakkab tööle suvealgul või umbes nii. See muutis mu meeletult kurvaks ja olingi kogu järgneva koolipäeva suhteliselt kurb. Ma ju tahtsin sinna laagrisse minna. Aga prantsuse keeles tegime huvitavaid ülesandeid ja see muutis asja nats paremaks. Ja pärast raamatukogus bussi oodates sain kirjutada Arnega nats ja ta andis lootust. =)
Koju jõudes helisasin talle ja rääkisime. Ja ta mõtles, et äkki on võimalik saada Põhja-Soome lennukiga. Rääkisime veel muust ja see muutis asja paremaks, sest see andis lootust.
Õhtul trenni seekord ei saanud, sest see oli kaugel Tromsdalenis, mingi 25km. Ja polnud transporti.
Puhkasin lihtsalt jaotsisin võimalust lennukiga minna. Ja ma leidsin. Aga naljakas on see, et saada siit Põhja-Soome, selleks pean sõitma: Troms-Oslo siis Oslo-Helsingi ja löpuks Helsingi-Põhja-Soome. Mõttetu lihtsalt. Odavam oleks isegi koju sõita Eestisse ja sealt nendega minna. ;) Väike lootusesäde hakkas jälle kaduma.
Aga magama.
Oli selline tavaline päev, palju vist ei juhtunud. Ei mäleta vähemalt hetkel midagi meeldejäävat.
Suusatunnis tehti ühel õpilasel max pulsi saavutamine, et analüüsida südametööd. Õnneks see mina ei pidanud olema. Sain lihtsalt kõrvalt vaadata ja sekretäri tööd teha. Pärast pidime tegema selle kohta arvutis analüüsi. See jäi veel pooleli. Pärast matematikk, kus mul ikka pole raskusi ja kehaline. Mängisime palli ja toretsesime niisama.
Õhtul otsisin infot, et saaks minna siis laagrisse. Mingit bussi vms.
Kool oli jälle selline toredake. Hommikupoole sain teada oma õudsa prantsuse keele testi (fransk I 1.prøve). Selle sain 3. :S Aga ma rahustan end, pole hullu, minul on õppida kõigepealt norra keel, siis aru saada norra ja inglise keelest ja meelde jätta prantsuse keel. Ja ega see tund lihtsalt funni pärast, ega ma seal palju küll ei õpi.
Pärast läksin linna, aga mul norra keelt polnud. Õpetaja oma klassiga reisil. Siis käisin poes ja ostsin selle norra keele raamatu lõpuks välja. Õnneks lõppudelõppuks oli see kohal ja MINU. Saan ikka midagi ise ka õppida ja sirvida.
Kooli tagasi jõudes oli siis suusatund. Ilm oli meeletult halb ja lihtsalt jooksime 1 tunni. Tossud meenutasid lõpuks rohkem pruune tosse, kui valgeid ning kuivad polnud ka kaugeltki. Ning tegime veel sees selliseid tasakaalu harjutusi. Ja seda mul on vaja arendad, ma kohe tunnen. ;)
Kodus puhkasin ja trenni. Nüüd küll ei saa keegi väita ja etteheita(vast keegi ei teegi seda, aga ikkagi), et ma ei taha trenni minna. Kui ikka olen valmis valusa lume ja rahetaolise sajuga ja libeda teega sõitma, siis ... .
Aga trenni sisuks oli jooks 30min 3km, kiirendused väljas, sees jõuharjutused. Lõbus oli jälle. Sai kõvasti naerda. Ja filmiti ka meie tegemisi. Tagasi koju ja lihtsalt olemine.
