Arkasin suure nohuga. See on naljakal moel ainult vasakus ninasoormes, see on vaga imelik. Taskuratte laheb ikka kuhjaga. Jube lausa!!! Ma pole enam uldse kindel, kas ma laagrissegi saan. Vast on ohtul olemine parem. Siis ikka lahen. Tahaks vaga. Suua ma sis tana ei joudnud korralikult, ainult uhe muffini joudsin alla kugustada suure kiiruga. Lihtalt voodist tulin liiga hilja ulesse. Pole hullu, elan ule.
Koolis esimene tund oli inglise keel. Tegime seal vaga lihtsaid asju. Paari aasta taguseid opituid aegade harjutusi. Korrata ju voib ikka, aga probleeme see mulle ei valistanud, kuigi ma pole kohe uldse hea inglise keele aegades. Jargmine inglise keele tunnis on ju kontrolltoo, edu mulle, see mulle kull ei istu. Aga proovida ju voib, ega see mul tukki kuljest ei rebi. Peale seda laksin mina toppidretti ehk siis suusatundi. Samal ajal oli aga teistel naturfagis kontolltoo. Ma arvan, et ma seda jargi kull ei tee. Aru niikuinii midagi ei saa. Suusatunnis oli meil siis teemaks vereringe. Mina olen juba seda oppinud, sain ainult natuke aimu norra keelsetest sonadest. Ma olen seda koike juba eelmine aasata oppinud. Oli siis teoreetiline tund.
Nuud hakkab kohe varsti matemaatika kontrolltoo, ma ei oska midagi oodata ja karta. Eks siis parast raagin, mis oli. Ja mis hinde saan, vb tuleb siit mu esimene 2 norramaal vms. Eks naeb. Koik on ju juba varem Eestis opitud, aga kui ma ikka ulesande juhendist valesti aru saan, siis nii tore pole.
Ok voitlen oma nohuga positiivselt edasi olen lobus. =)
Tsauki.
26.09.07
25.09.07
25 September Olen haige!!!
Eile õhtul ei tahtnud kohe uni tulla. Kaua-kaua vähklesin lihtsalt voodis, selline mõttetu aeg. Arvatavasti oli see kõik selle pärast, et oli eile päeval maganud natuke ja lõi päevakava sassi natuke. Loodan, et täna tuleb uni kiiresti ja on magus. Aga alustan ikka siis hommikust. Ärkasin ilusti kella peale ja logelesin veel natuke voodis, aga ülesse saamine oli küll probleem, silmad ei tahtnud kohe selle päevavalgusega harjuda. Ja kui püsti oli saanud, siis hakkas pihta. Köhimine ja veel kord natuke köhimist. See polnud küll hull, aga valus oli see-eest väga. Jõin hommikul veel ühe tassi teed, mida ma küll tavaliselt ei tee siin, aga täna oli mul seda kurgule väga vaja. Aga läks ka kohe natukeseks paremaks. Täna panin siis esimest korda selga juba talvejope. Õnneks see väga paks pole, lihtsalt sellel oli kapuuts ja vihmaga on see väga vajalik. Jope pole küll vihma kindel väga, aga selle uduse tibutamise hoidist küll must eemale. Koolis esimene tund oli siis prantsuse keel. Täna väga palju me ei teinud, ainult üks tund oli. Ja tunni keskel kuskil otsustasin, et ma täna küll linna norra keelde ei lähe. Suusatundi ma ei oleks niikuinii läinud, aga nüüd läksin kohe koju tagasi. Olin juba kodus tagasi 9.40 vms. Ja kohe magama, sest tundsin,et vajan und. Magasin kohe 2 tundi vähemalt. Mõnus oli. Pärast ärgates oli kohe parem enesetunne, Ei köhinud enam ka nii palju. Tegin veel matat natuke, homme tuleb ju töö. Ma küll midagi osadest ülesannetest aru ei saa, aga õpetaja pidi tõlkima, kui ma ei saa aru midagi. Ma olen ju tegelikult seda kõike juba õppinud, mingid protsent ülesanded jms. Seda on lihtsalt meeletult mõttetu mul iga sõna kaupa tõlkima hakata töö ajal. Teen siis ühte ülesannet oma pool tundi. Siin selle õpetajaga võime teha veel märkmeid ka kodus mingile paberile, aga need peavad oma paberi peal olema ja enne valmis tehtud. Ma midagi sinna kirjutasin, ei ole kindel, kes abi ka on, aga eks homme näha ole. Ja töö kätte saamisel. Homme räägin pikemalt, mis seal siis küsisti ja kuidas tase on.
Pärast läksin tegin süüa, täna oli minu teha õhtusöök. Tegin fiskekake´sid sibulaga pannil. Seeni praetult, lihtsalt hakitud ja praetud. Pastat juurde ning veel lillkapsast ja prokolit hautatult.
Minu meelest tuli päris hea välja, noh selline tavaline söök. Ja magustoiduks olid eilsed muffinid, lapsed said ka nüüd proovida neid. Kuigi kõht oli juba täis, head olid ikka.
Peale õhtusööki läks Guldborg lastevanemate koosolekule ja Lars koertega jalutama. Mina jäin lastega koju. Mängisime ja mina lõpetasin köögi koristamise. Enesetunne läheb paremaks, aga nohu tahab tulla, loodan et ikka ei tule. Siis satub juba laager ohu alla. See aga ei tohi juhtuda. Käisin pesemas ja ootasin Guldborg ära koolist. Ta oli seal ikka päris kaua. Nüüd ei pea ma kõike enam kooli korrast rääkima, ta teab ka nüüd palju ise. Pärast tegin veel jalavanni, et nohu ja köha ennetada. Loodame, et hommehommikul on kõik korras, nagu Norras. ;)
Nüüd lähen magama, sest homme on ju koolipäev.
Vi ses i morgen. Godt natt.
Pärast läksin tegin süüa, täna oli minu teha õhtusöök. Tegin fiskekake´sid sibulaga pannil. Seeni praetult, lihtsalt hakitud ja praetud. Pastat juurde ning veel lillkapsast ja prokolit hautatult.
Minu meelest tuli päris hea välja, noh selline tavaline söök. Ja magustoiduks olid eilsed muffinid, lapsed said ka nüüd proovida neid. Kuigi kõht oli juba täis, head olid ikka.
Peale õhtusööki läks Guldborg lastevanemate koosolekule ja Lars koertega jalutama. Mina jäin lastega koju. Mängisime ja mina lõpetasin köögi koristamise. Enesetunne läheb paremaks, aga nohu tahab tulla, loodan et ikka ei tule. Siis satub juba laager ohu alla. See aga ei tohi juhtuda. Käisin pesemas ja ootasin Guldborg ära koolist. Ta oli seal ikka päris kaua. Nüüd ei pea ma kõike enam kooli korrast rääkima, ta teab ka nüüd palju ise. Pärast tegin veel jalavanni, et nohu ja köha ennetada. Loodame, et hommehommikul on kõik korras, nagu Norras. ;)
Nüüd lähen magama, sest homme on ju koolipäev.
Vi ses i morgen. Godt natt.
24 September
Natuke veel siis pühapäevast ka. Peale õhtusööki proovisin veel lugeda seda lasteraamatut ja magama ka ära. Selline väga kahtlane tunne oli juba pühapäeva õhtul, et äkki jään haigeks. Ja nii see läks. See tunne ei petnud mind.
24 September
Nüüd on siis tõeliselt sügis käes.
Hommikust peale sadas ja oli selline uimane ilm, eks see kõik muutis ka olemist veel natuke halvemaks, kui ta juba oli. Esimesena läksin linna norra keelde. Seal jutustasime oma raamatutest ja kordasime eelmiste tundide materjale veel.
Tagasi oma kooli jõudes tundsin veel hullemat väsimust ja külmavärinaid. Seepeale otsustasingi peale naturfagi koju minna ja jätta see inglise keel esamspäeval ära. Õpetaja küll rõõmus polnud, aga eks ikka ole tähtam terveks saamine, kui seal klassiruumis ,,paksu peaga,, istumine. Koju jõudes olid siis Lars ja Trygve kodus. Trygve oli ka haigeks jäänud. Ta oli eelmisel ööl 2 tundi jutti köhinud. Ja ega ta ikka praegu ka köhib veel, terve ta pole ikka veel. Mina läksin aga kohe magama, et sellest suurest väsimusest üle saada. Ja tõesti, kui ülesse ärkasin, siis oli kohe palju parem. Sõime õhust ja peale seda läksid Lars ja Astrid linna kultuuri-kooli. (see on eesti mõistes umbes nagu muusikakool, aga seal on veel näitlemine jms ka juures). Mina aga hakkasin juba vaikselt muffineid tegema. Mul aga polnud mune ja kohupiima, siis pidin ikka Larsi ka ära ootama. Ta käis poes. Ma tegin neid muffineid selle puhul, et meile tuli külla minu senior-tugiisik Inger Johanne.
Muffinid tulid minu meelest väga head ja teised ka kiitsid. Lars ka ütles, et võin neid varsti jälle teha. Eks ma vaata, et tasu maiustamisega liiale ka minna. Ja nemad on veel ise nii suhkru vastased, mida vähem, seda parem. Aga eks see muidugi käi rohkem laste kohta.
Innger Johanne on väga tore naine. Umbes 54 vast. Pole kindel. Selline daam ja on olnud õpetaja. Nüüd reisib meeletult. Viimased kaks aastat on vähemalt reisinud. Tahaks ka sellist elu kunagi. Lähed kuhu tahad ja oled kaua, kui tahad. Selline lihtne elu. Ta kutsus mind endaga nii paari nädala pärast matkama siia lähedusse. Ma veel ei tea kuhu, aga tore saab kindasti olema. Ta pidi järgmine nädal helistama ja täpsustama aja ka koha, millal tema on valmis minema.
Rääkisime veel natuke ja mina jõin selle aja jooksul ära 3 ja pool tassi teed meega. Pärast oli küll hea juba. Lootsin tõesti, et nüüd on see läbi. Aga...
Peale ta lahkumist läksin magama, sest kell oli juba palju.
24 September
Nüüd on siis tõeliselt sügis käes.
Hommikust peale sadas ja oli selline uimane ilm, eks see kõik muutis ka olemist veel natuke halvemaks, kui ta juba oli. Esimesena läksin linna norra keelde. Seal jutustasime oma raamatutest ja kordasime eelmiste tundide materjale veel.
Tagasi oma kooli jõudes tundsin veel hullemat väsimust ja külmavärinaid. Seepeale otsustasingi peale naturfagi koju minna ja jätta see inglise keel esamspäeval ära. Õpetaja küll rõõmus polnud, aga eks ikka ole tähtam terveks saamine, kui seal klassiruumis ,,paksu peaga,, istumine. Koju jõudes olid siis Lars ja Trygve kodus. Trygve oli ka haigeks jäänud. Ta oli eelmisel ööl 2 tundi jutti köhinud. Ja ega ta ikka praegu ka köhib veel, terve ta pole ikka veel. Mina läksin aga kohe magama, et sellest suurest väsimusest üle saada. Ja tõesti, kui ülesse ärkasin, siis oli kohe palju parem. Sõime õhust ja peale seda läksid Lars ja Astrid linna kultuuri-kooli. (see on eesti mõistes umbes nagu muusikakool, aga seal on veel näitlemine jms ka juures). Mina aga hakkasin juba vaikselt muffineid tegema. Mul aga polnud mune ja kohupiima, siis pidin ikka Larsi ka ära ootama. Ta käis poes. Ma tegin neid muffineid selle puhul, et meile tuli külla minu senior-tugiisik Inger Johanne.
Muffinid tulid minu meelest väga head ja teised ka kiitsid. Lars ka ütles, et võin neid varsti jälle teha. Eks ma vaata, et tasu maiustamisega liiale ka minna. Ja nemad on veel ise nii suhkru vastased, mida vähem, seda parem. Aga eks see muidugi käi rohkem laste kohta.
Innger Johanne on väga tore naine. Umbes 54 vast. Pole kindel. Selline daam ja on olnud õpetaja. Nüüd reisib meeletult. Viimased kaks aastat on vähemalt reisinud. Tahaks ka sellist elu kunagi. Lähed kuhu tahad ja oled kaua, kui tahad. Selline lihtne elu. Ta kutsus mind endaga nii paari nädala pärast matkama siia lähedusse. Ma veel ei tea kuhu, aga tore saab kindasti olema. Ta pidi järgmine nädal helistama ja täpsustama aja ka koha, millal tema on valmis minema.
Rääkisime veel natuke ja mina jõin selle aja jooksul ära 3 ja pool tassi teed meega. Pärast oli küll hea juba. Lootsin tõesti, et nüüd on see läbi. Aga...
Peale ta lahkumist läksin magama, sest kell oli juba palju.
24.09.07
23 September
Oli siis esimene paev, kus magansin rohkem kui 9.30. See on mul siin rekord. Aga ulesse argates olid juba teised hommikusoogi ara soonud ja pidin uki sooma. Kuid polnud hullu, sest nad olid kohe seal samas ja raakisin nendega soomise ajal. Ma vabandan, aga praegu olen koolis ja tapitahti pole. Igastahes oli siis eile selline monus paev. Lounaks lakisime Larsiga Tromsdaalenisse. Seal oli YFU kokkusaamine ja ronisime selle mae otsa kus on see cabel-car on. Aga sellega me ulesse ei lainud, YFYkad on ju selleks piisavalt aktiivsed, et ise kondida ulesse. Vaade oli vapustavalt ilus sealt mae otsast. Sealt nagi ikka kogu linna ja veel rohkem. Soime seal lounat ja hakkasime tagasi alla minema. Aga kuid kui lauast tousime, siis mina laksin WCsse ja muidugi kui sealt valja joudsin, siis olid ju koik kadunud. Ma siis arvasin, et hakkame sama rada pidi tagasi minema ja laksingi, kuid seal tulid mulle utlema uhed YFUkad (kes laksid teises suunas, ma kull ei tea miks, aga teistega nad minema ei pidanud), et ma pean teises suunas minema ja seletasid kuidas minna. Siis natuke nn. paanitsesin ja nagin neid juba ning koik oli korras. Ma usun, et neil vois olla suurem teadmatus, kui mul. Alla joudsime kull umbes 3 korda kiiremini, sest nii kiiresti laks koik. Sain loppkokkuvottes seal endale uusi sopru ja tuttavaid. Ja infot Oslosse mineku kohta. Veel pidime minema Tromsø YFUkatega kinno kunagi, siis saame uuesti kokku, ootan juba ausaltoeldes seda. Koju joudes oli Guldborg ikka taielikult haige haalega ja ei saanud enam raakidagi, kuigi see oli juba enne ka, aga nuud ikka vaga hull. Ma ei taha ise ka veel haigeks jaada, toesti ei taha. Natuke mangisime ja siis oli juba ohtusook. See oli kartul lambaliha ja kapsahautisega. See pidi olema rahvustoit siin. Et kui sugisel lambad magedest alla aetakse, siis on lambaliha nii palju. Aga meil on ka ju tegelt sellised toidud suhteliselt tavalised, siis ei olnud see mulle uus.
Aaa.. see ka veel, et Guldborg utles paar paeva tagasi, et ma olen nii julge, et soon koike, mis nemadki. Siis ma vastasin, ega nemad siis murgitatud toitu ei soo vms.
Aaa.. see ka veel, et Guldborg utles paar paeva tagasi, et ma olen nii julge, et soon koike, mis nemadki. Siis ma vastasin, ega nemad siis murgitatud toitu ei soo vms.
