08.04.08

Nädalavahetus 5.-6. aprill

Laupäeval ma siis eriti hästi end ei tundnud enamuse päevast. Selline ebaönnestumine saatis mind. Vöi tegelt ainult üks, aga ikkagi, see rikkus päeva. Nimelt oli mul siis suusavöistlus, köik oli korras, kuni kusagil 4km-ni. Kus mu suusakepi käeside läks lahti ja see väike jublakas seal sees kadus ära. Ma loodan, et ma ei pea nüüd selle jublaka pärast veel uusi keppe ostma. Kui tagasi eestisse tulen, siis äkki arnel on, tal on alati selliseid väikeseid asju. Nüüd pean selle asemel klassikat ka söitma uisu keppidega. (elan üle selle, rohkem ikka pole, kui kusagil kuu vms).

Ja minu meelest köige kurvem, köik tulid vaatama, kuidas ma söidan ja mina ei saanud pea üldse söita. Pidin siis söitma 10km klassikat.


Hiljem sealt ära minnes käisime veel poes, oli vaja puid osta(xD) ja jäätist mmm... see muutis tuju paremaks, keset talve jäätis. Ja kodus sain veel seda riisiputru, mis on jube hea asi. Ning jäätist maasikaga.


Ning öhtu poole käisin veel suusatamas ka, et tuju paremaks läheks. Ja läks, väike trip aitab peaaegu alati.

Pühapäev `al siis pidime ärkama vara ülesse, et vara söitma minna. Nimelt mina ja Guldborg läksime tripile. Ümber Lille-Blåmann`i (nii vist kirjutatakse, aga pole kindel.) Ilm oli suht sitt. (loe:kehv =) ). Kuigi nats päike ikka vahepeal ka paistis, aga tuul oli mega köva. Ühes kohas pidime isegi seisma jääma, et tuul ümber ei lükkaks ja nägu kaitsta jää-tükkide vastu. Hull oli seal. Me olime mingis orus, kus oli piisavalt üksik olla ja mina hull hakkasin just siis rääkima Guldborgile sellest ôudukast, mis ma vaadanud olin, et noored suusatajad satuvad mägedes hätta ja leiavad ühe mahajäetud suure maja, kus nad ära tapetakse köik peaaegu. :D Polnud köige parem tunne seal suure tuule ja üksikuna olla.
Ja mingi pool tundi hiljem nägime surnud pöhjapötra ka. :S See oli kurb, ta oli suht väike ja noor. Ja metsik, sest körva küljes polnud mingit märki. Kuid see on nüüd minule ajaliselt suusatamise rekord. 6 tundi ja 10 min. =) Hull vöi mis. Samas km poolest oli mitte väga hull. ainult vast 36km, sest me ronisime mäest ülesse ja alla väga järskudest.
Üks asi veel, ma olen ka nüüd ära tundnud lume-laviini sees olemise. See on jube, kuigi see oli nii ime pisike. Samas ma liikusin edasi selle lumetükiga. Ma ei taha möeldagi, mis tunne on töelist kogeda ja veel ellu jääda.
Korralikele suusaradadele jöudes tuli mul aga jube jöud ja oleksin veel vöinud söita, aga Gulborg oli ikka väsinud. Ja aus olla, siis koju jöudes olin mina ka väsinud. Ja mitu päeva pärast olin veel väsinud.
Pühapäev oli mönus päev.
Aaa... Mind Pål tahtis vöistlema ka panna pühapäeval, aga ma ütlesin, et ei taha. Mul olid paremad plaanid. Ja vöiskond sai ikka vöistelda, leiti asendaja. Hea, sest mul oli hea.

04.04.08

4.aprill Reede

Mul oli ärgates laupäeva tunne. Sest reede hommikuti ma lähen kooli ju tavaliselt.
Panin oma asjad ilusti valmis ja sõin korralikult. Muud ma enam teha ei saa. Närvis ma polnud, aga selline jõuetus oli küll peal. Mis seal ikka.
Panin veel viimased asjad kokku ja bussile ning võistlema.
Kui täna polnud ju tervel koolil tunde. Kõigil suusapäev. Siis ma polnud kaugeltki ainuke suuskadega bussis. Staadionile jõudes otsisin kohe ülesse numbri ja panin asjad riietusruumi. Läksin sooja tegema, aga ma ei olnud korralik, vaatasin hoopis võistlejaid enamuse aja. :D
Starti minnes sain veel selle tsipsi, kuigi mul oli ju tegelt endal ka olemas. Sain ikkagi uue. Ja veel numbriga koos sain endale uue peapaela treenimiseks. :)