Hommikul ärkasime, sõime ja alusasime asjade kokku panemise ning koristamisega. Kui asjad koos, siis läksime ühte randa. Et süüa lõunat enne praami, mis viis meid tagasi Tromsø poole. See rand oli ikka meeletult ilus. Kahju, et ma ei võtnud kive kaasa. Kogu rand meenutas nagu põlenud ala. Kivid olid sellised pudenevad, nagu süsi. Ma pole sellist kohta enne näinud. Kuid on kahju, et ei saanud seal olla kaua. Sõime ruttu ja siis juba praamile. Linna sõit oli ladus. Viisime Eva, Inga ja Mareni SAS hotelli, sest nende lannukiga oli seal mingi jama. Siis said lihtsalt ühe õhtu veeta luksuslikus hotellis koos õhtusöögiga. Mõnna ikka. Ja kooli ka veel ei pidanud minema. Mina ei olnud aga nii õnnega koos. Ega mul midagi kooli vastu pole, =) aga lihtsalt tore oleks magada hommikul nats kauem veel. Mitte ärgata iga päev 6.40 vms. ;)
Pärast suundusime siis Larsi ja Guldborgi sõprade juurde. Seal toimus selline rannaõhtu. Grillisime ja sõime hotdogi. Ja ma nägin elus esimest korda nii suurt ... Ja nüüd ei tule selle nimi ka veel meelde. Olen teel keele unustamise poole. :S Aga saab vaadata seda ikka minu piltidest http://picasaweb.google.com/kaarisusi . ;) Vast ikka saate aru, see suur mere ollus. Põletab, kui vastu minna. Ta oli ikka kusagil poole meetrine. Ja ma meeletult loodan, et jääb elama. Sest ta oli jäänud maa peale eelmisel hommikul. Öösel vast ikka tuli korralik vesi ja pääses vette tagasi.
Aga seal sõprade pool käisime, sest nad olid ostnud hiljuti maja sinna. Tegelikult suur pidu oli siis samal õhtul, kui mina saabusin siis Tromsøsse. Aga lihtsalt meie ei läninud, mul oli vaja sellist sisseelamise aega.
Koju saime siis kusagi 9 paiku. Ja ega ma palju enam ei teinudki. Tegin kooli jaoks süüa kaasa ja panin asju kokku.
Laupäeval oli jälle relax päev. Käisime mere vb ookeani, mina ei tea, kas juba Põhja-Jäämeri või Norra meri veel. Loodame, et ikka juba ookean. See loob kohe uhkema tunde. ;D Korjasime seal kive ja jalutasime niisama. Enne hüppasime sisse ka ühte farmi, kus olid Guldborg ja Lars nii 20selt kitsi karjatanud. See oli siis kitsefarm, ja nemad elasid seal kõrval mingis väikeses majas. Neil on ikka huvitav elu olnud. Igasuguseid erinevaid asju teinud. (eesti keelsed sõnad ei taha enam meelde tulla, keerutan siin.) Tagasi mökki jõudes sõime ja nats puhkasime. Seejärel läksime lastega ratsutama. Lähedal oli hobuste tallid. Ma ei tahtnud hobust piinata ja ei läinud ratsutama. Ikka jube mida inimesed teevad. Käsevad hobusel end kanda mingi mitu tundi kuskil platsi peal. JUBE ;D!!!
Õhtul sõime homemade pizzat, mille põhi oli päris kõva, sest Lars oli unustanud midagi sisse panna. Aga hea oli ikka, ongi vahel hea hambaid ka kasutada rohkem. =) Pärast lapsed magama ja Lars, Guldborg ning Eva pidusse. Mind kutsuti ka, oleks vast saanud sisse ka, aga ma juba eelnevalt arasin. Selline vanema generatsiooni pidu. Ja ma ei eksinud. Aga siin on mingid sellised keelud, et kui peol müüakse alkoholi, siis peab olema vähemalt 16 vms. Täpselt ei tea, aga midagi sellist on siin. Meie vaatasime Inga ja Mareniga filmi ning mina lõpetasin oma eesti keelse ainukese raamatu. Kahju isegi, nüüd pean siis käsile võtma inglise keelse. Selle ostsin lennujaamast, kui pidin seal ootama 4 tundi.
Magama sain korralikult. Muideks kui mina magasin, siis Inga ja Maren saatsid Guldborgile smssi, et naabermökis on läbu ja minul on ka käpp maas. Ja lapsed nutavad meeleheitlikult. ;DMuideks mina pidin siis lapsi vaatama, kui peaksid ülesse ärkama. Aga õnneks Guldborg ei jäänud uskuma, lihtsalt oli hommikul midagi, mille üle naerda. Aga suhteliselt tihti olen millegi pärast mina see, kes on kõige hullem joodik. Nagu näiteks selles Kristi unenäos oli ka mingi hull. Miks küll mina? :D ;) Olen ju tegelt kõige korralikum ja kaine mõtlemisega. Minu jalgu on küll raske maa pealt ülesse tõsta. Aga olgu.