22.09.07
22 September
Ma lootsin, et saan täna kokku oma junior tugiisiskuga, aga nii ei läinud. Mis seal ikka, ega ma midagi ei kaotanud ka veel. Mul pole ka veel mingeid probleeme, niisiis küll jõuab. Vast mingi teine päev.
Hommikul ärkasin jälle nii vara, ei tea kohe üldse, kuhu see uni mul kaob siin nii kiiresti. Peale hommikusööki läksime linna, seal olid tuletõrje maja avatud päev. Meeletult oli lapsi ja vanemaid. Lapsed said ronida autodes ja iga laps sai tuletõrje kiivri ka. Selline armas punane ja suurelt on kirjutatud tuletõrje number 110!!!! Veel käisime kraanaga üleval taeva all, ilus vaade avanes seal linnale. Fotokas oli kahjuks all Larsi käes. Ei saanud teha pilti. Sõime veel kooki ja nemad läksid koju. Mina jäin linna, sest pidin kokku saama täna Dashaga. (Ta õige nimi on Daria, Dasha on lihtsalt see hellitusnimi.) Rääkisime palju Vene, Norra ja Eesti koolisüsteemide erinevustest. Tema meelest on ka norralaste elu lihtne, ei pea palju õppima. Kõindisime linna peal ja peale seda läksime tema juurde. Tal on ka selline tavaline puust maja. Kõik on puidust, aga minu maja on armsam. :) Muidugi oli seal natuke sassis, sest tegid remonti või noh alusatsid, aga minu maja on ikka nunnum. Ja seal oli see suitsu hais, mis mulle üldse ei meeldinud. Ta host-vanemad suitsetavad. Dashale see ka ei meeldi, aga mis teha. Me vaatasime ta pilte ja rääkisime niisama. Ta on tore tüdruk.
Koju läksin bussiga ja sellel ajal saatis Pål sõnumi, et ei saanud mu pakki ikka kätte Anne Kristinelt. Oleks olnud lihtsalt liiga tülikas neil kokku saada, sest nad olid üksteisest liiga kaugel ja polnud aega. Pole hullu, ega mul kuhugi kiiret ka pole, suusatada niikuinii vee ei saa. Maksma läks see 116nokki,(oli vist, aga pole kindel) pole väga hull ju.
Koju jõudsin ilusti õhtusöögiks. Täna olid krevetid eelroaks võileivaga ja põhiroog oli liha. Magustoit oli lastel kommid, meil olid ploomid. Laupäev on ju kommi päev!!! Rohkem ma ei kavatse midagi teha vist, vb ainult natuke loen veel seda raamatut ja siis tuttu. Egasiis midagi, GODT NATT!!!! . . .
Homme lähme YFU korraldatud ütitusele, pole veel kindel kas kõik, aga mina küll kavatsen minna. Tuleb olla aktiivne ja heatujuline kogu aeg!! ;)
Hommikul ärkasin jälle nii vara, ei tea kohe üldse, kuhu see uni mul kaob siin nii kiiresti. Peale hommikusööki läksime linna, seal olid tuletõrje maja avatud päev. Meeletult oli lapsi ja vanemaid. Lapsed said ronida autodes ja iga laps sai tuletõrje kiivri ka. Selline armas punane ja suurelt on kirjutatud tuletõrje number 110!!!! Veel käisime kraanaga üleval taeva all, ilus vaade avanes seal linnale. Fotokas oli kahjuks all Larsi käes. Ei saanud teha pilti. Sõime veel kooki ja nemad läksid koju. Mina jäin linna, sest pidin kokku saama täna Dashaga. (Ta õige nimi on Daria, Dasha on lihtsalt see hellitusnimi.) Rääkisime palju Vene, Norra ja Eesti koolisüsteemide erinevustest. Tema meelest on ka norralaste elu lihtne, ei pea palju õppima. Kõindisime linna peal ja peale seda läksime tema juurde. Tal on ka selline tavaline puust maja. Kõik on puidust, aga minu maja on armsam. :) Muidugi oli seal natuke sassis, sest tegid remonti või noh alusatsid, aga minu maja on ikka nunnum. Ja seal oli see suitsu hais, mis mulle üldse ei meeldinud. Ta host-vanemad suitsetavad. Dashale see ka ei meeldi, aga mis teha. Me vaatasime ta pilte ja rääkisime niisama. Ta on tore tüdruk.
Koju läksin bussiga ja sellel ajal saatis Pål sõnumi, et ei saanud mu pakki ikka kätte Anne Kristinelt. Oleks olnud lihtsalt liiga tülikas neil kokku saada, sest nad olid üksteisest liiga kaugel ja polnud aega. Pole hullu, ega mul kuhugi kiiret ka pole, suusatada niikuinii vee ei saa. Maksma läks see 116nokki,(oli vist, aga pole kindel) pole väga hull ju.
Koju jõudsin ilusti õhtusöögiks. Täna olid krevetid eelroaks võileivaga ja põhiroog oli liha. Magustoit oli lastel kommid, meil olid ploomid. Laupäev on ju kommi päev!!! Rohkem ma ei kavatse midagi teha vist, vb ainult natuke loen veel seda raamatut ja siis tuttu. Egasiis midagi, GODT NATT!!!! . . .
Homme lähme YFU korraldatud ütitusele, pole veel kindel kas kõik, aga mina küll kavatsen minna. Tuleb olla aktiivne ja heatujuline kogu aeg!! ;)
21 September igati tore päev.
Reedene päev algas kenasti, kuid jälle ma olin suutnud rohkem magada, kui oleks pidanud. Ma ei kujuta ette, mis ma hakkan veel tegema varsti, kui on ärgates pime. Ma küll siis õigel ajal ülesse ei saa omal tahtel iga päev. Või siis peab magama minema vähemalt 8-st. Olen juba selline kord, mis teha. Jõudsin veel bussipeatuses teha ühe pildi, et näidata teile, milline vaade minule avanes sellel hommikul.
Hommik oli natuke pilvine, aga pärast muutus kõik meeletult kuldseks ja ilusaks. Ma ei oota kohe neid tuuliseid ja vihmaseid päevi üldse, sest siis kaob see ilus kuldne jume puudelt.
See päev koolis oli kohe päris igav, ütlen ausalt välja. 8.20-11.45 ainult arusaamatut norra keelt. Ja veel igavate õpetajate suust on see lausa talumatu. Kui ikka ei saa aru mis nad räägivad, siis on raske haigutamata olla. Suu vajus kohe nende tundide ajal nii palju lahti. Esimene oli naturfag ja teine oli ühiskonnaõpetus. Kuid viimased tunnid olid mul inglise keeled. Seal vaatasime ühte sõjafilmi Inglismaa ja Shotimaast. Väga ajalooline film oli. Me loodetavasti vaatame järgmine kord edasi. Mulle meeldis!! sain vähemalt aru midagi. =)
Kui olin aga koju jõudnud, siis lapsed vaatasid filmi ja Lars luges ajalehte verandal. Lastest siis pilt ka: See film oli ,,Sööbik ja Pisik,,. Mulle see ei meeldi, sest vaesed Sööbik ja Pisik, aga Trygvele ja Astridile näis see meeldivat.
Õhtul ,,lugesin,, natuke raamatut tõlk. ,,Hüvastijätt Härra Muffin,, . Tegelikult ma juba tean mis seal juhtub, sest Guldborg rääkis mulle. See raamat on hea seletamaks, mis juhtub lõpuks vanade inimestega. See seletab seda lihtsustatud kujul. Kui ma aga ei jõudnud seda kurba raamatut tõlkida, siis pesin natuke alumist korrust. Kell 10 hakkas aga inglise keelne kriminaalne sari. See oli päris hea, sain näha üle pika aja ka korralikult telekat. Nad ei vaata ikka koha pea. üldse telkut. Ütleme nii, et see on bity. Tahaks natuke ikka midagi vaatada. Näiteks ainult Grey Anatoomiat. Kuid jah, tegelt see algab alles 10.20 tavaliselt. Siis hakkan ma magama ka sättima. AGA MIDAGI IKKA VÕIKS VAADAT, nii ajaviiteks vähemalt. Peale seda läksin lihtsalt magama.
AAaaa... Ma ju unustasin eelmises blogis kirjutada, et ma nägin OMA ELUS ESIMEST KORDA VIRMALISI!!!! Need on nii ilusad. Kahjuks tuli mulle aga liiga hilja meelde, et oleks võinud pilti ka teha. Need olid nagu kardinad üle taevakaare. Nii kontrastsed ja kaunid. Seisime seal väljas Guldborgiga ja imetlesime neid.
20.09.07
20 September Karge hommik ja imeilus päev.
Tõusin tänagi ülesse hiljem, kui peaks, hakkas päris kiire juba hommikul. Aga olin õhtul tubli olnud ja pannud kõik asjad kokku, et hommikul poleks vaja selle peale mõelda. Kardinad eest tõmmates laius mu ees päikesekiirte meri. Hommik oli karge ja värske. Öösel oli temperatuur langenud alla nulli ja kõik oli jäätunud natuke. Eriti raske oli püsti püsida verandal, kui bussile läksin. See hommik oli rahulik ja sõbralik, nagu ka kogu päev. Tegin paar pilti ka, et jäädvustada neid väheseid ilusaid sügispäevi. Nii vähemalt kõik ütlevad, et kohe hakkab saju periood pihta ja see on pikk: Tegin pildid sõitvast bussist, nende kvaliteet pole eriti kiita, mõelge 10 korda ilusamaks, sest selline see just välja nägi.
Peale tunni lõppetes leppisime Dashaga kokku, et kui mul on laupäeval natuke aega, siis ma võiks talle külla minna või linnas kokku saada. See on tore, sest ma leian selle aja kindlasti.
See olen mina siis oma suurte kokkidega täna. Õlg lausa valutas pärast raske koti tassimisest. see norra sõnaraamat kaalub nii palju, aga see on tähtis.
Minu koolisöökla ehk kantina.
Esimesse tundi läksin siis jälle linna norra keelde. Tunnen, et olen ikka vist kõige nõrgem, aga eks ma ju püüan. Tõesti!! Hakkan homme koju tulles kohe raamatut ka tõlkima, seda ma luban endale, mitte teile. Tegin siis linna koolist ja tunni lõpust ka pilti. Need on siis minu klassikaaslased. See tumeda nahaline on Lõuna-Ameeriklane, aga inglise keelt ei räägi, siis keegi ei temast midagi. See püsti seisev tüdruk on siis venelane(kellega ma saan praegu kõige paremini läbi). Siis istuvad seal Maleena, Russel ja Alex. Õpetaja pühib tahvlit puhtaks.
Peale tunni lõppetes leppisime Dashaga kokku, et kui mul on laupäeval natuke aega, siis ma võiks talle külla minna või linnas kokku saada. See on tore, sest ma leian selle aja kindlasti.
Kui koolist välja olin saanud, otsustasin et teen endale fotokale uue ise kootud võ heegeldatud koti. Tuli tuju lihtsalt midagi tegema hakata. Kuigi ma ei tea, millal mu see vaba aeg võiks olla, aga nüüd on vähemalt lõng olemas. Seegi algus. Peale selle käisin veel raamatupoes, kus ostsin endale norra keele tunniks vajamineva töövihiku, aga õpiku pidin tellima, seda polnud. Maksma läks see töövihik 2oo ja midagi peale. Minu meelest palju, aga mis teha. Seda ma vajan lihtsalt väga. Enne oma Kvaløya kooli tagasi minekut ma veetsin aega natuke ühes ostukeskuses. Polnud seal lihtsalt veel käinud ja tundus kaugelt huvitav. Ega tal midagi viga polnudki, aga mul polnud lihtsalt midagi vaja.
See olen mina siis oma suurte kokkidega täna. Õlg lausa valutas pärast raske koti tassimisest. see norra sõnaraamat kaalub nii palju, aga see on tähtis.Kooli tagasi jõudes hakkas mul siis prantsuse keel, mis oli mu ainuke tund oma koolis täna. Seal läksime mingisse lindistuse klassi, kus sai oma jutu lindile lugeda ja siis kuulata, kuidas räägin. Mulle ei meeldinud see, sest ei oska veel nii hästi seda prantsuse keelt lugeda. Kõik on nii võõras. Kuid sellegi poolest ootan uut tundi seal, omapärane lihtsalt.
Minu koolisöökla ehk kantina.Koolist koju läksin bussiga, mida pidin oma 45 min ootama. Aga see oli mulle hea, sest sain koguda päikese käes D-vitamiini, mida vajan varsti palju. Kodus sõin õhtust ja siis trenni. Guldborg viis mind poeni, mis on mu kodust 4 km kaugusel umbes ja sealt edasi sain Petteri isaga. See on mu üks trennikaaslane. Need vanemad on ikka meeletult abivalmid ja sõbralikud. Kohe süda läheb soojaks nende sõbralikkusest. Trenni sisuks oli täna ainult võistlus. Jooksime muidugi soojaks 30 min, aga siis tuli võistlus. 7km umbes jooksimist sõnaotseses mõttes muda sees. Lihtsalt eelnevad päevad on olnud nii vihmased, et kõik on liialt märg. Külm oli küll, algul kui märgaks said tossud, siis ei tundnutki ma enam oma jalgu, sest vesi oli nii meeletult külm jalanõudes. Kuid võistlusel polnud aega enam sellele mõelda. Sain 2 koha juuniorite tüdrukute arvestuses. Võitja on aga minu kooli ja suusatunni kaaslane, niisiis ta pole mulle kaugel, saan temaga koos treenida. Siis saan sama tugevaks. =) aga aeg oli mul 30.34. Ja siis läksingi koju tagasi koos Petteri isaga. Koju muidugi pidin poe juurest ise saama, aga see polnud enam midagi. Kuigi läksin jala.
See õhtu oli meeletult külm, koju jõudes oli juba temperatuur alla nulli. Selline vaikus ja rahu valitses väljas, kui kodu poole kõndisin. Aga ma ei tundnud end üksildasena ja kurvana, sest teadsin, et kohe olen kodus. Koju jõudes olid lapsed just uinunud ja saime Guldborgiga lihtsalt rahulikult rääkida. Pärast pesin oma tossu ära, sest sinne muld on hoopis tumedam, et mu tossud isegi peale pesu meenutavad juba pruune, mitte valgeid tosse. Aga eks nad on juba kulunud ka, vaatan ikka spordipoodides kogu aeg uusi, aga hinnad on meeletud. Oma 1700 vms on odavamad, mida oleskin nõus ostma, aga see veel kahega, siis mitte parem. Pärast läksin arvutisse ja eile ma küsisine Pål´i käest, et kui palju see uue paki saatmine Oslost Tromsøsse saatmine maksta võib. Tema aga pakkus välja, et võib homme need ise kaasa tuua, sest läheb homme migile miitingule Oslosse. Siis saan vast rutem kätte ja kergemalt. Ma olen Pålile elu lõpuni nii tänukil, ta on aidanud mind nii meeletult jälle. Aga tema lihtsalt ütles : Ta on õnnelik, kui saab mind aidata. Eks ta olla siis, aga meeles pean teda ikka pidama. Nii see siis läks. Andsin talle Guldborgi õe Anne Kristine telefoni numbri ja nad juba leppisid kokku, kuidas saavad kokku. Ja vast siis on Anne Kristinel ka kargem, ei pea laupäeval seda posti viima minema. Igastahes olen nii meeletult õnnelik.
