18 September

Hei-hei siit vihmasest Tromsøst.

Siin polegi olnud nii vihmast ilma, kui täna oli. See oli tagasimõeldes päris masendav, aga selliseid ilmasid pidi siin veel nats tulema. Edu siis mulle, kes ,,armastab meeletult,, vihmaseid ilmasid. Aga ma olen sellest üle, sest tänanae päev oli küll väga tore ja edukas. Selline meeletult niiske, aga edukas.

Hommikul jõudsin ilusti kooli oma tudega, et olen muutunud juba eesliks. Sest mul oli kaasas arvuti kott, mis oli pilgeni täis asju. Siis salomoni kott, mis ei jäänud samuti alla, selga seda panna ei saanud, sest see meenutas kera. Ja veel rullid ja kepid. Ja seda kõike pidin kandma ikka mõnusalt. Aga elus ma olen ja eesliks ei muutundki. See on tore!!

Hommikul viisin oma kepid ja rullsuusad spordihoonesse ära, üks P.E õp aitas mind. See oli temast sõbralik. :)

Kuid peale seda hakkas mul prantsuse keel. Täna õppisin siis ühe tähtsa asja selgeks seal. Pööramise. Ma ausalt öeldes veel peast pöörata sönu ei oska, aga mul on materjal, mille järgi seda teha saan, ja eks ma pean harjutama. Aga kerge on, minu meelets. Muidugi enne pean mõned sõnad omandama, mida pöörata. Ja kasulik oli ka see, et sellega sain teada ka norra keele oma ja ega seegi midagi keerulisemat pole, lihtsalt neid on kaks, mida eraldama pean oma peas. Mis meenutab juba praegu nagu ühte väikest klotsi hunnikut ja klotsid on sõnad. (pea siis meenutab). Aga muidu läks hästi, sest pärast läksime vaatama filmi ,,Chokolade,, vms. See oli film inglise keeles, aga rääkis Prantsusmaast. Ma nägin küll ainult lõppu, aga hea film oli. Õpetaja pakkus mulle välja pärast, et kui tahan seda filmi täielikult näha, siis saan seda VHSssi laenata. No aga kuulge, ega siis meil VHSsi mängijat enam pole, aga noh ma polnud kindel ja võtsin selle koju. Aga neljapäeval vahetan välja lihtsalt DVD vastu. Siis saan seda filmi ka näha.

Peale seda hakkas nii öelda pikk lõuna. 10.05-12.15. Ootasin lihtsalt, sest mul jäi linnas ära norra keele tund. Olin raamatukogus ja puhkasin lihtsalt. Siis võtsin oma kõik kodinad kokku ja läksin suusa tundi. Meil oli täna esimene rullsuuskade trenn. Mina ei oleks peaaegu saanud minna, sest unustasin oma trenni püksid koju kuivama. See oli päris paha tunne, sest ma ootsain nii väga seda treeningut. Kuid siis ilmus välja mu kaitse-ingel ja mu õpeteja laenas oma trenni pükse, sest tal on neid rohkem. Need olid küll nats suured, aga ajasi asja ära, sain vähemalt trenni teha. Ja ega ma sinna iludusvõistlusele läinud.

Aga vahepeal mainin, et kogu päev sadas ja need õpetaja pöksid meenutasin mulle rohkem porikäkke, kui pükse, aga õpetaja ütles, et pole hullu. Kõige tähtsam oli, et sain trenni teha ja ta oleks pidanud need niikuinii ära pesema kodus. Eks ta ise teab. Olekisn võinud need koju ka võtta, aga tema teha oli see, kes selle välja pakkus.