13.10.07
Eelmine õhtu olin pannud juba asjad kokku, et minna nädalavahetuse tripile pere ja Larsi õe ning ta tütardega. Ehk mina siis küll Guldborgiga ei läinud bussiga, ses mina pidin kooli olema ja ta tööl. Kuid sõitsime siis bussiga järgi. Kõik ülejäänud läksid autoga.
Koolis oli siis inglise keeles töö. Pidime kirjutama essee õpitud tekstide põhjal. Mul väga hästi vast ei läinud, kui midagi ikka kirjutasin sinna kokku. Vast saan ikka vähemalt 4. Läksin siis linna ja poodlesin seal nats enne bussi. Seekord õnneks sain bussis istuda Guldborgi kõrval, mitte mingi joodiku. =) ;D. Muideks, tegin nats pilte ka. Need ikka kõik üleval Picasawebis. Ma ei hakka enam seda aadress kirjutama, nagunii teada.
Me elasime siis selle nädalavahetuse vanas laudas. See oli küll kõik korda tehtud ja mökiks muudetud, kuid pool majast oli nagu muuseumina vms. Selliseid lauda asju oli seal veits. Magasin ma koos Eva, Mareni ja Ingaga ühes toas. See oli ikka nii väike tuba, et õhku oleks saanud noaga lõigata, (nagu Eva ütles). Ega me seal midagi ei teindki enam reedel, õhtu ühe inglise kriminaalsarja saatel ja magama.
Väsimus eelmisest õhtust.
Hommiku poole olin linnas, kõigepealt norra keel ja peale seda raamatukogu. Üritasin õppida võimalikult palju prantsuse keele tööks. Mis oli oma kooli tagasi jõudes. Aga ma arvan, et ei läinud hästi, sõnu ikka ei teadnud. Aga grammatika oli Ok. Tulgu, mis tuleb. Ega ma siia õppima ei tulnud see aasta.
Õhtul oli siis trenn. Mina ausaltöeldes lootsin rohkem, aga noh ...
See oli siis treeneri koolitus, mis korraldatakse klubis kõigile. Seal on võimalik kõigil saada vähemalt teine või kolmas aste. Mina tegin esimest, sest olin seal uus. Aga minu meelest oli tavaline trenn. Vb tegime rohkem mänge, aga selline jõu trenn oli, kiirendused, jooksud jne. Kuid seda trenni andis mingi kuulus treenerite koolitaja, siis oli asi tasemel. ;)
Peale trenni pidin jalutama sealt suusastaadionilt linna Larsi ja Guldborgi tantsutundi. Seal korraldati Eesti õhtu. See oli selle Eestis käimise kohta. Nõidati filmiklippe ja söödi kooki. Selline toredake oli, aga lootsin enamat. Et näidatakse rohkem pilte ka. Aga eks aeg oli piiratud, kõik tahtsid ka juba koju, kell oli palju.
Õhtul vaatasid teised jälle filmi, aga mina olin eelmisest õhtust veel väsinud. Niisiis läksin magama nii ruttu, kui võimalik.
Olen küll omadega jänni jäänud, aga niiii palju enam ei kirjuta, siis läheb kiiremini. Kõige tähtsam ainult.
Kool on ikka selline keskpärane. Muideks hakkan juba midagi tunnis mõikama, saan iseseisvalt midagi aru, kui õpetaja lihtsalt seisab klassi ees ja räägib midagi. Kuigi see on ikka raske, peab pingutama kõrvakesi väga. Aga toppidrett´is (suusatunis) oli meil teoreetiline tund, nagu ikka kolmapäeviti. Tegime siis seal testi, kui mitu liitrit on meie hingetõmme. Ma sain 4,2l kohe tehes. Ja peale seda pidime jooksma mööda kooli ringi ja tegema uue testi. Siis sain aga 3,8l. Kuigi oleks pidanud suurenema kopsumaht. Vb olen ma mingi imelik, kellel on kõik tagurpidi. Peale toppidretti toimus veel matematikk. Seal õpime kolmnurka, ja sin, cos ja tan. Õnneks selles tunnis ma end pingutama ei pea, saan lihtsalt nautida tundi. Ja isegi vb midagi muud teha, peale õppimise.