Aga nüüd lähen magama. Godt natt!!!!
19.09.07
19 September
Ärkasin varem kui kell helises, aga kella panin kinni ja magasin sisse veits. Selline ma juba kord olen. Tahan kõigest viimast võtta, aga vahel võtan liialt palju ja jään maha millestki. Aga ütlen, et täna ma bussist maha ei jäänud.
See on siis mu klassike, kus ma enamuse päeva veedan, sest siin koolis pole tavaks väga klasside vahet joosta . Kui just filmi vaatamine pole või keemia katsed vms. Mul on veel ainult prantsuse keel teises klassis ja see on kõrval klassis, siis näeb välja üpris sama.
Kooli pidin minema tavalise 7.40 bussiga, aga tunnid hakkasid alles 9.15, siis tegin paar pilti koolist. 
see on siis mu kapike, kus ma oma asju hoian. Ise pidin luku võtma kodust ja valima kapi, aga ma jäin valimisega hiljapeale. Nüüd pean aasta otsa küürutama seal all. Pole hullu, olen spordi tüdruk, saan hakkama. =)
Tegin siis tühjast klassist ka pilti:
See on siis mu klassike, kus ma enamuse päeva veedan, sest siin koolis pole tavaks väga klasside vahet joosta . Kui just filmi vaatamine pole või keemia katsed vms. Mul on veel ainult prantsuse keel teises klassis ja see on kõrval klassis, siis näeb välja üpris sama.Tegin veel pildi oma koolimaja plokist ja uksest, kust sisse lähen tavaliselt.
Koolis oli mul päris tore. Esimeseks tunniks oli mul täna inglise keel. Seal lõpetasime selle Francis Drake´i jutu. Sandrat polnud, kes on meie grupi kolmas liige, ta käib üldse vähe koolis. Seal sai päris palju nalja, sest kumbki ei osanud mingit nõmedat inglise keelset sõna või lauset, siis tulid ikka korralikud laused kokku. Vaju või maa alla, mis vigu me vahepeal tegime. =D. Inglise keele lõppedes hakkas mul suusa tund, kuid see kord oli see teoreetuline. Mul polegi kehalist või suusatamist teoreetilist olnud. Aga oli huvitav, sain ise netist otsida infot mõistetele ja analüüsida treeninguid jne. See hakkab olema iga kolmapäev. Veel oli mul matemaatika, kus lihtsalt lahendasime kontrolltöö ülesandeid, mis tulevad töösse ja oli selline rahulik tund. ja viimane tund oli kehaline, kus me olime lihtsalt spordihoones ja igavlesime, sest õpetajat polnud. Jooksime jooksurajal ja sõitsime rattaga jõusaalis ning mängisime palli. Saime natuke varem ära ja tulin koju bussiga. Kodus on olnud selline väga rahulik õhtu lihtsalt oma toas. Enne sõime muidugi. Guldborg ja lapsed käisid naabritel külas ja Lars läks lasteaeda tööd tegema. Mina aga lihtsalt vajasin ühte õhtupoolikut lihtsalt olemiseks. Enne kandsin kaminapuid veits, sest see on nüüd siis ametlikult minu töö. Ma pean veel tegema iga nädal korra süüa, aga see on ka kõik. Need sobivad minu meelest väga mulle, sest ei pea tegema iga päev midagi. Kord nädalas ja korras, Muidugi hoian veel korras oma tuba ja alumise korruse põrandat, aga see on mu enda huvitdes. Siis on lihtsalt endal mõnusam olla, kui kõik on puhas. Ja kui on teada, mis pean tegema, ma usun, et see on hea, sest siis pole mingeid arusaamatusi.
Aga nüüd ma lähen magama, sest kell on väga palju juba.
18 September
Hei-hei siit vihmasest Tromsøst.
Siin polegi olnud nii vihmast ilma, kui täna oli. See oli tagasimõeldes päris masendav, aga selliseid ilmasid pidi siin veel nats tulema. Edu siis mulle, kes ,,armastab meeletult,, vihmaseid ilmasid. Aga ma olen sellest üle, sest tänanae päev oli küll väga tore ja edukas. Selline meeletult niiske, aga edukas.
Hommikul jõudsin ilusti kooli oma tudega, et olen muutunud juba eesliks. Sest mul oli kaasas arvuti kott, mis oli pilgeni täis asju. Siis salomoni kott, mis ei jäänud samuti alla, selga seda panna ei saanud, sest see meenutas kera. Ja veel rullid ja kepid. Ja seda kõike pidin kandma ikka mõnusalt. Aga elus ma olen ja eesliks ei muutundki. See on tore!!
Hommikul viisin oma kepid ja rullsuusad spordihoonesse ära, üks P.E õp aitas mind. See oli temast sõbralik. :)
Kuid peale seda hakkas mul prantsuse keel. Täna õppisin siis ühe tähtsa asja selgeks seal. Pööramise. Ma ausalt öeldes veel peast pöörata sönu ei oska, aga mul on materjal, mille järgi seda teha saan, ja eks ma pean harjutama. Aga kerge on, minu meelets. Muidugi enne pean mõned sõnad omandama, mida pöörata. Ja kasulik oli ka see, et sellega sain teada ka norra keele oma ja ega seegi midagi keerulisemat pole, lihtsalt neid on kaks, mida eraldama pean oma peas. Mis meenutab juba praegu nagu ühte väikest klotsi hunnikut ja klotsid on sõnad. (pea siis meenutab). Aga muidu läks hästi, sest pärast läksime vaatama filmi ,,Chokolade,, vms. See oli film inglise keeles, aga rääkis Prantsusmaast. Ma nägin küll ainult lõppu, aga hea film oli. Õpetaja pakkus mulle välja pärast, et kui tahan seda filmi täielikult näha, siis saan seda VHSssi laenata. No aga kuulge, ega siis meil VHSsi mängijat enam pole, aga noh ma polnud kindel ja võtsin selle koju. Aga neljapäeval vahetan välja lihtsalt DVD vastu. Siis saan seda filmi ka näha.
Peale seda hakkas nii öelda pikk lõuna. 10.05-12.15. Ootasin lihtsalt, sest mul jäi linnas ära norra keele tund. Olin raamatukogus ja puhkasin lihtsalt. Siis võtsin oma kõik kodinad kokku ja läksin suusa tundi. Meil oli täna esimene rullsuuskade trenn. Mina ei oleks peaaegu saanud minna, sest unustasin oma trenni püksid koju kuivama. See oli päris paha tunne, sest ma ootsain nii väga seda treeningut. Kuid siis ilmus välja mu kaitse-ingel ja mu õpeteja laenas oma trenni pükse, sest tal on neid rohkem. Need olid küll nats suured, aga ajasi asja ära, sain vähemalt trenni teha. Ja ega ma sinna iludusvõistlusele läinud.
Aga vahepeal mainin, et kogu päev sadas ja need õpetaja pöksid meenutasin mulle rohkem porikäkke, kui pükse, aga õpetaja ütles, et pole hullu. Kõige tähtsam oli, et sain trenni teha ja ta oleks pidanud need niikuinii ära pesema kodus. Eks ta ise teab. Olekisn võinud need koju ka võtta, aga tema teha oli see, kes selle välja pakkus.
Peale suusa tundi ma tahtsin ruttu koju minna, et ei peaks ootama üle tunni koolimajas. Aga probleem oli selles, et kui ma sellele mõtlesin, siis oli bussini 10 aega. Ja mul olid rullid veel jalas ja olin õues. Siis hakkas ajaga võidu jooksmine. Ma pole kunagi uskunud jumalat, aga ma tõesti lootsin meeletult, et ma jõuan selle bussi peale. Ma vahetasin riided, ei jõudnud pesema(see oli vastik, aga käisin kodus kohe). Jooksin kooli kapi juurde ja võtsin üleriided ja jooksin kõigi oma asjadega bussijaama, lootes, et buss pole veel lahkunud. JA SEE OLI SEAL!!! Tollel hetkel ma küll tundsin, et mul on mingi kaitse-ingel, kuigi seee jutt on küll praegu juba jabur. Ma ei usu jumalat ja sellist jama ju. :D. Olin jumala läbi, kui bussi jõudisin, sest vihma sadas ning olin märg ja väsinud. Mu peamine mõte oli bussis, et kohe olen kodus ja saan pesema ning puhata.
Seda ma seal tegin. Puhkasin ja siis suundusin ülesse kööki süüa tegema. Tegin siis kartulit, kala ja lillkapsast. Kõik tuli super välja. Lapsed sõid ja Guldborg ning Lars kiitsid. Kui sain sööduks, palju ma ei saanud süüa, sest pidin pea kohe trenni minema. Pidin seedima ka natuke.
Niisiis trenni ei pidanud mind viima Lars ega Guldborg, vaid Pål tuli mulle järgi koju. Ta on ikka nii sõbralik ja heatahtlik. Ma ei tea mida ma ilma temata teeks, siis ma küll trenni ei saaks. ( Ta on siis mu treener, aga ta mulle iga kord ei anna trenni, ta on nagu peatreener vms).
Trenn oli mul Tromsøs, linnas. Kuigi pidi olema siin saarel ehk siis Kvaloya´l. Aga muutus. Trenni sõites leppisime Påliga kokku, et ta tuleb meile küll järgmine kolmapäev, siis saan teada, mis pean kaasa võtma laagrisse ja kuidas see Levil´e minek ikka toimub jne. Kõik info minu treeningu kohta.
Trenni sisuks oli oli siis jooks mingi 30 min, peale seda olime jalgpalli platsil, kus oli päris porine. Seal tegime kiiredusi, tagaajamise stiilis; hüppeid, ja üle pulga hüppeid. Jooksin peale natuke ja sõitsime Påliga koju tagasi. Ma küll ütlesin, et Guldborg võib järgi tulla, aga ta ütles, et see paar kilomeetrit siia-sinna, pole vahet. Muidugi kui ta ise sellest probleemi ei teinus, siis ma ei hakka Guldborgi ka tülitama.
Õhtul panin asju kokku ja rääkisin veel Guldborgi ning Larsiga. Tahtsin neilt allkirja ka, sest järgmisel nädalal on tulemas lastevanemate koosolek, kuid Guldborg vist läheb. Siin on ka ikka sama, nagu Eestis. Ega isad ju lastevanemate koosolekule ei kipu ikka. =) Rääkisime veel sellest, et YFU Norra kutsub mind Oktoobris Oslosse. Teeb kõik piletid välja ja saan kokku teiste Yfukatega. Seda ma ootan samuti juba meeletult. Mulle anti siis valida, kas lähen 12-14 oktoober või 19-21 oktoober. Mulle vist sobib rohkem esimene, sest teiselt tagasi tulles oleks mul ainult üks õhtu koos Guldborgiga olla ja kõik oleks liialt keeruline. Nimelt Guldborg läheb Kanadasse 2 nädalaks, nagu ma aru sain ja siis oleks seda pakkimist liialt palju. Saab rahulikult minna ja tulla Oslost.
Ega rohkem midagi väga ei juhtunud, ainult selle sain teada, et minu teine pakk on jõudnud Tartust Oslosse. See ei tulnud postiga, vaid Guldborgi õe Anne Kristinega. Ta käis eelmine nädal Tartus ning oli nõus mu paki Norra viima. Eestis on ju need nõmedad paki saatmise piirangud, et suuski saata ei saa. Need liialt pikad. Igastahes pakk on juba Oslos, aga Anne Kristine paneb posti Norras alles laupäeval, sest enne pole aega. Aga ega mul nende suuskadega kiire pole väga, niisiis pole hullu.
Selle päeva võin ikka kordamindud päevade edetabeli tippu paigutada, sest see oli tõesti edukas päev minu jaoks.
Siin polegi olnud nii vihmast ilma, kui täna oli. See oli tagasimõeldes päris masendav, aga selliseid ilmasid pidi siin veel nats tulema. Edu siis mulle, kes ,,armastab meeletult,, vihmaseid ilmasid. Aga ma olen sellest üle, sest tänanae päev oli küll väga tore ja edukas. Selline meeletult niiske, aga edukas.
Hommikul jõudsin ilusti kooli oma tudega, et olen muutunud juba eesliks. Sest mul oli kaasas arvuti kott, mis oli pilgeni täis asju. Siis salomoni kott, mis ei jäänud samuti alla, selga seda panna ei saanud, sest see meenutas kera. Ja veel rullid ja kepid. Ja seda kõike pidin kandma ikka mõnusalt. Aga elus ma olen ja eesliks ei muutundki. See on tore!!
Hommikul viisin oma kepid ja rullsuusad spordihoonesse ära, üks P.E õp aitas mind. See oli temast sõbralik. :)
Kuid peale seda hakkas mul prantsuse keel. Täna õppisin siis ühe tähtsa asja selgeks seal. Pööramise. Ma ausalt öeldes veel peast pöörata sönu ei oska, aga mul on materjal, mille järgi seda teha saan, ja eks ma pean harjutama. Aga kerge on, minu meelets. Muidugi enne pean mõned sõnad omandama, mida pöörata. Ja kasulik oli ka see, et sellega sain teada ka norra keele oma ja ega seegi midagi keerulisemat pole, lihtsalt neid on kaks, mida eraldama pean oma peas. Mis meenutab juba praegu nagu ühte väikest klotsi hunnikut ja klotsid on sõnad. (pea siis meenutab). Aga muidu läks hästi, sest pärast läksime vaatama filmi ,,Chokolade,, vms. See oli film inglise keeles, aga rääkis Prantsusmaast. Ma nägin küll ainult lõppu, aga hea film oli. Õpetaja pakkus mulle välja pärast, et kui tahan seda filmi täielikult näha, siis saan seda VHSssi laenata. No aga kuulge, ega siis meil VHSsi mängijat enam pole, aga noh ma polnud kindel ja võtsin selle koju. Aga neljapäeval vahetan välja lihtsalt DVD vastu. Siis saan seda filmi ka näha.
Peale seda hakkas nii öelda pikk lõuna. 10.05-12.15. Ootasin lihtsalt, sest mul jäi linnas ära norra keele tund. Olin raamatukogus ja puhkasin lihtsalt. Siis võtsin oma kõik kodinad kokku ja läksin suusa tundi. Meil oli täna esimene rullsuuskade trenn. Mina ei oleks peaaegu saanud minna, sest unustasin oma trenni püksid koju kuivama. See oli päris paha tunne, sest ma ootsain nii väga seda treeningut. Kuid siis ilmus välja mu kaitse-ingel ja mu õpeteja laenas oma trenni pükse, sest tal on neid rohkem. Need olid küll nats suured, aga ajasi asja ära, sain vähemalt trenni teha. Ja ega ma sinna iludusvõistlusele läinud.
Aga vahepeal mainin, et kogu päev sadas ja need õpetaja pöksid meenutasin mulle rohkem porikäkke, kui pükse, aga õpetaja ütles, et pole hullu. Kõige tähtsam oli, et sain trenni teha ja ta oleks pidanud need niikuinii ära pesema kodus. Eks ta ise teab. Olekisn võinud need koju ka võtta, aga tema teha oli see, kes selle välja pakkus.
