17 September

Sügis on siin ikka korralikult käes. Teen pilte ka ja panen ülesse, see on lihtsalt vapustav. Selline soe tunne tuleb, kui vaadata neid mägesid, mis on nii värvilised. See on hingematvalt ilus ja eriti, kui on päikseline ilm.
Tänane hommik algas ilusti, sain ülesse kergelt ja veel ilusa numbri ajal vaatasin kella ka esimest korda. See oli 07:07. (Ma usun ikka veel seda numbri asja, muideks). Läksin siis täna otse linna, sest mul hakkas norra keele tund esimsesena.
Muideks, natuke infot vahele. Ma pole kindel, aga ma usun, et pole kirjutanud siia, et ma sain ju kooli bussikaardi ja see katab mul sõitu linna norra keele tundi ka. See on ikka meeletult abiks.
Päev hakkas üldse hästi. Minu meelest. Norra keele tunnis oli ka tore. Sain juba aru midagi ja edasiminek on natuke juba. Õpetaja andis meile siis eelmine kord kodusetöö ja mul oli ainukesena tehtud, see tegi mul meele heaks, suutsin ikka midagi ikka rohkem ka teha, kui teised. (See lause oli väga lapsiku mõtlemisega, aga ärge mõelge niimoodi.) Ja saime kodusetöö järgmisteks tundideks ka. See on: Pean leidma kodus mingi norra lasteraamatu ja hakkama seda tõlkima ja lugema. Õnneks neid on mul kuhjaga, see pole probleem. Tunnist tagasi oma kooli minnes oli nii ilus kõik. Selline ilus soe sügisene ilm oli, nii mõnus oli bussijaama tagasi jalutada. =).
Kooli jõudes oli mul natuke matemaatikat veel, seal sain teada oma teise kontrolltöö!!! Aga see on nii imelik, sest me saame valida, mis harjutusi me tahame teha ja me saame neid kodus harjutada ka. Aga eks see siine kooli olegi kerge.
Vahepeal oli siis nats pausi ja siis hakkas üks ütlemata igav tund!!! See oli kontakttime ehk siis klassijuhataja. Mingi kooli töötaja tuli meie juurde ja rääkis kooli reeglitest. Saime igasuguseid pabereid. Ja peale seda ei olinudki rohkem midagi meeletult huvitavat. Naturfagis me kontrollisime oma eelmise tunni töid, neid bioloogia omasid. AAaaa... Ma sain oma esimese hinde siin, nagu ikka sellise, millel on number. Aga ma pole kindel, kas see midagi tähendab ka. Vast mitte. Aga sain very good, nagu õpetaja kõigile ütles, selle hinde kohta. Ehk siis 5-6 on hinde skaalal. Ja inglise keelest tegime terve tunni oma presentatsiooni, oma grupiga. Sellest meremehest. Francis Drake oli meil. Järgine kord jätkame.
Aga peale seda läks päev huvitavaks. Enne koolist lahkumist sain juhuslikult kokku oma minu kooli tugiisikuga vms. Rääkisime natuke, et kuidas mul on läinud jne. Eks ikka need ühed ja samad küsimused kogu aeg, aga mis teha. :)
Kuid peale koolist lahkumist läksin ma aga koolile suhteliselt lähedal asuvasse Tai restorani, sest täna sõime me seal. Sest kõigil oli nii palju tegemist ja polnud aega enne minekut koju minna süüa tegema. Niisiis sõime seal. Söögid olid ikka head, aga ma ei saanud ju väga palju süüa enne trenni. See on üldse halb, et nad nii vara kogu aeg söövad, aga mis teha. Väiksed lapsed on peres. Peale sealt lahkumist ma vahetasin riided ja läksin sealt otse trenni. Vahetasin siis restorani vetsus riideid. Panin oma UUED rullsuusad alla ja alguses päris koperasin edasi paar minutit, aga eks kohe hakkas paremaks minema. Mul on ju need SUURTE ratastega rullid. Need on alati olnud need, millest me pole Kristi ja Liisbetiga aru saanud, et kes suudab sellistega püsti püsida. Aga elus ma olen ja ei kukkunud ka. Niisiis ohutud! =)
Jõudisin siis spordiklubi juurde, aga seal polnud ju muidugi ühtegi minu trenni oma. Mina siis sõitsin lihtsalt täna ja tutvusin rullirajaga ja oma UUTE rullidega. Tegelikult mulle isegi meeldis, et sain esimese trenni üksi sõita. Midagi hullu polnud lahti. Hakkasin siis kodu poole sõitma ja siis äkki ilmus mu selja tagant välja Pål (ta on minu peatreener). Ta küll mulle igapäevaselt trenni ei anna, aga aitab ta küll mind meeletult kogu aeg. Rääkisime siis väga palju ja tähtatest asjadest. Mul tuleb siis mitte see nädalalõpp laager vaid järgmine nädalalõpp. Kuskil natuke põhja pool. Neljapäevast pühapäevani. Seal saan natuke ma usun, endale sõpru ka ja muidu teada norrakate laagri elust. Kuidas neil need asjad käivad. Ja üks laager on mul veel. JA SEE ON LEVI`IL. Saate aru, levil!!!! =)=)=). See on nagu meeletult tore. See on Novembri lõpus. Ma külle ei tea, kas viimasel nädalavahetusel või eelviimasel, aga see on igastehes meeletult tore uudis. Ma ootan neid mõlemaid laagreid meeletult!! Mu ihukarvad tõusid õnnest püsti, kui kuulsin, et see on Levi´l. Ja veel üks meeletult tähtis uudis. Ma saan oma klubilt stipendiumi. Ja seda saavad enamused, kes on see aasta vanemad, kui 15 ja k.a. Aga see on mulle ikka nii tähtis, see stipendiumi suurus on 5000 nokki. See aitab ikka meeletult. Kuigi seda jagatakse välja ainult neile, kes on selles klubis käinud kauem, kui 3 aastat, siis mina olen suur erand ja Pål kauples mulle ka välja selle stipendiumi. Aitäh veel kord sulle. Ta on ikka mind nii palju aidanud, kui keegi puutub temaga kokku, siis teadke, et teda tuleb alati tänada ja aidata, minu poolt. Ta on mulle juba haldja eest, kes aitab ja hoiab.
No me rääkisime veel palju palju, aga need olid kõige tähtsamad.
Aaa... Üks asi veel. See pole küll nii hea, aga vajalik. Pål eksis eelmine kord, mu aastane klubi makse on 1500 nokki. Aga eks see stipendium katab need augud.
Pål tuleb meile kunagi järgmine nädal külla ka, siis saan veel kõigest üle rääkida ja kindel olla.
Peale seda ma siis sõitsingi koju, kohale jõudes olin ma nagu üks suur käsn, mis on endasse imend meeletult vett. Ma olin ikka nii märg. Loodan, et asjad ära kuivavad homseks. Lähengi kohe neid kontrollima, mis seisus asjad on. Aga tagasi tulles oleks ma vajanud ühte suurt kuivatit, et end kuivatada, aga läksin hoopis pesema ja see parandas ka palju asja. Soe vesi on kõige parem abiline. Aga nüüd lähengi ja räägin sellest kõigest Larsile ja Guldborile ka. (minu host-vanemad).
Hade...! = nn. Head aega!