Aga kodus oli siis ainuke rahulik päev sellel nädalal. Vaatasime filmi. Midagi Harry Potteri laadset. Ütlen ausalt, mulle sellised jaburused ei meeldi, ei ole reaalne. Ma olen sellisteks fimideks, liialt kahe jalaga maapeal. Aga tore oli ikka, naerda sain vähemalt korralikult.
10.10.07
2 Oktoober
Palju palju õnne issi!!!! Gratulere!!!! Neli suurt ja neli väikest (!). =)
http://www.youtube.com/watch?v=qywqkqZzEBI see pole küll parim, aga mõtle end natuke nooremaks. =)
Hommikul siis helistasin, aga see pole ikka see, kui ise soovida. Kuid eks peab üle elama ühe aasta ja ühe korra peaaegu kõigiga.
Oli siis suhteliselt tavaline päev mul, enam küll ei mäleta, et oleks olnud midagi väga tähtsat ja meeldejäävat. Käisin ikka tavaliselt norra keeles linnas ja peale löunat oli suusatund. Ôhtul käisin trennis. Magama sain suhteliselt hilja, vähemalt hiljem, kui oleks tahtnud.
1 Oktoober
Oli norra keel ja pidin kätte saama oma norra keele raamatu, aga tuli välja, et keegi oli juba selle ära vötnud. Ma olin ikka meeletult vihane selles suhtes.
30 September
Trenniks oli siis seekord imitatsioon. See oli jälle mingi mäe otsa. AINULT ÜLESSE!!! Jube trenn oli. Nii raske. Aga löpetades valdas mind hea tunne, et olin teinud midagi head ja korralikult. Siin ei tule mul möttesegi, et ei tee löpuni, sest teised ju ka ei katkesta. See annab lihtsalt indu ja jöudu rohkem pingutada.
Söit koju läks hästi, mina küll ei maganud, sest vaatasin meeletult ilusat loodust. Ja Pål ütles mulle nende mägede nimesid. (aga meeles mul küll nimesid enam pole.) Viisme köik teised
ära ja mina olin viimane, kelle ta koju viis.
Koju jöudes olid kohale juba jöudnud Eva, Maren ja Inga (Larsi ôde ja tema tütred, neil oli koolvaheaeg). Miks mul küll vaheaega polnud sellel nädalal. Aga ma mötlen positiivselt, saan jöuluvaheajal nädala rohkem puhata. =)
Ega ma pühapäeval rohkem tarka ei teinudki. Ainult koristasin ja öppisin nats.
08.10.07
29 September meeldejääv.
Joostes jödsime siis jälle kuhugile nn treeningbaasi. Seal olid harjutused ning vöistlused. Esimeses oli ülesanne silmaga mööta vahemaid. Selles mina küll tugev pole, ei jaga midagi millegipärast ära. Seal olid mingid 55m, 110m ja 157m vms. Ei mæleta enam täpselt. Teine ülesanne oli siis praktiseerida eelmisel päeval olnud topingukontrollis toimuvat. Ehk siis meie tegime nii, et üks tüdruk tuli finishisse ja läks vetsu ja sellelt vöeti proov. Tema oli puhas. =) Korralik, aga tugev ja treenitud.
Viimane seal oli midagi teatevöistluse taolist. Ma olen kindel, et ei oska korralikult seletada, aga üritan. Üks pidi siis jooksma ühte boksi, kus oli märgitud kividest kujund ja tagasi tulema. Seejärel vöis joosta järgmine teise boksi, kus märgiti ülesse see kujund ja nii vöis teha ühe kivi kaupa. Huvitav oli päris, aga selliseid asju saab ainult teha, kui on rohkem inimesi.
Seejärel jooksime edasi. Jöudsime siis löunasöögi kohta, saime riided vahetada ja edasi läks juba söit uisurullidel. Oma 1.10h vms. Mingi 17km vast. Sellises korralikus tempos ikka, aga mulle see meeldis. Söitsime siis lihtsalt hotelli tagasi. Hotellis saime puhata natuke ja mina isegi natuke tukastasin, sest öhtul oli uus trenn ja ma tahtsin ikka väljapuhata. Ôhtul oli siis jôu trenn seal gümnaasiumis.