Peale suusa tundi ma tahtsin ruttu koju minna, et ei peaks ootama üle tunni koolimajas. Aga probleem oli selles, et kui ma sellele mõtlesin, siis oli bussini 10 aega. Ja mul olid rullid veel jalas ja olin õues. Siis hakkas ajaga võidu jooksmine. Ma pole kunagi uskunud jumalat, aga ma tõesti lootsin meeletult, et ma jõuan selle bussi peale. Ma vahetasin riided, ei jõudnud pesema(see oli vastik, aga käisin kodus kohe). Jooksin kooli kapi juurde ja võtsin üleriided ja jooksin kõigi oma asjadega bussijaama, lootes, et buss pole veel lahkunud. JA SEE OLI SEAL!!! Tollel hetkel ma küll tundsin, et mul on mingi kaitse-ingel, kuigi seee jutt on küll praegu juba jabur. Ma ei usu jumalat ja sellist jama ju. :D. Olin jumala läbi, kui bussi jõudisin, sest vihma sadas ning olin märg ja väsinud. Mu peamine mõte oli bussis, et kohe olen kodus ja saan pesema ning puhata.
Seda ma seal tegin. Puhkasin ja siis suundusin ülesse kööki süüa tegema. Tegin siis kartulit, kala ja lillkapsast. Kõik tuli super välja. Lapsed sõid ja Guldborg ning Lars kiitsid. Kui sain sööduks, palju ma ei saanud süüa, sest pidin pea kohe trenni minema. Pidin seedima ka natuke.
Niisiis trenni ei pidanud mind viima Lars ega Guldborg, vaid Pål tuli mulle järgi koju. Ta on ikka nii sõbralik ja heatahtlik. Ma ei tea mida ma ilma temata teeks, siis ma küll trenni ei saaks. ( Ta on siis mu treener, aga ta mulle iga kord ei anna trenni, ta on nagu peatreener vms).
Trenn oli mul Tromsøs, linnas. Kuigi pidi olema siin saarel ehk siis Kvaloya´l. Aga muutus. Trenni sõites leppisime Påliga kokku, et ta tuleb meile küll järgmine kolmapäev, siis saan teada, mis pean kaasa võtma laagrisse ja kuidas see Levil´e minek ikka toimub jne. Kõik info minu treeningu kohta.
Trenni sisuks oli oli siis jooks mingi 30 min, peale seda olime jalgpalli platsil, kus oli päris porine. Seal tegime kiiredusi, tagaajamise stiilis; hüppeid, ja üle pulga hüppeid. Jooksin peale natuke ja sõitsime Påliga koju tagasi. Ma küll ütlesin, et Guldborg võib järgi tulla, aga ta ütles, et see paar kilomeetrit siia-sinna, pole vahet. Muidugi kui ta ise sellest probleemi ei teinus, siis ma ei hakka Guldborgi ka tülitama.
Õhtul panin asju kokku ja rääkisin veel Guldborgi ning Larsiga. Tahtsin neilt allkirja ka, sest järgmisel nädalal on tulemas lastevanemate koosolek, kuid Guldborg vist läheb. Siin on ka ikka sama, nagu Eestis. Ega isad ju lastevanemate koosolekule ei kipu ikka. =) Rääkisime veel sellest, et YFU Norra kutsub mind Oktoobris Oslosse. Teeb kõik piletid välja ja saan kokku teiste Yfukatega. Seda ma ootan samuti juba meeletult. Mulle anti siis valida, kas lähen 12-14 oktoober või 19-21 oktoober. Mulle vist sobib rohkem esimene, sest teiselt tagasi tulles oleks mul ainult üks õhtu koos Guldborgiga olla ja kõik oleks liialt keeruline. Nimelt Guldborg läheb Kanadasse 2 nädalaks, nagu ma aru sain ja siis oleks seda pakkimist liialt palju. Saab rahulikult minna ja tulla Oslost.
Ega rohkem midagi väga ei juhtunud, ainult selle sain teada, et minu teine pakk on jõudnud Tartust Oslosse. See ei tulnud postiga, vaid Guldborgi õe Anne Kristinega. Ta käis eelmine nädal Tartus ning oli nõus mu paki Norra viima. Eestis on ju need nõmedad paki saatmise piirangud, et suuski saata ei saa. Need liialt pikad. Igastahes pakk on juba Oslos, aga Anne Kristine paneb posti Norras alles laupäeval, sest enne pole aega. Aga ega mul nende suuskadega kiire pole väga, niisiis pole hullu.
Selle päeva võin ikka kordamindud päevade edetabeli tippu paigutada, sest see oli tõesti edukas päev minu jaoks.
17.09.07
17 September
Sügis on siin ikka korralikult käes. Teen pilte ka ja panen ülesse, see on lihtsalt vapustav. Selline soe tunne tuleb, kui vaadata neid mägesid, mis on nii värvilised. See on hingematvalt ilus ja eriti, kui on päikseline ilm.
Tänane hommik algas ilusti, sain ülesse kergelt ja veel ilusa numbri ajal vaatasin kella ka esimest korda. See oli 07:07. (Ma usun ikka veel seda numbri asja, muideks). Läksin siis täna otse linna, sest mul hakkas norra keele tund esimsesena.
Muideks, natuke infot vahele. Ma pole kindel, aga ma usun, et pole kirjutanud siia, et ma sain ju kooli bussikaardi ja see katab mul sõitu linna norra keele tundi ka. See on ikka meeletult abiks.
Päev hakkas üldse hästi. Minu meelest. Norra keele tunnis oli ka tore. Sain juba aru midagi ja edasiminek on natuke juba. Õpetaja andis meile siis eelmine kord kodusetöö ja mul oli ainukesena tehtud, see tegi mul meele heaks, suutsin ikka midagi ikka rohkem ka teha, kui teised. (See lause oli väga lapsiku mõtlemisega, aga ärge mõelge niimoodi.) Ja saime kodusetöö järgmisteks tundideks ka. See on: Pean leidma kodus mingi norra lasteraamatu ja hakkama seda tõlkima ja lugema. Õnneks neid on mul kuhjaga, see pole probleem. Tunnist tagasi oma kooli minnes oli nii ilus kõik. Selline ilus soe sügisene ilm oli, nii mõnus oli bussijaama tagasi jalutada. =).
Kooli jõudes oli mul natuke matemaatikat veel, seal sain teada oma teise kontrolltöö!!! Aga see on nii imelik, sest me saame valida, mis harjutusi me tahame teha ja me saame neid kodus harjutada ka. Aga eks see siine kooli olegi kerge.
Vahepeal oli siis nats pausi ja siis hakkas üks ütlemata igav tund!!! See oli kontakttime ehk siis klassijuhataja. Mingi kooli töötaja tuli meie juurde ja rääkis kooli reeglitest. Saime igasuguseid pabereid. Ja peale seda ei olinudki rohkem midagi meeletult huvitavat. Naturfagis me kontrollisime oma eelmise tunni töid, neid bioloogia omasid. AAaaa... Ma sain oma esimese hinde siin, nagu ikka sellise, millel on number. Aga ma pole kindel, kas see midagi tähendab ka. Vast mitte. Aga sain very good, nagu õpetaja kõigile ütles, selle hinde kohta. Ehk siis 5-6 on hinde skaalal. Ja inglise keelest tegime terve tunni oma presentatsiooni, oma grupiga. Sellest meremehest. Francis Drake oli meil. Järgine kord jätkame.
Aga peale seda läks päev huvitavaks. Enne koolist lahkumist sain juhuslikult kokku oma minu kooli tugiisikuga vms. Rääkisime natuke, et kuidas mul on läinud jne. Eks ikka need ühed ja samad küsimused kogu aeg, aga mis teha. :)
Kuid peale koolist lahkumist läksin ma aga koolile suhteliselt lähedal asuvasse Tai restorani, sest täna sõime me seal. Sest kõigil oli nii palju tegemist ja polnud aega enne minekut koju minna süüa tegema. Niisiis sõime seal. Söögid olid ikka head, aga ma ei saanud ju väga palju süüa enne trenni. See on üldse halb, et nad nii vara kogu aeg söövad, aga mis teha. Väiksed lapsed on peres. Peale sealt lahkumist ma vahetasin riided ja läksin sealt otse trenni. Vahetasin siis restorani vetsus riideid. Panin oma UUED rullsuusad alla ja alguses päris koperasin edasi paar minutit, aga eks kohe hakkas paremaks minema. Mul on ju need SUURTE ratastega rullid. Need on alati olnud need, millest me pole Kristi ja Liisbetiga aru saanud, et kes suudab sellistega püsti püsida. Aga elus ma olen ja ei kukkunud ka. Niisiis ohutud! =)
Jõudisin siis spordiklubi juurde, aga seal polnud ju muidugi ühtegi minu trenni oma. Mina siis sõitsin lihtsalt täna ja tutvusin rullirajaga ja oma UUTE rullidega. Tegelikult mulle isegi meeldis, et sain esimese trenni üksi sõita. Midagi hullu polnud lahti. Hakkasin siis kodu poole sõitma ja siis äkki ilmus mu selja tagant välja Pål (ta on minu peatreener). Ta küll mulle igapäevaselt trenni ei anna, aga aitab ta küll mind meeletult kogu aeg. Rääkisime siis väga palju ja tähtatest asjadest. Mul tuleb siis mitte see nädalalõpp laager vaid järgmine nädalalõpp. Kuskil natuke põhja pool. Neljapäevast pühapäevani. Seal saan natuke ma usun, endale sõpru ka ja muidu teada norrakate laagri elust. Kuidas neil need asjad käivad. Ja üks laager on mul veel. JA SEE ON LEVI`IL. Saate aru, levil!!!! =)=)=). See on nagu meeletult tore. See on Novembri lõpus. Ma külle ei tea, kas viimasel nädalavahetusel või eelviimasel, aga see on igastehes meeletult tore uudis. Ma ootan neid mõlemaid laagreid meeletult!! Mu ihukarvad tõusid õnnest püsti, kui kuulsin, et see on Levi´l. Ja veel üks meeletult tähtis uudis. Ma saan oma klubilt stipendiumi. Ja seda saavad enamused, kes on see aasta vanemad, kui 15 ja k.a. Aga see on mulle ikka nii tähtis, see stipendiumi suurus on 5000 nokki. See aitab ikka meeletult. Kuigi seda jagatakse välja ainult neile, kes on selles klubis käinud kauem, kui 3 aastat, siis mina olen suur erand ja Pål kauples mulle ka välja selle stipendiumi. Aitäh veel kord sulle. Ta on ikka mind nii palju aidanud, kui keegi puutub temaga kokku, siis teadke, et teda tuleb alati tänada ja aidata, minu poolt. Ta on mulle juba haldja eest, kes aitab ja hoiab.
No me rääkisime veel palju palju, aga need olid kõige tähtsamad.
Aaa... Üks asi veel. See pole küll nii hea, aga vajalik. Pål eksis eelmine kord, mu aastane klubi makse on 1500 nokki. Aga eks see stipendium katab need augud.
Pål tuleb meile kunagi järgmine nädal külla ka, siis saan veel kõigest üle rääkida ja kindel olla.
Peale seda ma siis sõitsingi koju, kohale jõudes olin ma nagu üks suur käsn, mis on endasse imend meeletult vett. Ma olin ikka nii märg. Loodan, et asjad ära kuivavad homseks. Lähengi kohe neid kontrollima, mis seisus asjad on. Aga tagasi tulles oleks ma vajanud ühte suurt kuivatit, et end kuivatada, aga läksin hoopis pesema ja see parandas ka palju asja. Soe vesi on kõige parem abiline. Aga nüüd lähengi ja räägin sellest kõigest Larsile ja Guldborile ka. (minu host-vanemad).
Hade...! = nn. Head aega!
Tänane hommik algas ilusti, sain ülesse kergelt ja veel ilusa numbri ajal vaatasin kella ka esimest korda. See oli 07:07. (Ma usun ikka veel seda numbri asja, muideks). Läksin siis täna otse linna, sest mul hakkas norra keele tund esimsesena.
Muideks, natuke infot vahele. Ma pole kindel, aga ma usun, et pole kirjutanud siia, et ma sain ju kooli bussikaardi ja see katab mul sõitu linna norra keele tundi ka. See on ikka meeletult abiks.
Päev hakkas üldse hästi. Minu meelest. Norra keele tunnis oli ka tore. Sain juba aru midagi ja edasiminek on natuke juba. Õpetaja andis meile siis eelmine kord kodusetöö ja mul oli ainukesena tehtud, see tegi mul meele heaks, suutsin ikka midagi ikka rohkem ka teha, kui teised. (See lause oli väga lapsiku mõtlemisega, aga ärge mõelge niimoodi.) Ja saime kodusetöö järgmisteks tundideks ka. See on: Pean leidma kodus mingi norra lasteraamatu ja hakkama seda tõlkima ja lugema. Õnneks neid on mul kuhjaga, see pole probleem. Tunnist tagasi oma kooli minnes oli nii ilus kõik. Selline ilus soe sügisene ilm oli, nii mõnus oli bussijaama tagasi jalutada. =).
Kooli jõudes oli mul natuke matemaatikat veel, seal sain teada oma teise kontrolltöö!!! Aga see on nii imelik, sest me saame valida, mis harjutusi me tahame teha ja me saame neid kodus harjutada ka. Aga eks see siine kooli olegi kerge.
Vahepeal oli siis nats pausi ja siis hakkas üks ütlemata igav tund!!! See oli kontakttime ehk siis klassijuhataja. Mingi kooli töötaja tuli meie juurde ja rääkis kooli reeglitest. Saime igasuguseid pabereid. Ja peale seda ei olinudki rohkem midagi meeletult huvitavat. Naturfagis me kontrollisime oma eelmise tunni töid, neid bioloogia omasid. AAaaa... Ma sain oma esimese hinde siin, nagu ikka sellise, millel on number. Aga ma pole kindel, kas see midagi tähendab ka. Vast mitte. Aga sain very good, nagu õpetaja kõigile ütles, selle hinde kohta. Ehk siis 5-6 on hinde skaalal. Ja inglise keelest tegime terve tunni oma presentatsiooni, oma grupiga. Sellest meremehest. Francis Drake oli meil. Järgine kord jätkame.