Peale suusa tundi ma tahtsin ruttu koju minna, et ei peaks ootama üle tunni koolimajas. Aga probleem oli selles, et kui ma sellele mõtlesin, siis oli bussini 10 aega. Ja mul olid rullid veel jalas ja olin õues. Siis hakkas ajaga võidu jooksmine. Ma pole kunagi uskunud jumalat, aga ma tõesti lootsin meeletult, et ma jõuan selle bussi peale. Ma vahetasin riided, ei jõudnud pesema(see oli vastik, aga käisin kodus kohe). Jooksin kooli kapi juurde ja võtsin üleriided ja jooksin kõigi oma asjadega bussijaama, lootes, et buss pole veel lahkunud. JA SEE OLI SEAL!!! Tollel hetkel ma küll tundsin, et mul on mingi kaitse-ingel, kuigi seee jutt on küll praegu juba jabur. Ma ei usu jumalat ja sellist jama ju. :D. Olin jumala läbi, kui bussi jõudisin, sest vihma sadas ning olin märg ja väsinud. Mu peamine mõte oli bussis, et kohe olen kodus ja saan pesema ning puhata.

Seda ma seal tegin. Puhkasin ja siis suundusin ülesse kööki süüa tegema. Tegin siis kartulit, kala ja lillkapsast. Kõik tuli super välja. Lapsed sõid ja Guldborg ning Lars kiitsid. Kui sain sööduks, palju ma ei saanud süüa, sest pidin pea kohe trenni minema. Pidin seedima ka natuke.
Niisiis trenni ei pidanud mind viima Lars ega Guldborg, vaid Pål tuli mulle järgi koju. Ta on ikka nii sõbralik ja heatahtlik. Ma ei tea mida ma ilma temata teeks, siis ma küll trenni ei saaks. ( Ta on siis mu treener, aga ta mulle iga kord ei anna trenni, ta on nagu peatreener vms).
Trenn oli mul Tromsøs, linnas. Kuigi pidi olema siin saarel ehk siis Kvaloya´l. Aga muutus. Trenni sõites leppisime Påliga kokku, et ta tuleb meile küll järgmine kolmapäev, siis saan teada, mis pean kaasa võtma laagrisse ja kuidas see Levil´e minek ikka toimub jne. Kõik info minu treeningu kohta.
Trenni sisuks oli oli siis jooks mingi 30 min, peale seda olime jalgpalli platsil, kus oli päris porine. Seal tegime kiiredusi, tagaajamise stiilis; hüppeid, ja üle pulga hüppeid. Jooksin peale natuke ja sõitsime Påliga koju tagasi. Ma küll ütlesin, et Guldborg võib järgi tulla, aga ta ütles, et see paar kilomeetrit siia-sinna, pole vahet. Muidugi kui ta ise sellest probleemi ei teinus, siis ma ei hakka Guldborgi ka tülitama.
Õhtul panin asju kokku ja rääkisin veel Guldborgi ning Larsiga. Tahtsin neilt allkirja ka, sest järgmisel nädalal on tulemas lastevanemate koosolek, kuid Guldborg vist läheb. Siin on ka ikka sama, nagu Eestis. Ega isad ju lastevanemate koosolekule ei kipu ikka. =) Rääkisime veel sellest, et YFU Norra kutsub mind Oktoobris Oslosse. Teeb kõik piletid välja ja saan kokku teiste Yfukatega. Seda ma ootan samuti juba meeletult. Mulle anti siis valida, kas lähen 12-14 oktoober või 19-21 oktoober. Mulle vist sobib rohkem esimene, sest teiselt tagasi tulles oleks mul ainult üks õhtu koos Guldborgiga olla ja kõik oleks liialt keeruline. Nimelt Guldborg läheb Kanadasse 2 nädalaks, nagu ma aru sain ja siis oleks seda pakkimist liialt palju. Saab rahulikult minna ja tulla Oslost.
Ega rohkem midagi väga ei juhtunud, ainult selle sain teada, et minu teine pakk on jõudnud Tartust Oslosse. See ei tulnud postiga, vaid Guldborgi õe Anne Kristinega. Ta käis eelmine nädal Tartus ning oli nõus mu paki Norra viima. Eestis on ju need nõmedad paki saatmise piirangud, et suuski saata ei saa. Need liialt pikad. Igastahes pakk on juba Oslos, aga Anne Kristine paneb posti Norras alles laupäeval, sest enne pole aega. Aga ega mul nende suuskadega kiire pole väga, niisiis pole hullu.
Selle päeva võin ikka kordamindud päevade edetabeli tippu paigutada, sest see oli tõesti edukas päev minu jaoks.