Ma pole vist kunagi sellises trennis käinud. Tegelt tavalised jöu harjutused, aga konks oli selles, et nii kaua tehti harjutust, kui muusika käis. See oli isegi hea, sest siis oli midagi, mille rütmis harjutust teha. Ja muusika oli ka hea. Aga kui korralikult ei teinud, siis treenerid viskasid väikese palli sulle ja pidi jooksma paar ringi saalis. MINA ÖNNEKS EI PIDANUD TEGEMA. Olen ju korralik.
Peale seda olin juba ikka päris läbi. Söömine, koosolek juunioritele. Muideks nüüd ma kuulun ju Pôhja-Norra noortekoondisse, see ikka jabus küll. Eestis pole ma keegi ja siin lausa noortekoondises. Aga seal sain teada, et köigile vöistlustele hakkan minema koos nendega; Iga kuu hakkavad olema laagrid ja Saame endale ühised riided. See on ikka päris hea minu meelest. Ja meil on kaks treenerit, sest kokku on selles klubis kokku umbes 25 vms. Tüdrukuid on midagi 10-12 ligi.
Peale seda siis läksin lihtsalt magama, sest olin ikka läbi, siin ikka on laagrid rasked, mitte nii, nagu meil. Et öhtul ei taha uni kohe üldse tulla ja teeks ära ma ei tea mida. ;D :D
07.10.07
Ok head und, ma tõesti vajan und praegu rohkem, kui kirjutamist pikka juttu. =)
05.10.07
03.10.07
28 September
Vahepeal oli siis veel söömine ja niisama puhkus. Aa ja muidugi enamuse ajast olime seal kohalikus gümnaasiumis. Oli selline teoreetiline osa. Räägiti, et ei tohi tarvitada topingut ja selle reeglites, kuidas seda proovi vëtakse jne. Ma palju küll aru ei saanud, aga pöhilise püüdsin kinni. Tegelt ausalt öeldes oli päris igav ja mitte ainult mulle. Köik unelesid seal.
Ôhtune trenn oli siis uisurullidega tehnika. See on ikka imeline, et töelises pärapörgus on rullidega söitmiseks tösiselt head teed. Seal polnud küll enam eraldi teed, aga ega autosid ka ei söitnud peaaegu sellel teel. Vaade oli imeline ning see muutis raske trenni väga nautitavaks. Tegime siis kuskil 30min soojendust, söitsime sinna kohale, kus hakkas tehnika osa. See oli ka umbes 30 min, kepid kaele peal pea taga ja tähelepanu jalgadele. Ja löpuks jälle tagasi hotelli oma 30 min.
Ôhtul oli tavaline ôhtusöök ning peale seda vaatasin telekat. Kodus ma ju seda eriti ei tee, pidin ju vaatama! Magama läksin ikka reeglite kohaselt 23.00 vöi umbes nii.
27 September
Peale seda jooksin veel linnast læbi, et osta nohu jaoks rohtu. See oli mul ikkagi veel pæris jube, tugev ning hæiriv. Bussiga kooli juurde jödes oleks pidanud ma kohe vahetama bussi, et minna koju. Kuid see minu kodu buss ei ilmund vælja. Ma olin juba pæris paanikas, et kas töesti pean terve tee koju kondima. Siis oleks ju væga kiireks læinud pakkimine. Olin jöudnud juba köndida Eide Handeli juurde. See on mu kodust mingi 4 km kaugusel. Ja siiiiiiis ilmus vælja see kauaoodatud bussikene. Ma küll ei saanud üldse aru, mis bussi see küll olla vöis, aga minu buss see oli ning see on köige tæhtsam. Koju jöudsin 1 paiku ja lahkuma pidin 15.10 bussiga. Pakitud sain ilusti ja sain veel arvutis ka ollla. Æra læksin siis suure seljakotiga ja kæekotiga, mis olid tihkelt asju tæis. Linna bussijaama sain ilusti. Enne bussijaama jödmist kæisin veel ühe korra apteegist læbi, et osta veel ühte ninarohtu. Bussijaamas tuli vælja, et buss oli pungil tæis inimesi. Mina ausaltöeldes lootsin, et saan seal pea üksinda olla ja laiutada. Sain siis bussis veel viimase koha, mis oli kaohjuks mingi jota körval. Ta ræækis mulle koguaeg, et tema aeg on surra varsti ja kas ma ikka tean seda. Siis löpuks sain ta teada veel, et ma ræægin inglise keelst ainult ja siis ta væitis, et tema emakeel on ka inglise keel. Ta pajatas ja ræækis, aga ta oli oma hambaid pesnud vist væhemalt nædalaega tagasi. Ja see polnud eriti meeldiv, kui ta seal ræækis minule nækku. Kuid mötleme teisest küljest. Nüü olen næinud æra ka Norra joodiku ja need on ikka samasugused, nagu meie omad. ;) Kuid kui esimene inimene maha læks, siis ma höivasin tema koha, see oli kergendus. Muidu reis oli ikka meeletultr ilus. Ma væga loodan, et satun sinna veel tagasi.