Aga peale seda läks päev huvitavaks. Enne koolist lahkumist sain juhuslikult kokku oma minu kooli tugiisikuga vms. Rääkisime natuke, et kuidas mul on läinud jne. Eks ikka need ühed ja samad küsimused kogu aeg, aga mis teha. :)
Kuid peale koolist lahkumist läksin ma aga koolile suhteliselt lähedal asuvasse Tai restorani, sest täna sõime me seal. Sest kõigil oli nii palju tegemist ja polnud aega enne minekut koju minna süüa tegema. Niisiis sõime seal. Söögid olid ikka head, aga ma ei saanud ju väga palju süüa enne trenni. See on üldse halb, et nad nii vara kogu aeg söövad, aga mis teha. Väiksed lapsed on peres. Peale sealt lahkumist ma vahetasin riided ja läksin sealt otse trenni. Vahetasin siis restorani vetsus riideid. Panin oma UUED rullsuusad alla ja alguses päris koperasin edasi paar minutit, aga eks kohe hakkas paremaks minema. Mul on ju need SUURTE ratastega rullid. Need on alati olnud need, millest me pole Kristi ja Liisbetiga aru saanud, et kes suudab sellistega püsti püsida. Aga elus ma olen ja ei kukkunud ka. Niisiis ohutud! =)
Jõudisin siis spordiklubi juurde, aga seal polnud ju muidugi ühtegi minu trenni oma. Mina siis sõitsin lihtsalt täna ja tutvusin rullirajaga ja oma UUTE rullidega. Tegelikult mulle isegi meeldis, et sain esimese trenni üksi sõita. Midagi hullu polnud lahti. Hakkasin siis kodu poole sõitma ja siis äkki ilmus mu selja tagant välja Pål (ta on minu peatreener). Ta küll mulle igapäevaselt trenni ei anna, aga aitab ta küll mind meeletult kogu aeg. Rääkisime siis väga palju ja tähtatest asjadest. Mul tuleb siis mitte see nädalalõpp laager vaid järgmine nädalalõpp. Kuskil natuke põhja pool. Neljapäevast pühapäevani. Seal saan natuke ma usun, endale sõpru ka ja muidu teada norrakate laagri elust. Kuidas neil need asjad käivad. Ja üks laager on mul veel. JA SEE ON LEVI`IL. Saate aru, levil!!!! =)=)=). See on nagu meeletult tore. See on Novembri lõpus. Ma külle ei tea, kas viimasel nädalavahetusel või eelviimasel, aga see on igastehes meeletult tore uudis. Ma ootan neid mõlemaid laagreid meeletult!! Mu ihukarvad tõusid õnnest püsti, kui kuulsin, et see on Levi´l. Ja veel üks meeletult tähtis uudis. Ma saan oma klubilt stipendiumi. Ja seda saavad enamused, kes on see aasta vanemad, kui 15 ja k.a. Aga see on mulle ikka nii tähtis, see stipendiumi suurus on 5000 nokki. See aitab ikka meeletult. Kuigi seda jagatakse välja ainult neile, kes on selles klubis käinud kauem, kui 3 aastat, siis mina olen suur erand ja Pål kauples mulle ka välja selle stipendiumi. Aitäh veel kord sulle. Ta on ikka mind nii palju aidanud, kui keegi puutub temaga kokku, siis teadke, et teda tuleb alati tänada ja aidata, minu poolt. Ta on mulle juba haldja eest, kes aitab ja hoiab.
No me rääkisime veel palju palju, aga need olid kõige tähtsamad.
Aaa... Üks asi veel. See pole küll nii hea, aga vajalik. Pål eksis eelmine kord, mu aastane klubi makse on 1500 nokki. Aga eks see stipendium katab need augud.
Pål tuleb meile kunagi järgmine nädal külla ka, siis saan veel kõigest üle rääkida ja kindel olla.
Peale seda ma siis sõitsingi koju, kohale jõudes olin ma nagu üks suur käsn, mis on endasse imend meeletult vett. Ma olin ikka nii märg. Loodan, et asjad ära kuivavad homseks. Lähengi kohe neid kontrollima, mis seisus asjad on. Aga tagasi tulles oleks ma vajanud ühte suurt kuivatit, et end kuivatada, aga läksin hoopis pesema ja see parandas ka palju asja. Soe vesi on kõige parem abiline. Aga nüüd lähengi ja räägin sellest kõigest Larsile ja Guldborile ka. (minu host-vanemad).
Hade...! = nn. Head aega!
16.09.07
16 September
15 September siis esimsena.
Hommikul ärakasin minu meelest varakul, sest 8.30 on vara. Laupäevasel päeval väiks ju ikka rohkem magada, kui o lubatud, aga EI. Sõime Guldboriga rahulikult hommikust ning sättisime end valmis minekuks linna. Sest Stevie tuli külla. Mina võtsin välja suusakepid, need viisin ma spordipoodi, et vahetada talve otsad suve otsteks. On juba natuke hilja küll, aga nüüd ma siis alles alustan siis rullsuuskadega sõitmist. Kuigi see keppi otste vahetamine on suht mõttetu, mul tulevad kepid ju vast järgmise paari nädalaga omad siia, aga mul on mitu trenni, kus ma neid vajan, siis ärga pahandage, et teen nats mõttetud tööd. Ja teine asi on see ratas, mis me parandusse viisme, sest ma ei jõua ju lõppmatuseni ühe pedaaliga sõita :D . Seda on nii naljakas mõelda, et sõidan ühe pedaaliga. Aga nüüd see läheb 2 nädalaks parandusse ja mul pole õrna aimugi, kuidas ma saan ilma rattata. Aga eks näeb. Trenni ma rattaga ei saa, siis peavad Lars või Guldborg mind viima, eks näeb!!! Need olid siis meie vajalikud asjad, mis me pidime linnas tegema. Sõitsime siis Steviele vastu. Stevie on nii umbes 35 aastane Inglise päritoluga Teravmägedes elav mees. Tal pole naist ega lapsi. Stevie on meeletult viisakas, kogu aeg vabandas ja isegi mitte vajalike asjade üle. Nagu Guldborg ütles, tavaline Britlane. Stevie tahtis aga ka linna minna, et osta endale akvaariumi kalad. Siis otsisime mingi poe, kus ta ostis igasuguseid kalu. Ma ei teagi, kui palju, aga neid oli palju. Peale seda kõndisime natuke lihtsalt linna peal ja viisime asjad parandusse. Ilm polnud küll kõige parem jalutamiseks linna peal, sest selline tunne oli kogu aeg, et hakkab sadama. Ja mudugi mingi hetk hakkas sadama ka, nagu oodatud oli. Ilm oli halb, kuid see inimesi küll ei sega, sest tanavatel oli nii palju inimesi, nagu oleks seal mingi festival. Kahju, et ma pilti ei teinu. Ostsime turult aedvilju ja seejärel läksime pizza baari, enne kinno minekut. Me pidime aga sööma nii kiiresti, sest film hakkas väga varsti. E saanutki väga nautida pizzat. Ruttasime siis kinno. Filmi nimi oli siis ,,Away from here,, . Soovitan kõigile, kellele meeldivad draamad ja palju palju filmi ajal nutta. Mina ja Guldborg nutsime. Ma pole Stevies kindel. Mina igastahes nutsin seal küll välja kõik oma suured kroko pisarad. Lihtsalt nii kurb oli kogu film. Vaadake, siis mõistate mind. Peale otsustasime, et läheme koju tagasi, kuid enne käime poest läbi. Sest kodus hakkasime tegema pirukat rohelisest kapsast, seentest ja natuke peekonit oli ka. See oli meeletult hea!!!! Ja tervislik oli samuti. Enne piruka valmimist sõime Norra ploome. Kõik oli super. Ja selle ühe ning poole päevaga ma olen kuulnud nii palju bioloogiast, et lausa imeline. Aga see on minu meelest nii huvitav. Guldborg ja Stevie on koos töötanud ning neil on palju ühiseid uurimistöid olnud jms. Räägivad oma reisidest ja kõigest, mis on juhtunud. Ikka huvitav elu on neil, ma arvan.
Magama sain päris hilja, sest lihtsalt istusime ja nemad pajatasid oma huvitavatest juhtumistest. Muidugi ma enamuse aja lihtsalt kuulasin, aga selliseid inimesi on lust kuulata. Eriti meeldis mulle, kuidas nad rääkisid lemmingutest. Ja kuidas üks aasta olid need väikesed arad lemmingud hakanud ründama Bamsest ja Yukonit. Suuri kelgukoeri. Ja Yukon oli neid sööma hakanud, ta sõi vähemelt ära 20 lemminhut. Kuid lemmingud on halvad seedimisele(kuid ma ei tea miks), siis oli Yukon suremise äärel, ta oli lihtsalt nii haige. Tahaks ka neid loomi ise oma silmaga näha. Ja siis veel, kui neil on see suur hooaeg ja neist kubiseb terve tundra ala.
16 September
Täna pole ma midagi väga teinud. Hommikul lihtsalt sõime Steviega hommikust ja ta läks lennujaama keskpäeva paiku. Peale seda olen teinud oma kodust inglise keele tööd. Aga natuke lugesin norra keele tunni materjale. Peale lõunat käisime koertega jalutamas ning ma sain ka koeri juhtida. Nüüd tean, mis tunne on nendega vööga jalutada. Muud polegi väga teinud, selline mõnus PUHKEpäev oli täna. Rääkisime lihtsalt Guldborgiga igasugustel teemadel.
Homme algab siis uuesti busy-busy nädal.
Nüüd ma veel magama ei lähe, sest ootan ikka Larsi ja lapsed lennukilt ära. Ise ma vastu ei lähe, ei ole lihtsalt mõtet. Aga ilusat uut nädalat siis. . . =)
Hommikul ärakasin minu meelest varakul, sest 8.30 on vara. Laupäevasel päeval väiks ju ikka rohkem magada, kui o lubatud, aga EI. Sõime Guldboriga rahulikult hommikust ning sättisime end valmis minekuks linna. Sest Stevie tuli külla. Mina võtsin välja suusakepid, need viisin ma spordipoodi, et vahetada talve otsad suve otsteks. On juba natuke hilja küll, aga nüüd ma siis alles alustan siis rullsuuskadega sõitmist. Kuigi see keppi otste vahetamine on suht mõttetu, mul tulevad kepid ju vast järgmise paari nädalaga omad siia, aga mul on mitu trenni, kus ma neid vajan, siis ärga pahandage, et teen nats mõttetud tööd. Ja teine asi on see ratas, mis me parandusse viisme, sest ma ei jõua ju lõppmatuseni ühe pedaaliga sõita :D . Seda on nii naljakas mõelda, et sõidan ühe pedaaliga. Aga nüüd see läheb 2 nädalaks parandusse ja mul pole õrna aimugi, kuidas ma saan ilma rattata. Aga eks näeb. Trenni ma rattaga ei saa, siis peavad Lars või Guldborg mind viima, eks näeb!!! Need olid siis meie vajalikud asjad, mis me pidime linnas tegema. Sõitsime siis Steviele vastu. Stevie on nii umbes 35 aastane Inglise päritoluga Teravmägedes elav mees. Tal pole naist ega lapsi. Stevie on meeletult viisakas, kogu aeg vabandas ja isegi mitte vajalike asjade üle. Nagu Guldborg ütles, tavaline Britlane. Stevie tahtis aga ka linna minna, et osta endale akvaariumi kalad. Siis otsisime mingi poe, kus ta ostis igasuguseid kalu. Ma ei teagi, kui palju, aga neid oli palju. Peale seda kõndisime natuke lihtsalt linna peal ja viisime asjad parandusse. Ilm polnud küll kõige parem jalutamiseks linna peal, sest selline tunne oli kogu aeg, et hakkab sadama. Ja mudugi mingi hetk hakkas sadama ka, nagu oodatud oli. Ilm oli halb, kuid see inimesi küll ei sega, sest tanavatel oli nii palju inimesi, nagu oleks seal mingi festival. Kahju, et ma pilti ei teinu. Ostsime turult aedvilju ja seejärel läksime pizza baari, enne kinno minekut. Me pidime aga sööma nii kiiresti, sest film hakkas väga varsti. E saanutki väga nautida pizzat. Ruttasime siis kinno. Filmi nimi oli siis ,,Away from here,, . Soovitan kõigile, kellele meeldivad draamad ja palju palju filmi ajal nutta. Mina ja Guldborg nutsime. Ma pole Stevies kindel. Mina igastahes nutsin seal küll välja kõik oma suured kroko pisarad. Lihtsalt nii kurb oli kogu film. Vaadake, siis mõistate mind. Peale otsustasime, et läheme koju tagasi, kuid enne käime poest läbi. Sest kodus hakkasime tegema pirukat rohelisest kapsast, seentest ja natuke peekonit oli ka. See oli meeletult hea!!!! Ja tervislik oli samuti. Enne piruka valmimist sõime Norra ploome. Kõik oli super. Ja selle ühe ning poole päevaga ma olen kuulnud nii palju bioloogiast, et lausa imeline. Aga see on minu meelest nii huvitav. Guldborg ja Stevie on koos töötanud ning neil on palju ühiseid uurimistöid olnud jms. Räägivad oma reisidest ja kõigest, mis on juhtunud. Ikka huvitav elu on neil, ma arvan.
Magama sain päris hilja, sest lihtsalt istusime ja nemad pajatasid oma huvitavatest juhtumistest. Muidugi ma enamuse aja lihtsalt kuulasin, aga selliseid inimesi on lust kuulata. Eriti meeldis mulle, kuidas nad rääkisid lemmingutest. Ja kuidas üks aasta olid need väikesed arad lemmingud hakanud ründama Bamsest ja Yukonit. Suuri kelgukoeri. Ja Yukon oli neid sööma hakanud, ta sõi vähemelt ära 20 lemminhut. Kuid lemmingud on halvad seedimisele(kuid ma ei tea miks), siis oli Yukon suremise äärel, ta oli lihtsalt nii haige. Tahaks ka neid loomi ise oma silmaga näha. Ja siis veel, kui neil on see suur hooaeg ja neist kubiseb terve tundra ala.
16 September
Täna pole ma midagi väga teinud. Hommikul lihtsalt sõime Steviega hommikust ja ta läks lennujaama keskpäeva paiku. Peale seda olen teinud oma kodust inglise keele tööd. Aga natuke lugesin norra keele tunni materjale. Peale lõunat käisime koertega jalutamas ning ma sain ka koeri juhtida. Nüüd tean, mis tunne on nendega vööga jalutada. Muud polegi väga teinud, selline mõnus PUHKEpäev oli täna. Rääkisime lihtsalt Guldborgiga igasugustel teemadel.
Homme algab siis uuesti busy-busy nädal.
Nüüd ma veel magama ei lähe, sest ootan ikka Larsi ja lapsed lennukilt ära. Ise ma vastu ei lähe, ei ole lihtsalt mõtet. Aga ilusat uut nädalat siis. . . =)
14.09.07
14 September
Nonii....
Eile õhtul ma siis trennis ei käinud, aga kui oleks läinud, siis oleksin täiesti haige vist. Sest eile õhtul oli juba nats kurk valus ning hommikul ei saanud üldse olla, niii valus oli. Ja terve päev on olnud selline kibe. Paha-paha, aga ma arvan, et see on sellest, et on olnud pingeline ja raske nädal. Kogu aeg oli midagi teha. Ma pean lihtsalt puhkama end välja ning siis on kõik ok. Pean hakkama ikka iga õhtu kalamaksaõli võtma, sest muidu tulevad sellise kiire elu juures väga kiirest haigused külge. Ja seda ma ei taha. Aga kõige halvem on see, et me pidime minema Guldborgiga täna Signele külla. (Signe on Guldbogi sõbranna, kelle juurde nad tavaliselt koerad viivad, kui kuhugi kauemakr ära lähevad, näiteks, kui Eestis käisid) Aga nüüd ma ei saagi minna talle külla, sest ei taha haigeks jääda. See bussidega sõitmine ongi see kõige mõrvarlikum tervisele. Vihm ja tuul ning natuke soojas ja siis välja tagasi. JUBE mis see teha võib. Aga mu olemine on muidu positiivne, aga lihtsalt unine olen nats. Magada olen saanud ka see nädal vähe ning tänane ilm on ka selline just une ilm. Igastahes ma usun, et teen väikese unaku ja siis on kõik korras. Homme tuleb meiele külla Guldborgi ja Larsi sõber. Ta pidi väga humoorikas ja sõbralik mees olema. Ja ma usun ka. Aga eks ma muidugi otsustan, siis räägin lähemalt temast. Nüüd aga unele vast.
