24 September

Natuke veel siis pühapäevast ka. Peale õhtusööki proovisin veel lugeda seda lasteraamatut ja magama ka ära. Selline väga kahtlane tunne oli juba pühapäeva õhtul, et äkki jään haigeks. Ja nii see läks. See tunne ei petnud mind.
24 September
Nüüd on siis tõeliselt sügis käes.
Hommikust peale sadas ja oli selline uimane ilm, eks see kõik muutis ka olemist veel natuke halvemaks, kui ta juba oli. Esimesena läksin linna norra keelde. Seal jutustasime oma raamatutest ja kordasime eelmiste tundide materjale veel.
Tagasi oma kooli jõudes tundsin veel hullemat väsimust ja külmavärinaid. Seepeale otsustasingi peale naturfagi koju minna ja jätta see inglise keel esamspäeval ära. Õpetaja küll rõõmus polnud, aga eks ikka ole tähtam terveks saamine, kui seal klassiruumis ,,paksu peaga,, istumine. Koju jõudes olid siis Lars ja Trygve kodus. Trygve oli ka haigeks jäänud. Ta oli eelmisel ööl 2 tundi jutti köhinud. Ja ega ta ikka praegu ka köhib veel, terve ta pole ikka veel. Mina läksin aga kohe magama, et sellest suurest väsimusest üle saada. Ja tõesti, kui ülesse ärkasin, siis oli kohe palju parem. Sõime õhust ja peale seda läksid Lars ja Astrid linna kultuuri-kooli. (see on eesti mõistes umbes nagu muusikakool, aga seal on veel näitlemine jms ka juures). Mina aga hakkasin juba vaikselt muffineid tegema. Mul aga polnud mune ja kohupiima, siis pidin ikka Larsi ka ära ootama. Ta käis poes. Ma tegin neid muffineid selle puhul, et meile tuli külla minu senior-tugiisik Inger Johanne.
Muffinid tulid minu meelest väga head ja teised ka kiitsid. Lars ka ütles, et võin neid varsti jälle teha. Eks ma vaata, et tasu maiustamisega liiale ka minna. Ja nemad on veel ise nii suhkru vastased, mida vähem, seda parem. Aga eks see muidugi käi rohkem laste kohta.
Innger Johanne on väga tore naine. Umbes 54 vast. Pole kindel. Selline daam ja on olnud õpetaja. Nüüd reisib meeletult. Viimased kaks aastat on vähemalt reisinud. Tahaks ka sellist elu kunagi. Lähed kuhu tahad ja oled kaua, kui tahad. Selline lihtne elu. Ta kutsus mind endaga nii paari nädala pärast matkama siia lähedusse. Ma veel ei tea kuhu, aga tore saab kindasti olema. Ta pidi järgmine nädal helistama ja täpsustama aja ka koha, millal tema on valmis minema.
Rääkisime veel natuke ja mina jõin selle aja jooksul ära 3 ja pool tassi teed meega. Pärast oli küll hea juba. Lootsin tõesti, et nüüd on see läbi. Aga...
Peale ta lahkumist läksin magama, sest kell oli juba palju.