2.Aprill

Uhhh... koolis on tore. Ma ei taha tagasi, kuigi siia ka ei taha veel aastaks jääda. Kui siis ainult keele pärast, kui juhuslikult ma viimaste kuude jooksul ei suuda seda paremaks saada. Aga tagasi tahan nimelt, sest ma olen siin liiga laisaks ja vabaks muutunud. Mind ei kohusta peaaegu midagi tegema mitte keegi. Liiga kerge elu. Ma tahan, et ma ei tunneks end kui tarretis (mitte keha poolest :p), mida ma sõin täna. Vaid tugev ja jube aktiivne noor. ;)
Aga siis kolmapäeval koolis oli inka esimene, seal tegime harjutusi ja kuulasime teksti. Ning näidet mingi suure töö kohta, mis tuleb meil esmaspäeval. Õhhh... ja seda ma ütlen, ma ei viitsi selleks valmistuda, kuigi ma tean, et pean seda tegema ja teen ka. Sunnin end vastikult. See töö tuleb siis 5 tundi (päris tundi, mitte kooli oma). Ja siis esmaspäev ongi inglise keel siis, muud polegi. Sellest on hea, lühike päev tõotab tulla. Vaatab, kui agar ma olen neid harjutusi tegema seal. Ja see näidistöö oli pikk, kusagil 10 lehte ja krt kõik tööjuhendid ja tutvustused on ka bokmålis või nynorksis. Õhh... aga see on ju inglise keele test. Eks ma siis küsi abi, kui aru ei saa. Sest nood juhendid oli piisavalt keerulised.

Kohe peale inkat ma võtsin oma asjad jälle, nagu iga kolmapäev, ja kõndisin suusatundi. Seal oli seekord igav. Ma ei süvenenud kohe algusest peale ja siis oli poole pealt keeruline. Aga mul oli muud teha. :D
Lõunat sõin ma seekord klassis, keegi ei viitsinud minna kantiinasse. Kuigi minu meelest on kantiinas parem, sööd oma söögi ära ja ma tunnen, et kõht on täis. Kuid seal klassis näksiks ja ei ole nagu korralik söömine, kui teen samal ajal muud. Ei ole tervislik.

Matas tegime ikka harjutusi ja mul on juhe jumala koos matas alati. Ma ei saa enam aru. :S :D Ma olen lollike. Üks koht on keeruline ja seal läheb vussi ja enam edasi ei saa. Aga ma arvan, et viga on ka, et mina teeksin ühe arvutise kirjalikult, aga nemad kasutavad arvutit ja kohe õige. Kuid mina pusin ja pusin selle kallal pikalt. Ja siis ma üritan millegi muuga tegeleda vahepeal, et ebaõnnestumis-närvi maandada. ;)

Kehalises ma olen ära kaotanud juba ammu tegelt tundide plaani. Mida teeme millisel nädalal ja ma võtsin ilusti ikka sise riided kaasa, aga seekord oli mõnusalt aga väljas. Kuid ma polnud ainuke ,,laisk,, teised tegelt lihtsalt ei viitsinud palju riideid kaasa vedada, mina tõesti ei teadnud, aga ma ei hakanud kõvasti ka karjuma, et ma olen selle paberi ära kaotanud. Järgmine kord tuleb küsida enne üle. Panime siis end ilusti riidesse, kuid mul läks kauem aega, kui teistel ja jäin viimaseks riietusruumi. Jõudes saali tuli mu selja taga sisse see õppealajuhataja vms, kes minu vastu on jube sõbralik. Alati uurib kuidas läheb jne. Kuid seekord oli temaga kaasas prantslased. :D =) Suusatajad ka veel pealekauba. Tema siis tutvustas mind nendele suusapoistele ja mina vaatasin lolli näoga neile otsa. Ma kahjuks ei saa muhvigi aru, mis õpetaja prantsuse keeles seal rääkis. Kuid õnneks tõlkis mulle nats. Siis läksime natuke inglise keele peale üle. Need prantslased tulid siis nimelt siia Tromsösse selleks võistluseks ja ööbivad meie koolis. (köögis :D) ja võtsid võimlemismadratseid, et magada nende peal, ma pakun. :D
Nii, siis sai jutt otsa ja läskin klassi juurde. Ja kõik hakkasid küsima, mis ma siis rääkisin. Kogu tunni alguse olid need prantslased tähelepanu keskpunktis. Vedasid matte. (aga muideks, prantsalsed on palju koledamad, kui norrakad).
Pärast saime ikka veel pahandada, miks me plaani ei loe jne. Mängisime siis jälle saalihokit. Tegelt palju mängisid korvpalli, aga osad ei tahtnud ja mulle ka ei meeldi see, siis saime meie poole saalist endale. Meie võistkond ma pakun, et võitis. Me olime tublid.

Tunni lõppedes jooksin ruttu bussileja seal peal kuulsin klassiõdedelt, et meil on neljapäeval prantsuse keeles töö. Kuid ma ei mõtelnud sellele eriti. Seekord aga linna omale. Läksin Dashaga linna. See oli tore õhtu. Selline tavaline ja mõnus. Just linna jõudes oli ilm ka super. Läksime Yonas`esse ja sõime pizzat. Seda taco oma. Mmm... kvaliteet. :D Istusime seal mingi 2 tundi, sest kinoni oli pikalt aega. Enne kinno minekut näitas Dasha mulle veel ühte restorani, kuhu võiks minna ning ka ühte pilti linnas. Uhh... kui ilus see oli. Üks venelane, kes tegelt on kogu elu Norras elanud tegi pildi oma Tüdrukust. Jube ilus, selline tõeline kunst. Ja see tüdruk käib Tromsös ülikoolis ja on Dashaga tuttav. Kuid see poiss on nüüd ühe teisega koos ja see uus tüdruk peab iga kord seda pilti nägema, kui sealt mööda läheb. Ja see uus on ka venelane. :D ja ka Dasha tuttav. Igastahes, siin on nagu venelaste vahetus käsil. Keeruline teema.

Kinos vaatasime mingid jube igavat filmi. Ma pakun, et see on huvitav ainult nendele, kes elavad Kristjandsundis( või kuidas seda kirjutatakse) ja mingitele 35-40 aastastele meestele. Sest sellised mehed ainult naersid seal terve aja. Aga kuna see oli norra film, siis saime tasuta ja harisime lihtsalt keelt. Mina küll magama ei jäänud, aga Dasha ma pakun, et magas tubli tunni seal. Ma ei hakanud teda äratama ka, las laps magab. Ma ei mäleta nime filmil, aga ei soovita.

Peale filmi peaaegu kohe läksime alla linna. Mina bussile ja Dasha veel hilja õhtul Sats´i(aeroobikasse ma pakun). Võtsin bussi kuni kooli peatuseni, sest nii hilja ju enam minu koduni busse ei sõida. Saatsin veel sõnumi Guldborgile, et olen seal kusagil pool 10. Aga ta vastas, et Lars on suusatamas ja kas ma võiksin siis niikaua oodata poes, peatuse juures. Et ostan süüa ka ja sisustan aega. Jah, ostsin siis süüa ja sain masenduse, kui kallis on ikka Norras toit. Mitte midagi ja 361.- nokki läks.
Koju sain siis pool 11. Ja suhteliselt kohe magama ka, pikk päev oli.