Eile õhtul ma siis trennis ei käinud, aga kui oleks läinud, siis oleksin täiesti haige vist. Sest eile õhtul oli juba nats kurk valus ning hommikul ei saanud üldse olla, niii valus oli. Ja terve päev on olnud selline kibe. Paha-paha, aga ma arvan, et see on sellest, et on olnud pingeline ja raske nädal. Kogu aeg oli midagi teha. Ma pean lihtsalt puhkama end välja ning siis on kõik ok. Pean hakkama ikka iga õhtu kalamaksaõli võtma, sest muidu tulevad sellise kiire elu juures väga kiirest haigused külge. Ja seda ma ei taha. Aga kõige halvem on see, et me pidime minema Guldborgiga täna Signele külla. (Signe on Guldbogi sõbranna, kelle juurde nad tavaliselt koerad viivad, kui kuhugi kauemakr ära lähevad, näiteks, kui Eestis käisid) Aga nüüd ma ei saagi minna talle külla, sest ei taha haigeks jääda. See bussidega sõitmine ongi see kõige mõrvarlikum tervisele. Vihm ja tuul ning natuke soojas ja siis välja tagasi. JUBE mis see teha võib. Aga mu olemine on muidu positiivne, aga lihtsalt unine olen nats. Magada olen saanud ka see nädal vähe ning tänane ilm on ka selline just une ilm. Igastahes ma usun, et teen väikese unaku ja siis on kõik korras. Homme tuleb meiele külla Guldborgi ja Larsi sõber. Ta pidi väga humoorikas ja sõbralik mees olema. Ja ma usun ka. Aga eks ma muidugi otsustan, siis räägin lähemalt temast. Nüüd aga unele vast.
See pilt ei ole tegelikult nagu midagi, aga just see teebki selle eriliseks. Mulle meeldib see nii väga. Lennukist tehtud, Tromsøst Oslosse sõites. =)
Aga natuke koolist ka täna. Esimene tund oli loodusainete kompott aine. Selle nimi on siis naturfag eks looduseõpetus (tõlk.). See oli pärsi raske juba, sest oma õpetajat polnud ja mingi teine õpetaja tuli meie juurde, andis meile mingi mega raske ülesande. Ehk teema oli ökoloogia, aga minule on ju väga raske, sest seal oli ju nii palju loomade nimesid ja norrakeelseid termineid. Aga käige tähsam, ma sain hakkama. Muidugi Ingridi suure tõlkimise abiga, aga sain ikkagi. Lihtsalt tean, et JÄRGMINE KORD PEAB SÕNARAAMAT KAASAS OLEMA!!!! Sest ma ei jõua ju kõike ka ingridilt küsida ja äkki teda pole järgmine kord :O, siis oleks paha. Aga see tund oli juba tunni moodi, minu meelest. Kuigi ja, ma olen seda kõik juba õppinud. Järgmine tund oli siis Samfunnfag ehk ühiskonnaõoetus (tõlk.). See oli jälle igav, sest õpetaja rääkis valimiste tulemustest ja seda ju 2 tundi jutti. Ja kui ma veeel eriti aru ka ei saanud, siis oli veel väga paha. Olemine polnud ka kuigi hea, see tund mulle täna ei istunud. Viimased kaks tundi olid siis Inglise keeled. No see mulle ju meeldib. Aga täna rääkisime jälle inglise keele lavikust Maalimas. Mingi väga faktide tihedat teksti analüüsisime. Ja James Cookist rääkisime ka palju. Ja muideks me leppisime ju esimese testi kokku. See on sensatsioon. Muidugi ta andis valida, millal seda teha. Ja see tuleb 1 oktoobril, no kuulge, see ju nii kaugel. Aga eks õpetaja ikka ise teab. Ning veel andis ta meile koduseülesande. KODUNE ÜLESANNE. Me olime gruppides ning leppisime kokku, millise kuulsa maadeavastaja kohta me infot otsime. Ja esmaspäeval vb esitame seda klassi ees. Aga ma usun, et mitte, sest ta ütles, et kui valmis ei saa esmaspäevaks, siis võib kolmapäeavni ka oodata. Ja kes see ikka tahab ruttu ära teha, ikka venitama peab. Meie valisime Francis Drake kohta. Mina olen seda nime küll kuulnud, aga palju ei tea temast. Aga saani nüüd teada!!! Igastahes ma olin grupis Ingrid´i ja Sandraga. Sandra on rootslane, kes tuli Tromsøsse elama. Ta küll mu suurim sõber pole, aga tore sõbralik on ikka. Temale on ka ju kõik uus, muidugi tema saab teistega rääkida norra keeles, aga sõpru peab ka ikka uusi otsima. Ja peale seda ma läksingi koju ja siin ma olengi.
13.09.07
Olen nüüd korralikult Finsest tagasi.
7 September
Niisiis pooleli jäin ma reede lõunast, kui sõitsime Finsesse.
Viimane nägemus mul Bergenist on kahjuks väga märg ja udune, sest selline just ilm oli. Aga teisest küljest ma tean, et seal on palju-palju sooja südamega inimesi, kes need meeletult vihmased ilmad oma soojusega kuivatavad. Finse läksime rongiga Bergenist, see oli mulle juba teine rongisõit, aga ikkagi oli ootusärev tunne. Rongis juhtus palju asju, sest meiega olid ju kaasas väikesed lapsed. Eriti Trygve :D . Ta võib ikka nutta ja kui tema hakkab nutma, siis võib kindel olla, et seda kuuleb veel 30min. :D Aga muidugi ta on ikka meeletult armas, ma saan ka juba temaga väga hästi läbi, võtab mind juba nagu üht pereliiget, kas just õde, aga midagi sellist. See on meeletult tore.
Niisiis kaldun kõrvale rongiliipritest. Finse rongilt maha astudes laius minu ees mäed, orud ja nene vahel jõed. Need mäed polnud küll veel väga lumised ning ilm oli kehv, aga silmi pimestav ilu oli ikkagi. Selline see vaade oli umbes:
Tuul oli tugev ja vihma ka sadas, aga see meie tuju ju ei rikkunud. Need oleme meie, ja mina fotoka taga:
Selline udune ilm oli terve õhtu ja järgmisest päevast ka enamus. Igastahes, mökki jõudes oli see juba soe ja hubane, sest Guldborgi ema (Guldborg siis, neil on sama nimi, minu meelest imelik, aga jah...) käis enne meie kohale jõudmist seal ja küttis soojaks ja kraamis. Teda nägime ainult vilksamisi, sest ta kõndis meile vastu, kui kõndisime möki poole. Kui asjad oli lahti pakitud kõigil, siis hakkasime kohe sööma, söögiks oli see büree-supp. Mulle on hakanud nee juba maitsema, just selline, kus on lillkapsas see. Mmmm... .
See on siis meie õhtune söögilaud:
Kõigil on natuke huvitavad näod, sest seal oli ikka päris hämar. Aga vasakult alustades on esimene Jarle(Eva poeg, Larsi õepoeg), Dorsten (Eva poeg, Larsi Õepoeg), siis minu koht, Siril(Anne Kristine tütar ja Guldborgi kaksikõe tütar), Anne Krsitine (Guldborgi kaksikõde, mina teen neil vahet, aga ma usun, et võõras inimene ei tee vahet), Maren (Eva tütar), Eva(Larsi vanem õde), Lars ja ta süles on Trygve, Astrid ja Inga (Eva teine tütar, Larsi õetütar).
Ega me seal enam midagi õhtul rohkem ei teinudki, sest mökis pole ju elektrit. Muidugi natuke küünlavalgel rääkisime ja Eva tõlkis mulle mingit Kroonika laadset ajakirja, mis me ostsime enne rongile minekut.
8 September
Nagu ma juba ütlesin, ilm oli laupäeval ka vihmane. Peale hommikusööki läkisme me aga ,,Vahvli ekspeditsioonile,, See nimi on küll imelik, aga see muutis asja palju huvitavamaks. Tegelikult me lihtsalt kõndisime teed mööda, mis oli kogu aeg paraleelselt raudteega. (See tee oli kunagi tegelikult mõeldud selleks, et saaks raudtee ehitamise materjale kohale vedada, aga nüüd on sellest saanud väga kuulsaks rattamatkajate seas. Seal võis ikka pea kogu aeg näha vähemalt paari ratturit. Seda ka veel, et see mökk, kus meie elasime, see oli aga kunagi ammu mingi raudtee korrashoidja elamine. Neid väikseid majasid oli seal ikka palju. Kuid need raudtee töölised pidid terve aasta raudteed korras hoidma. See väis ikka raske olla, kui lund on oma 3 meetrit talvel). Õhtul käisime veel jalutamas ka lastega enne magama minekut ja päev oligi jälle otsakorral. Ma alugul mõtlesin, et ega ma sinna ikka magama küll ei lähe, aga see oli just kõigil teistel plaanis ning ega minagi siis ka üksi välja ei roninud. Suure aja kõik kas lugesid, mängisid lastega või sõime. Aga sellel õhtul oli selline huvitav juhtum, et mina olin kindel, et sõidan ära pühapäeva hommikul. Aga mul on lihtsalt veel kõik peas nii segi, selle kooli varajasema algusega. Ma olen juba nii kaua kooli käinud, aga alles septembri algus. See lihtsalt ajab segadusse. Igastahes oli Lars ka natuke segaduses, mis päeval ma siis ikka ära sõidan. Igaksjuhuks ma küsisime Guldborgi käest ka üle ja tema kontrollis internetist, sest teda ju Finses polnud. Siis oli kindel, et ma lahkun esmaspäeval, ma oli ikka tegelkult mures, sest koolis ja igalpool ma ütlesin, et tulen tagasi pühapäeva õhtul. Aga midagi teha enam polnud!
9 September
See päev algas väga ilusasti, sest päike paistis. Kõik oli nii positiivne ja helge. Peale hommikusööki läksime, mina, Lars ja Dorsten mägedesse ronima. Esimesed 5 minutit oli mul väga hea kõndida, aga siis ma märkasin, et olin end liialt paksult riidesse pannud. Ega see mingi jalutamine polnud, see oli ikka päris raske kohe. Alguses me kõndisime kividel ja hüppasime jões kivilt kivile. Üks jõgi oli aga minu jaoks liialt suur ja kiirevoluline, siis Lars aitas mind, aga peaaegu oleksime me mõlemad sisse kukkunud. See oli ikka päris jube. :D
Vahepeal me tegime pausi ja sõime võileibu ja sokolaadi, mis me kaasa võtsime. Vett me kaasa aga ei võtnud, sest need jõed on nii puhta veega, nagu kraanivesi. Aga ühe asja ma sain teada, et ei tohi juua vett liustike lähedastest jõgedest, sest nendes on rohkem bartereid, kui solgivees. Inimesed on joonud seda vett ja on jäänud väga haigeks. Kui me lustikule jõudsime, siis oli jää täis lemmingute laipasid. Lemmingud surevad iga 4 aasta tagant ja siis paar aastat jälle neid ei näe, sest kõik suravad koos vms. Sellest pole veel inimkond aru saanud, miks nad just nii surevad. Kõik koos.
Mina ja Dorsten peaaegu mäe tipus:
Tagasi alla jõudes olin ikka päris korralikult väsinud, aga see vaev oli seda ilu väärt. Lars rääis seal mäe otsas olles, et äkki saame kunagi minna kuhugi teisele liustikule. Tema ja Guldborg on olnud lustikult ellujäämis õppelaagri õpetajad ja nad võiksid mulle ka õpetada. Ikka meeletult lahe oleks. Ta rääkis, et igaüks peab laskuma mingi vähemalt 10 meetri sõgavusele sügavikku ja ise ning teiste abiga välja saama. Seda ma küll meeletult soodan, et saan teha. Kuigi ma pole kindel, kas tohin teha, sest need YFU reeglid on ikka päris karmid. Eks vaatab.
Õhult saatsime ära Dorsteni ja Jarle. Nemad pidid ju esmaspäeval kooli minema. Minu kool oli ka avatud esmaspäeval. Aga Mareni ja Inga kool oli valimiste pärast suletud. Esmaspäeval oli siis see valimistepäev. See ei olnud küll parlamedi valimised, aga kohalikud valimised. Kõik kohad olid neid plakateid täis. Jube lausa, mis raha selle alla matetakse. Minu meelest tohutult mõttetu. Õhtul oli jälle rahulik õhtu, kui lapsed oli magama pandud. Mängisime kaarte ja sõime krõpsu. Selline armas õhtu. Muideks ma tean juba 2 norrakate mängu. Ühe nimi on casino ja teine on Mattis. See Mattis meeldib mulle rohkem, sest see on päris lihtne ja kaotaja peab mingit mütsi kandma karistuseks. Mina aga ei kaotanud. :) Algaja õnn.
10 September
Hommikul ärkasin, sõin ja hakkasin kõndima rongijaama. Jaamas võtsin välja oma koti, mis olin hoiule pannud, et ei peaks kõike mökki kandma. Kuid siis pidin kõik seljakotti mahutama. See oli ikka päris suur probleem, sest kott oli nii täis isegi juba. Aga sain ikka asjad kotti ja siis rongile. Rongil ma enamuse aja magasin, sest nii igav oli ning öö jäi ka lühikeseks. Aga kui rong möödus mökist, siis Lars, Anne Kristine ja Eva lehvitasid suurelt rongile. Aga arvatavasti nad mind ei näinud. Oslo raudteejaama jõudes ostsin kohe uue rongipileti lennujaama. Ja lennujaama. Ma olin varunud endale aega, et kui peaks midagi juhtuma, siis vähemalt lennukist maha ei jää, aga mul ju ei juhtunud midagi. Ja nüüd olen ma küll Oslo lennujaama poed mitu korda läbi käinud. Ja lennujaama tean ka hästi. Mul oli aega enne lendu 4 tundi. Enne lendu tuli minu juurde üks naine, kes palus mul täita ühe ankeedi, see pidi välja selgitama, kas Olso lennujaam vastab minu ootustele. Nagu ma oleksin seal juba igapäevane külaline. Selle täitmise eest sain aga Olso lennujaama pastaka.
Aga lennule sain samuti ilusti ja kõik läks nagu õlitatud. Nüüd olen ma küll juba kogenenud lendaja. ;) Lausa 7 lendu seljataga juba :D ;)
Tagasi Tromsø koju jõudes oli minu toas see kaua oodatud pakk. Nii hea oli saada pakse riideid, mida siin ikka natuke vaja juba on. Ikka oma 6-8 kraadi ainult. Ja seal oli veel talve saapad, mis emme ja issi ostsid Eestist. Ja muidugi oli seal ka Eesti kommi. Aga ma pole veel nendega algust teinud. Ja seal oli veel palju muud, aga ei hakka siia üles lugema. Aa, aga seal oli ju veel Donna karvadest kedratud lõngast sokid ja need on kudunud vanaema. Neid ma kannan küll peaaegu kogu aeg. Mõnusad soojad ja pehmed. Ja pakis oli veel Norra-Eesti-Norra sõnaraamat. Kohe, kui ma selle välja võtsin, siis otsisin astelpaju tähenduse, sest Guldborg ei teadnud, mis moos see on, mis ma võtsin kaasa. Aga siin vist ei kasva astelpalju ja ta ei teadnud seda sõna. Aga ikka meeletult tore oli saada oma sossusid asju kodust.