Vahepeal söitsin kahe praamiga, et ei peaks pea 100km rohkem söitma. See tee oli siis pikk Trmsøst Storslett`i 116km ja aega vöttis 3,5 tundi.
Kohalejödes ootas mind bussijaamas üks minu trenni türuk. Anne-Karin. Ta on üdse tore, sellinë röömus ja aktiivne kogu aeg. Köndisime siis hotelli, see oli ainult mingi 400m kaugusel bussipeatusest. Hotelli nimi oli siis Nordlandia Storslett. Muideks, mul on pilte ka. Ma panen need tæna öhtul kindlasti ülesse. Pole lihtsalt veel jödnud.
Hotell oli ilus, ikka selline korralik ja puhas. Ma pakun midagi 3 vöi 4 tærni laadset. Igastehes ilus oli. Koht oli ilus ja köik muu ka. Kui sain oma toa, siis pidin veel ootama Påli saabumist, et magama minna, sest tema autos oli mu magamisasjad. Me pidime linad ise tooma, sest siis ei pea hotelli eest nii palju maksma. See pole hullu ka minu meelest. Linad ei kaalu ju nii palju ja ei vöta ruumi. Eriti, kui tuled veel autoga.
Ja magama sain mingi 11.30 vms, aga enne juba natuke pikutasin, sest olin ikka eelmistest pæevadest væsinud. Ja nüüd oli veel otsa raske laager. Lihtsalt peab magama ka kunagi.
26 September
Igastehes ma jæin pooleli 26 Septembri matemaatika kontrolltööga. See oli niiöeldes keskmine. Sellest, millest aru sain, see oli lihtne. Kuid kahest ülesandest ei saanud ma midagi aru. See oli pæris masendav, sest need olid ju tegelikult mingi lihtsad protsendiga ülesanded. Seda ma ju tegelt oskan. POLE HULLU. Ega ma siia öppima ei tulnud. Ikka puhkama ja uusi kogemusi saama ja seda riiki armastama.
Peale seda oli veel siis Kroppsøving (ehk kehaline). Seal me lihtsalt mængisime teatevöistlusi. See oli küll tore ja löbus, aga lootsie, et jooksime 3000m æra. Ei joua enam lihtsalt igaks tunniks end vaimselt ettevalmistada. ;) Aga öpetaja lubas, et jærgmine kord ikka jookseme æra. Siis saab selle ,,kaelast æra,, .
Öhtul tuli meile külla Pål. See on see minu nn. peatreener. Kuigi tuli vælja, et ta on klubi manedzer lihtsalt. Aga noh ta teadis köike klubist ja see oli köige tæhtsam.
Ta ræækis palju ja veelkord palju. Minule oli see muidugi væga huvitav, aga Larsile ja Guldborgile vist væga mitte. Igastahes vahepeal olid nad væga tüdinenud nægudega. Pål ræækis, et ta ei saagi mind oma autole vötta, sest auto tæis. See küll polnud temast væga viisakas, sest ma olin juba seda ammu-ammu palunud ja koha kinni pannud. Kuid pole hullu, saingi söita bussiga ka. Ausaltöeldes, algul, kui teada sain, et ei saa temaga, siis olin juba pæris kindel, et ei hakkagi minema. Et ravin end ja saan puhata vahepeal ka. Kuid see oleks olnud vist mu elu köige suure viga. Peale selle andsin veel suusasaapad, rullid, kepid ja voodipesu veel Påliga. Siis ei olnud mul nii palju asju bussiga tassida. Sellel öhtul sain magama væga hilja, sest ta læks æra suhteliselt hilja ja siis heistasin koju ka veel, et informeerida emmet ja issit.