21 September igati tore päev.

Reedene päev algas kenasti, kuid jälle ma olin suutnud rohkem magada, kui oleks pidanud. Ma ei kujuta ette, mis ma hakkan veel tegema varsti, kui on ärgates pime. Ma küll siis õigel ajal ülesse ei saa omal tahtel iga päev. Või siis peab magama minema vähemalt 8-st. Olen juba selline kord, mis teha. Jõudsin veel bussipeatuses teha ühe pildi, et näidata teile, milline vaade minule avanes sellel hommikul.

Hommik oli natuke pilvine, aga pärast muutus kõik meeletult kuldseks ja ilusaks. Ma ei oota kohe neid tuuliseid ja vihmaseid päevi üldse, sest siis kaob see ilus kuldne jume puudelt.

See päev koolis oli kohe päris igav, ütlen ausalt välja. 8.20-11.45 ainult arusaamatut norra keelt. Ja veel igavate õpetajate suust on see lausa talumatu. Kui ikka ei saa aru mis nad räägivad, siis on raske haigutamata olla. Suu vajus kohe nende tundide ajal nii palju lahti. Esimene oli naturfag ja teine oli ühiskonnaõpetus. Kuid viimased tunnid olid mul inglise keeled. Seal vaatasime ühte sõjafilmi Inglismaa ja Shotimaast. Väga ajalooline film oli. Me loodetavasti vaatame järgmine kord edasi. Mulle meeldis!! sain vähemalt aru midagi. =)

Kui olin aga koju jõudnud, siis lapsed vaatasid filmi ja Lars luges ajalehte verandal. Lastest siis pilt ka: See film oli ,,Sööbik ja Pisik,,. Mulle see ei meeldi, sest vaesed Sööbik ja Pisik, aga Trygvele ja Astridile näis see meeldivat.

Õhtul ,,lugesin,, natuke raamatut tõlk. ,,Hüvastijätt Härra Muffin,, . Tegelikult ma juba tean mis seal juhtub, sest Guldborg rääkis mulle. See raamat on hea seletamaks, mis juhtub lõpuks vanade inimestega. See seletab seda lihtsustatud kujul. Kui ma aga ei jõudnud seda kurba raamatut tõlkida, siis pesin natuke alumist korrust. Kell 10 hakkas aga inglise keelne kriminaalne sari. See oli päris hea, sain näha üle pika aja ka korralikult telekat. Nad ei vaata ikka koha pea. üldse telkut. Ütleme nii, et see on bity. Tahaks natuke ikka midagi vaatada. Näiteks ainult Grey Anatoomiat. Kuid jah, tegelt see algab alles 10.20 tavaliselt. Siis hakkan ma magama ka sättima. AGA MIDAGI IKKA VÕIKS VAADAT, nii ajaviiteks vähemalt. Peale seda läksin lihtsalt magama.

AAaaa... Ma ju unustasin eelmises blogis kirjutada, et ma nägin OMA ELUS ESIMEST KORDA VIRMALISI!!!! Need on nii ilusad. Kahjuks tuli mulle aga liiga hilja meelde, et oleks võinud pilti ka teha. Need olid nagu kardinad üle taevakaare. Nii kontrastsed ja kaunid. Seisime seal väljas Guldborgiga ja imetlesime neid.