11 September
See oli siis teisipäev. Hommikul läksin prantsuse keelde, aga ega ma veel palju ei oska. Aga ma õpin veel. Aasta on ka aega. Ja mulle on see veel topelt raske, sest pean sama aegselt õppima kahes keeles. Aga sain olla ainult ühe tunni, sest pidin sõitma linna norra keelde. See toimub mul ju linna koolis. Sinna sõit võtab linnaliini bussiga oma 25min aega. Pluss veel kõndimine ka. Aga kohale jõudes tuli välja, et meil ei toimugi tundi, sest õpetajal on mingi koosolek, seda ma sain alles täna, aga nii see oli. Igastahes me ootasime seal mina, Alex (see Kanada poiss) ja üks usa poiss, oma pool tundi mõttetult. Siis lihtsalt läkisme ära. Kooli tagasi jõudes (Kvaløya vgs skole) pidi hakkama mul suusa tund, aga mina ootasin ilusasti seal suusa tunni õpetajat, et küsida, kuhu pean minema ning siis tuleb mu juurde mu õpetaja ja ütleb, et täna rohkem tunde ei toimu. Nagu mida, miks???? Siis sain teada, et kooli juhtkond oli esmapäeval, kui mind polnud, et terve kool läheb matkama. Kõik pidid ronima ühe mäe otsa, mis asub kooli taga. No siis ma olin juba õnnelik, et saab minna ronima. See oli ikka mõnus jalutuskäik. Suhteliselt sopane, sest kõndisime tihti jõe sängis vms. Koju jõudes olid mu tossud ikka rohkem pruunid, kui valged, mis nad olema peaksid. Ja igaüks, kes jõudis mäe tippu, see sai väikese märgi ka. Selline rinna märk. See on mägironijate klubi oma. Mäest alla minnes ma ei saanud koos minna oma klassiõdedega, sest ma tahtsin jõuda varajasele bussile. See mul õnnestus. Õhtul käisin trenni. Jooks soojenduseks ja peale seda jõu trenn. Jõu harjutused saalis. Ja trenni läksin ka rattaga. See oli korralik trenn ikka.
12 September
Seda kolmapäeva ma nimetan suureks spordipäevaks. Sest hommikul ma jäin bussist maha, ma ei saa küll aru kuidas, sest alati jääb buss hiljaks 5 min, aga nüüd oli 3min varem kohal. See ei olnud hea, sest ma kartsin, et päev läheb edasi ka halvasti. Aga õnneks nii ei läinud.
Sest läksin siis rattaga kooli, tunnid hakkasid 9.15. Eesti aja järgi siis 10.15. Päris hea ju. :) Esimene tund oli inglise keel. Vaatasime inglise keelset filmi Inglimaa kohta. Meeletult huvitav polnud, aga vähemalt oli terve tund, kus ma sain aru kõigest. Peale seda hakkas mul siis minu esimene Suusa tund. Sinna minnes tutvustas mu õpetaja mind teistele ja ma ei saanud aru sellest, miks ta tutvustas nagu Susi, mitte Kaari. See on ju vana norra nimi ja on levinud siin. Muidugi ühe a-ga, aga hääldus on sama. Aga eks ma ütlen järgmine kord talle, et ta võiks mind ikka Kaariks kutsuda. Aga siis läskime jooksma, aga mina koos õpetajaga, sest ta pole veel teinud treeningplaani ja igaüks võib teha mis tahab. Mina tahtsin näha aga suusaradu ja me jooksime seal. Peale joosku tegime jõu harjutusi ja rääkisime järgnevatest plaanidest.
Vahepeal käisime söömas, sest klassis ei saa enam olla, kui tahad rääkida. Sest poisid kuulavad oma PC-dega muusikad nii kõvasti või vaatavad filme või istuvad niisama arvutis. Et siis on raske klassis olla. Mina ei viitsi oma kaasa tassida iga päev. Mõttetu minu meelest. Järmine tund oli matemaatika. Juba hakkab midagi looma, hakkab nats raskemaks minema. Seda saab juba matemaatikaks nimedad. Ja kui ma tekstidest aru ei saanud, siis küsisin Astrid´i käest, mis need täendavad. Ta on tore tüdruk. Aga veel saan ikka kõigest aru. Pole veel tulnud uusi teemasid.
Ja viimane tund oli kehaline. Kõik ütlesid, et me hakkame jooksma 3000meetrit, aga õpetaja tuli ja otsustas et me täna ikka ei jookse, vast järgmine kord. Selline asi mulle ei meeldi, see teadmatus. Aga me jooksime õues ja tegime enamuse ajast kiirendusi.
Ja peale seda läksin jälle rattaga koju.
Oli ju sportlik päev!!!
13 September
Nonii!!! Täna siis oli üpris kerge päev.
Hommikul läksin linna bussiga. Ma sõitsin pool teed jänest vist, sest pilet kehtib mul ainult koolini, aga ma ei teadnud seda. Ma luban, et rohkem seda ei juhtu, sest siin on ikka jänese sõitja mingi ajukääbik. Milleks sõita piletita!!!
Norra keele tunnis olen ma küll palju selle nädalaga maha jäänud. Ma tunnen, et pean ise rohkem õppima. Eks ma seda teengi nüüd nädalavahetusel loodetavasti vabadel hetkedel. Kuigi seda mul eriti pole. Ja peale norra keele tundi läksin passipilti tegema, mida oli vaja mul politseis. Ma viisin siis täna oma paberid sinna. Ja me pidime Guldborgiga politsei ees kokku saama, aga ma sain nats varem ning mingi mees küsis minu käest, kas mul on tikke või välgumihklit. No kuulge, kas ma näen selline välja, kes suitsetab!!!!
Politseis oli ikka meeletu järjekord ja kõigil läks ka nii kaua. Seal oli kokku mingi 1.30 tundi. Meeletu ju!! Aga nüüd olen ametlikult elamisloaga norras. Peale seda pidin veel käima folkregistretuutis, seal saan endale norra koodi, seda on vaja igal kodanikul, kes elab norras rohkem, kui 6 kuud. Seal ei läinud nii kaua. Aga me olime juba Guldborgiga otsustanud, et ma ei lähe enam kooli, sest prantsuse keeles filmi vaadates poole pealt pole eriti hea mõte. Mulle ei meeldi hilineda. Järgmine kord lihtsalt ma ei hiline. Siia läksin aga koju ära. Koju sõites küsisin selle naise käest, kellega olen saanud paar korda trenni, et äkki saaksin täna ka nendega, aga ta ütles, et Petter ei lähe täna ja siis ei saanud ma täna ka trenni. See polnud küll hea uudis, aga ega midagi teha pole. Pean veel teise lahenuse leidma, kui Petter haige on vms. Ma ei saa nii palju ühest inimesest sõltuda. Ja nüüd olengi olnud lihtsalt kodus. See on hea tunne, kui ei pea midagi tegema ja saan lihtsalt puhata. Tegin pelmeene ja nats pannkooke, mängisin koertega ja istusin arvutis. See õhtu mulle meeldis, sest see on mul esimene selle laadne siin. Ei pidanud midagi tegema eriti.
Igastahes nüüd ma lähen magama. Kell juba palju.
Godt natt!!!!!
07.09.07
Jætk ...!!! (see on norra keeles tæppidega a)!!!
30 August
See oli sundmuste rohke paev ja peab natuke pikemalt veel kirjutama. Peale kooli sain koju, siis kohe sooma Guldborgiga, sest ma laksin suhteliselt hetke parast trenni. Trenn sisuks oli see kord 3000m voistlus. Algul mingi 40minlihtsalttegimesoojendust, aga minu meelest mottetult pikk, sest olin juba enne voistlust vasinud. Meid on trennis mingi 25 voi nii ning igauks sai numbri ka, et oleks kergem jalgida. Ma olin suhteliselt vasinud, aga mu aeg oli 12.35 ja ma arvan, et see polegi vaga hull. Igastahes ma peale trenni sain koju treeneriga ja me kaisime mulle uisu rulle vaatamas, saan vist koigepealt laenata ja siis ara osta Påli arust vaga head rullid. Ma usun teda, sest need olid ta tytre omad, aga tytar ei vaja neid enam, siis annab edasi. Niisiis viis mu koju ja siis laksingi enamvahem kohe magama.
31 August
See koolipaev oli minu meelest koige igavam, mis on olnud. Koolis raagiti koge rohkem ainult poliitikast ja kohalikest valimistest ja kuna mina midagi aru ei saa, siis oli super igav mul. Ja ega kodus ka midagi porutavalt huvitavat ei juhtunud, aga see koik ei tahenda, et mul igav oleks. Lihtsalt, kogu aeg teen midagi vajalikku, aga see pole nii huvitav, et siia koike kirjutada. See ohtu laks mul enamuse aja pakkimise peale ja nii oligi.
1 September
Hommikul soitsin Oslosse lennukiga. Suure seljakotiga koidisime Oslos ringi, kuni saime kokku Larsi, laste ja Guldborgi Ôe Anne Kirtinega ja ta mehe ja lapsega. Enne seda naitas Guldborg mulle ara, kuidas saada ise uksi tagasi rongijaamast lennujaama. Eks me puhapaeval vaatame, kas jouan iseseisvalt Tromsøsse. Me saime Larsi ja koigi teistega kokku Frogne Pargis. Mul on sellest pilte ka, aga saan need ulesse panna alles tromsøsse joudes. Peale seda laksime Guldborgi oe juurde riideid vahetama, et minna Guldborgi onu 60-aasta juubelile. Sinna olid kull kokku tulnud koik Doktorid, aga mulle meeldis see. Sain naha palju sugulasi ja muid tuttavaid Guldborgil ja Larsil. Sellest on ka palju pilte, aga panen hiljem ulesse.
2 September
Arkasin suhteliselt vara, sest lapsed arkasid ja siis ei saa ju enam magada. Peale hommikusooki laksime Larsiga linna mulle vaatamisvaarsusi tutvustma. See oli ilus, aga samas raske paev. Nagin paljuilusaid kohti. Kaisin ara kuningalossi juures. Ma oleksin arvanud, et see on suurem ja uhkem, aga vaga ilus ja lihtne oli. See oli ilus koht. Enne seda kaisime Muuseumides ja vaatamisvaarsuste juures. Peale seda laksime Rongijaama, kus meid ootasid juba meie asjad ja Guldborgi, ta ode ja lapsed. Me soitsime rongiga Bergenisse. See soit kestis u 5 tundi. Vasitav, aga tore! Kohale joudes oli meile vastu tulnud Larsi oe mees. Istusime autosse ja Larsi oe juurde. Kohale joudes olin nii vasinud, et laiksin kohe magama.
3 September
See paev oli mul enda paralt. Laksin uksinda Bergenit avastama. See mul kull ei onnestunud eriti, sest mul ei olnud kaarti, mille jargi liikuda, aga edaspidi olen targem, et kaart peab ikka olemas olema. Kaisin natuke poodides ja nagin uldse ilusaid kohti. Tagasi Eva (Larsi oe) juurde joudes soime ohtusooki ja peale seda laksin Eva poja Jarlega( Larsi oepoeg) linna. Me kaisime rongiga mae otsas. Ja ta naitas natuke linna ka.
4 september
Teisipaeval kaisime Larsi ja lastega linnas. Koigepealt soitsime linna ja votsime turistide bussi (double-deker vms) moodi. Siis soitsime jalle mingi teise rongi laadse asjaga mae otsa. Mul on palju pilte sellest. Veel kulastasime akvariumit. Lapsed tahtsid ja ma sain ka naha Norra mere kalu ja muid kalu. Vahepeal kaisime veel kuulsal kalaturul, seal saime natuke kala ka. Koju minnes oli rahulik ohtu ja vaatasime filmi.
5 Seotember
See paev oli jalle minu paralt. Laksin linna ja poodlesin ja kulastasin muuseume. Ostsin ka uhed puksid ja pluusi, aga vihma asju ma ei saanud, mis oleks mulle nii meeldinud. Eks ostan siis Tromsøst siis ikka.
Viiest sain kokku Guldborgi oega bussijaamas ja soitsime temaga larsi vanemate Mokki (see on ookeani aares). Seal olid juba Lars ja lapsed. Guldborg soitis ohtul tagasi Tromsøsse.
See mokk asub kulas nimega Odland, Bergeni kommunes. Neil on oma mokk ja sellest sajameetri kaugusel voi vahem on meri. Neil on oma vaike saar ka, seal istuda on nii armas. Me teime seda ohtul koos Larsi emaga, kui ta mulle elamist tutvustas. Larsi vanemad on nii toredad. 6 September
See paev jaab mulle meelde. Hommikul laks Anne Kristine vara ara, Bergenisse toole. Siis ma laksin ta tutre Sirili korvale magama, et lapsel poleks nii oudne uksinda argata. Ja ega ma see hommik rohke eriti magada ei saanudki, mingi 6ni vms. Peale hommikusooki laksime Larsiga kalale merele paadiga. Ma pole suur kalamees, aga ma sain isegi kala. Kaks isegi. Ma nime ie maleta enam, sest need meie meres ei ela. Uldse oli tore paev, sain kokku toredate inimestega ja palju tegemist. Tagasi soites Larsi vanemate mokist, kulastasime Guldborgi peretuttavaid vms. Jalle sain naha uhte toredat Norra peret. Soime pannkooke ja joime teed ning raakisime. Mina kull palju veel aru ei saanud, aga midagi hakkab juba tulema. :)
Sealt lahkudes tulime tagasi Larsi oe koju Eva koju ja magama. See paev jaab mulle meelde!!!
7 September
Tana siis arkasin ilusasti ja olen lihtsalt rahulikult olnud. Pakin asju, sest kohe kohe lahen Finse. See on Bergeni ja Oslo vahel olev kula, kus asub Guldborgi vanemate mokk. Veedan seal ilusasti aega puhapaevani ja soidan tagasi Tromsøsse. Igastahes kirjutan edasi tagasi Tromsøs olles. Panen pilte ka, neid on mul palju juba.
Igastahes ilusat nadalavahetust teile!!!
God dag!!!
See oli sundmuste rohke paev ja peab natuke pikemalt veel kirjutama. Peale kooli sain koju, siis kohe sooma Guldborgiga, sest ma laksin suhteliselt hetke parast trenni. Trenn sisuks oli see kord 3000m voistlus. Algul mingi 40minlihtsalttegimesoojendust, aga minu meelest mottetult pikk, sest olin juba enne voistlust vasinud. Meid on trennis mingi 25 voi nii ning igauks sai numbri ka, et oleks kergem jalgida. Ma olin suhteliselt vasinud, aga mu aeg oli 12.35 ja ma arvan, et see polegi vaga hull. Igastahes ma peale trenni sain koju treeneriga ja me kaisime mulle uisu rulle vaatamas, saan vist koigepealt laenata ja siis ara osta Påli arust vaga head rullid. Ma usun teda, sest need olid ta tytre omad, aga tytar ei vaja neid enam, siis annab edasi. Niisiis viis mu koju ja siis laksingi enamvahem kohe magama.
31 August
See koolipaev oli minu meelest koige igavam, mis on olnud. Koolis raagiti koge rohkem ainult poliitikast ja kohalikest valimistest ja kuna mina midagi aru ei saa, siis oli super igav mul. Ja ega kodus ka midagi porutavalt huvitavat ei juhtunud, aga see koik ei tahenda, et mul igav oleks. Lihtsalt, kogu aeg teen midagi vajalikku, aga see pole nii huvitav, et siia koike kirjutada. See ohtu laks mul enamuse aja pakkimise peale ja nii oligi.
1 September
Hommikul soitsin Oslosse lennukiga. Suure seljakotiga koidisime Oslos ringi, kuni saime kokku Larsi, laste ja Guldborgi Ôe Anne Kirtinega ja ta mehe ja lapsega. Enne seda naitas Guldborg mulle ara, kuidas saada ise uksi tagasi rongijaamast lennujaama. Eks me puhapaeval vaatame, kas jouan iseseisvalt Tromsøsse. Me saime Larsi ja koigi teistega kokku Frogne Pargis. Mul on sellest pilte ka, aga saan need ulesse panna alles tromsøsse joudes. Peale seda laksime Guldborgi oe juurde riideid vahetama, et minna Guldborgi onu 60-aasta juubelile. Sinna olid kull kokku tulnud koik Doktorid, aga mulle meeldis see. Sain naha palju sugulasi ja muid tuttavaid Guldborgil ja Larsil. Sellest on ka palju pilte, aga panen hiljem ulesse.
2 September
Arkasin suhteliselt vara, sest lapsed arkasid ja siis ei saa ju enam magada. Peale hommikusooki laksime Larsiga linna mulle vaatamisvaarsusi tutvustma. See oli ilus, aga samas raske paev. Nagin paljuilusaid kohti. Kaisin ara kuningalossi juures. Ma oleksin arvanud, et see on suurem ja uhkem, aga vaga ilus ja lihtne oli. See oli ilus koht. Enne seda kaisime Muuseumides ja vaatamisvaarsuste juures. Peale seda laksime Rongijaama, kus meid ootasid juba meie asjad ja Guldborgi, ta ode ja lapsed. Me soitsime rongiga Bergenisse. See soit kestis u 5 tundi. Vasitav, aga tore! Kohale joudes oli meile vastu tulnud Larsi oe mees. Istusime autosse ja Larsi oe juurde. Kohale joudes olin nii vasinud, et laiksin kohe magama.
3 September
See paev oli mul enda paralt. Laksin uksinda Bergenit avastama. See mul kull ei onnestunud eriti, sest mul ei olnud kaarti, mille jargi liikuda, aga edaspidi olen targem, et kaart peab ikka olemas olema. Kaisin natuke poodides ja nagin uldse ilusaid kohti. Tagasi Eva (Larsi oe) juurde joudes soime ohtusooki ja peale seda laksin Eva poja Jarlega( Larsi oepoeg) linna. Me kaisime rongiga mae otsas. Ja ta naitas natuke linna ka.
4 september
Teisipaeval kaisime Larsi ja lastega linnas. Koigepealt soitsime linna ja votsime turistide bussi (double-deker vms) moodi. Siis soitsime jalle mingi teise rongi laadse asjaga mae otsa. Mul on palju pilte sellest. Veel kulastasime akvariumit. Lapsed tahtsid ja ma sain ka naha Norra mere kalu ja muid kalu. Vahepeal kaisime veel kuulsal kalaturul, seal saime natuke kala ka. Koju minnes oli rahulik ohtu ja vaatasime filmi.
5 Seotember
See paev oli jalle minu paralt. Laksin linna ja poodlesin ja kulastasin muuseume. Ostsin ka uhed puksid ja pluusi, aga vihma asju ma ei saanud, mis oleks mulle nii meeldinud. Eks ostan siis Tromsøst siis ikka.
Viiest sain kokku Guldborgi oega bussijaamas ja soitsime temaga larsi vanemate Mokki (see on ookeani aares). Seal olid juba Lars ja lapsed. Guldborg soitis ohtul tagasi Tromsøsse.
See mokk asub kulas nimega Odland, Bergeni kommunes. Neil on oma mokk ja sellest sajameetri kaugusel voi vahem on meri. Neil on oma vaike saar ka, seal istuda on nii armas. Me teime seda ohtul koos Larsi emaga, kui ta mulle elamist tutvustas. Larsi vanemad on nii toredad. 6 September
See paev jaab mulle meelde. Hommikul laks Anne Kristine vara ara, Bergenisse toole. Siis ma laksin ta tutre Sirili korvale magama, et lapsel poleks nii oudne uksinda argata. Ja ega ma see hommik rohke eriti magada ei saanudki, mingi 6ni vms. Peale hommikusooki laksime Larsiga kalale merele paadiga. Ma pole suur kalamees, aga ma sain isegi kala. Kaks isegi. Ma nime ie maleta enam, sest need meie meres ei ela. Uldse oli tore paev, sain kokku toredate inimestega ja palju tegemist. Tagasi soites Larsi vanemate mokist, kulastasime Guldborgi peretuttavaid vms. Jalle sain naha uhte toredat Norra peret. Soime pannkooke ja joime teed ning raakisime. Mina kull palju veel aru ei saanud, aga midagi hakkab juba tulema. :)
Sealt lahkudes tulime tagasi Larsi oe koju Eva koju ja magama. See paev jaab mulle meelde!!!
7 September
Tana siis arkasin ilusasti ja olen lihtsalt rahulikult olnud. Pakin asju, sest kohe kohe lahen Finse. See on Bergeni ja Oslo vahel olev kula, kus asub Guldborgi vanemate mokk. Veedan seal ilusasti aega puhapaevani ja soidan tagasi Tromsøsse. Igastahes kirjutan edasi tagasi Tromsøs olles. Panen pilte ka, neid on mul palju juba.
Igastahes ilusat nadalavahetust teile!!!
God dag!!!
04.09.07
Siis jatk eelnevale... !!!
27 August
Siis jalle ei hakka pikalt kirjutama, ainult koige tahtsamast. Siin vaike probleem see ka, et mul on paar paeva Norra klaviatuur ja tapitahti pole. Aga kirjutan ikka. Siis eelmisel esmaspaeval oli mul tavaline koolipaev, mis kulmineerus koju minekuga ja asjade pakkimisega jargneva paeva kooli tripiks. Ei hakkagi midagi muud kirjutama, ei maleta enam koike nii uksikasjalikult.
28 August
See paev jaab mulle kull eluks ajaks meelde, sest siis oli mul ju kooliga reis. Selle pohiline mote oli liita klasse uheks ja sportlikul viisil. Kui ma tulevikus mingil tohutult ebaloogilisel voimaluse saama opetajaks vms, siis ma kindlasti teekisin seda koolis, sest see muudab klassi palju uhtsemaks ja muud sellist. See oli ikka meeletult huvitav.
Raagin siis sellest ka:
Hommikul saime kooli juures kokku ja soitsime kooli bussidega koolist umbes 30 km ookeani aarde. Ma annan aadressi ka, seal oli nii ilus, et kohe pidi palju pite tegema. Siin siis aadress : http://picasaweb.google.com/kaarisusi/KooliTrip .
Siis kohale joudes meie grupp laks koigepealt mae tippu vms. Seal hakkas magironimine voi siis allalaskumine, kuid ma soovitan seda koigile, see on meeletult tore elamus. Kuigi meelierutav oli ka, sest ma pole seda kunagi teinud ja ei kujutanud, kui raske see on. ( see pole raske, nuud tean). Kui see pole tehtud, siis laksime tagasi laagripaika ja soime lounat koik koos. Grillisime seal vorste ja koike muud. Muidugi sellel ajal vihma sadas ja koik said marjaks, aga oigel norralasel on vihma riided ja see vihm ei huvita kedagi. Mina soetan endale ka kohe vihma riided, siis saan ka end tunda oige norralasena. Peale vaikest soogipausi suundusime me kajakidega soitma (oli vist nende nimi kajak, pole enam kindel eestikeelsel nimel). Need on need mere sustad. Ma pole ka seda kunagi teinud ja ma enne vette minekut tohutult kartsin, sest akki lahen umber. Kui olin kajakis ja vees, siis tuli mulle vastu uks poiss, kondis vees ja paat korval. Ta oli umber lainud (seda polnud kull eriti julgustav naha, aga mina paasesin :) ). Siis tegime seal veel loket ja niisama lobisesime lokke aares. See oli mulle meeletult tore paev. Tagasi sain sealt 3 paiku ja sellel momendil just busse koju ei lainud ja lakin jala koju. See polnud just koige parem idee, sest mul olid matka saapad jalas ja need kaaluvad oma tonni kull ara, aga saingi natuke trenni, see ju ikka halba ei tee.
29 August
Kolmapaeval siis laksid Lars (host-isa), Astrid (host-ode) ja Trygve(host-vend) lennukiga Berdenisse hommikul ja nadala lopuni on lastest natuke puhkust. Ma ei taha midagi halvasti oelda, nad on meeletult toredad, aga ikkagi natuke vaikust jne. Koolist siis niipalju, et mul oli midagi looduse ainete segu taolist ja me tegime seal katse, kas teeme vahet kraaniveel ja poeveel. No siin on ikka nii puhas ja kvaliteetne vesi, et mina ajasin kull need sassi, aga noh see pole uldse oluline info. Kehaline oli ka siis esimene, see oli tore, sest saime valida jalgpalli ja saalihoki vahel. Mina valisin ikka saalihoki, sest jalgpalli mangisid ainult need, kes kaivad kuskil trennis ja ma oleksin seal ainult jalus olnud :p. Siis ohtul tegime ka midagi, aga ma ju ei maleta enam, nii tohutult palju juhtub kogu aeg ja ei suuda nii palju asju korraga meeles pidada.
30 August
neljapaeval mul oli kerge peav koolis, sest hommiku poole ma ei lainud kooli, sest tunnid algasid mul alles 10st, aga see oli norra keel, mida mina ju oma klassiga koos ei opi. Mina aga laksin hommikul kohe linna, sest mul hakkas ESIMENe norra keele tund. Meid on seal tunnis kokku 6. Mina, uks vene tydruk (kellega ma koos istusin juhuslikult, ta on meeletult tore, kuigi mulle venelased eriti ei meeldi), siis uks kanadalane Alex, uks sakslane Malena, uks usa tudruk, kelle nimi on Anna ja uks poiss oli veel usast, aga nime ei suutnud meelde jatta. Tund oli tore, sest seal ma toesti tundsin, et olen koigiga samal tasemel voi vahemalt enamvahem uhel tasemel. Oppisime juba numbreid ja kehaosi, aga koige suuremat rohku pani opetaja spellimisele(mul ei tule eesti keelne nime meelde). Kokkuvottes, mulle hakkab kindlasti seal tundides kaimine meeldima.
Nii nuud ma pean lopetama, sest me hakkame perega filmi vaatama. Ma kirjutan varsti edasi... Asi laheb alles huvitavaks!!! Ma panen pilte ka mingi paev siia, siis muutub see asi siin ilmekamaks =). Ok tsau siis.
Siis jalle ei hakka pikalt kirjutama, ainult koige tahtsamast. Siin vaike probleem see ka, et mul on paar paeva Norra klaviatuur ja tapitahti pole. Aga kirjutan ikka. Siis eelmisel esmaspaeval oli mul tavaline koolipaev, mis kulmineerus koju minekuga ja asjade pakkimisega jargneva paeva kooli tripiks. Ei hakkagi midagi muud kirjutama, ei maleta enam koike nii uksikasjalikult.
28 August
See paev jaab mulle kull eluks ajaks meelde, sest siis oli mul ju kooliga reis. Selle pohiline mote oli liita klasse uheks ja sportlikul viisil. Kui ma tulevikus mingil tohutult ebaloogilisel voimaluse saama opetajaks vms, siis ma kindlasti teekisin seda koolis, sest see muudab klassi palju uhtsemaks ja muud sellist. See oli ikka meeletult huvitav.
Raagin siis sellest ka:
Hommikul saime kooli juures kokku ja soitsime kooli bussidega koolist umbes 30 km ookeani aarde. Ma annan aadressi ka, seal oli nii ilus, et kohe pidi palju pite tegema. Siin siis aadress : http://picasaweb.google.com/kaarisusi/KooliTrip .
Siis kohale joudes meie grupp laks koigepealt mae tippu vms. Seal hakkas magironimine voi siis allalaskumine, kuid ma soovitan seda koigile, see on meeletult tore elamus. Kuigi meelierutav oli ka, sest ma pole seda kunagi teinud ja ei kujutanud, kui raske see on. ( see pole raske, nuud tean). Kui see pole tehtud, siis laksime tagasi laagripaika ja soime lounat koik koos. Grillisime seal vorste ja koike muud. Muidugi sellel ajal vihma sadas ja koik said marjaks, aga oigel norralasel on vihma riided ja see vihm ei huvita kedagi. Mina soetan endale ka kohe vihma riided, siis saan ka end tunda oige norralasena. Peale vaikest soogipausi suundusime me kajakidega soitma (oli vist nende nimi kajak, pole enam kindel eestikeelsel nimel). Need on need mere sustad. Ma pole ka seda kunagi teinud ja ma enne vette minekut tohutult kartsin, sest akki lahen umber. Kui olin kajakis ja vees, siis tuli mulle vastu uks poiss, kondis vees ja paat korval. Ta oli umber lainud (seda polnud kull eriti julgustav naha, aga mina paasesin :) ). Siis tegime seal veel loket ja niisama lobisesime lokke aares. See oli mulle meeletult tore paev. Tagasi sain sealt 3 paiku ja sellel momendil just busse koju ei lainud ja lakin jala koju. See polnud just koige parem idee, sest mul olid matka saapad jalas ja need kaaluvad oma tonni kull ara, aga saingi natuke trenni, see ju ikka halba ei tee.
29 August
Kolmapaeval siis laksid Lars (host-isa), Astrid (host-ode) ja Trygve(host-vend) lennukiga Berdenisse hommikul ja nadala lopuni on lastest natuke puhkust. Ma ei taha midagi halvasti oelda, nad on meeletult toredad, aga ikkagi natuke vaikust jne. Koolist siis niipalju, et mul oli midagi looduse ainete segu taolist ja me tegime seal katse, kas teeme vahet kraaniveel ja poeveel. No siin on ikka nii puhas ja kvaliteetne vesi, et mina ajasin kull need sassi, aga noh see pole uldse oluline info. Kehaline oli ka siis esimene, see oli tore, sest saime valida jalgpalli ja saalihoki vahel. Mina valisin ikka saalihoki, sest jalgpalli mangisid ainult need, kes kaivad kuskil trennis ja ma oleksin seal ainult jalus olnud :p. Siis ohtul tegime ka midagi, aga ma ju ei maleta enam, nii tohutult palju juhtub kogu aeg ja ei suuda nii palju asju korraga meeles pidada.
30 August
neljapaeval mul oli kerge peav koolis, sest hommiku poole ma ei lainud kooli, sest tunnid algasid mul alles 10st, aga see oli norra keel, mida mina ju oma klassiga koos ei opi. Mina aga laksin hommikul kohe linna, sest mul hakkas ESIMENe norra keele tund. Meid on seal tunnis kokku 6. Mina, uks vene tydruk (kellega ma koos istusin juhuslikult, ta on meeletult tore, kuigi mulle venelased eriti ei meeldi), siis uks kanadalane Alex, uks sakslane Malena, uks usa tudruk, kelle nimi on Anna ja uks poiss oli veel usast, aga nime ei suutnud meelde jatta. Tund oli tore, sest seal ma toesti tundsin, et olen koigiga samal tasemel voi vahemalt enamvahem uhel tasemel. Oppisime juba numbreid ja kehaosi, aga koige suuremat rohku pani opetaja spellimisele(mul ei tule eesti keelne nime meelde). Kokkuvottes, mulle hakkab kindlasti seal tundides kaimine meeldima.
Nii nuud ma pean lopetama, sest me hakkame perega filmi vaatama. Ma kirjutan varsti edasi... Asi laheb alles huvitavaks!!! Ma panen pilte ka mingi paev siia, siis muutub see asi siin ilmekamaks =). Ok tsau siis.
Tellimine:
Postitused (Atom)