Sõita oli loomulikult raske, sest pole treenitust enam. :S andsin siis nii palju kui jaksasin. Kuigi jah, oleksin kiiremini suutnud. Vähemalt need 3 sekundit. :D Aga mis seal ikka. Kurb ma polnud, aga pettunud nats. Sest see oli ainult 4 sekundit, oleks (jah on paha poiss) laskunud nats kiiremini ühes kohas ja kõik korras olnud.
Kuid ok, sõitsin läbi. :D See jutt tundub ikkagi, nagu ma oleksin jube pettunud ja kurb.
Homme on uus päev ja siis ma pean küüntega teistel järel püsima, siis ju mass-start. Vast on parem. Loota ju võib, kuigi see on 10km. :S Aga loodan.
Pesemas käisin ja koju bussiga. Ei viitsinud sinna jääda, kuigi kõik teised tüdrukud jäid vaatama. Siis oleksin pidanud ootama tühja tunnikese bussijaamas pärast.
Aga ma pesema minnes kohtasin Steirat. Ta oli just lõpetanud ja läks riietuma. :) :D

Kodus puhkasin ja niisama olin rahulik. Lugesin raamatut ja jäin magama. Ärgates oli mul lõppude lõpuks meeles, mis ma nägin unes. =) Tavaliselt on uni huvitav, ma tean seda, aga ma mitte ei mäeta sisu.
Sõime õhtust ja pärast teised läksid vannitama, mina kirjutasin jälle neid häid norra kokaraamatust retsepte maha.

Nüüd lähen aga magama ja homme võistlema.


Mulle lykke til!!!

3.aprill neljapäev

jah, magasin kauem. Kuigi ma ärkan juba kell 6 ülesse tihti ja proovin veel uninuda, et puhata välja. Aga see on raske, valge on ju jubedalt! Kardinad eest võttes kell pool 9 ma olin rõõmus, ilm oli vapustav. Kiirelt riidesse pannes ma tundisin, kuidas ma tahan välja minna. Pakkisin siis ka suusad ja suusa asjad. Et viia need suusamajja.
Koolis oli huvitav. Norra keele alguses hakkasin kohe tegema oma lehti, mis on jäänud alles norra keele kursusest seal linnas. Kuid õpetaja pakkus välja, et ma võiks ka ikka selles projektis kaasa teha, mida nad olid juba alustanud. Läksin siis Hanna, Rubeni ja Lisa-Marie`ga ühte gruppi. Teemaks oli siis jalgpalli keele erinevus tavakeelest. :D Mina saan küll palju teha. Aga päris huvitav oli. Me pidime tegema filmi, mitte jutu. vedas meil. Mina mängisin filmimeest, sest ma pole võimeline rääkima sama kiiresti norra keeles, kui räägivad need jalgpalli kommentaatorid. Kuigi paberilt maha, aga ikkagi, ei saaks nii. Poleks mõtet. Üks oli nagu kommentaar peale lindistada pildile ja teine reportaaś nn sportlasega. Ma arvan, et see kokku tuleb jube hea.
Sõin ma sööklas ja pärast raamatukogus, ajalehti lugedes. Tuli isu natuke teada saada elust.
Ja pärast hakkas siis kõigil tund, aga mina võtsin vabalt, sest mul oleks pidanud olema see Prantsuse töö. Aga mina ei läinud. Läksin selle asemel hoopis suusatama. Kooli juures oli juba palju sportlasi. Kõik valmistasid tänaseks võistluseks. =) Mina andsin oma suusad ka pärast suusahooldajatele ära, et nad teeksid parima, mis suudavad. ;D Minust ju pole sõitjat niikuinii. Suusatada oli mõnus, tegin ühe selle võistlusringi, et teaksin rada ikka.

Kodus olin rahulik ja tavaline. Ning magama sain liiga hilja.

2.Aprill

Uhhh... koolis on tore. Ma ei taha tagasi, kuigi siia ka ei taha veel aastaks jääda. Kui siis ainult keele pärast, kui juhuslikult ma viimaste kuude jooksul ei suuda seda paremaks saada. Aga tagasi tahan nimelt, sest ma olen siin liiga laisaks ja vabaks muutunud. Mind ei kohusta peaaegu midagi tegema mitte keegi. Liiga kerge elu. Ma tahan, et ma ei tunneks end kui tarretis (mitte keha poolest :p), mida ma sõin täna. Vaid tugev ja jube aktiivne noor. ;)
Aga siis kolmapäeval koolis oli inka esimene, seal tegime harjutusi ja kuulasime teksti. Ning näidet mingi suure töö kohta, mis tuleb meil esmaspäeval. Õhhh... ja seda ma ütlen, ma ei viitsi selleks valmistuda, kuigi ma tean, et pean seda tegema ja teen ka. Sunnin end vastikult. See töö tuleb siis 5 tundi (päris tundi, mitte kooli oma). Ja siis esmaspäev ongi inglise keel siis, muud polegi. Sellest on hea, lühike päev tõotab tulla. Vaatab, kui agar ma olen neid harjutusi tegema seal. Ja see näidistöö oli pikk, kusagil 10 lehte ja krt kõik tööjuhendid ja tutvustused on ka bokmålis või nynorksis. Õhh... aga see on ju inglise keele test. Eks ma siis küsi abi, kui aru ei saa. Sest nood juhendid oli piisavalt keerulised.

Kohe peale inkat ma võtsin oma asjad jälle, nagu iga kolmapäev, ja kõndisin suusatundi. Seal oli seekord igav. Ma ei süvenenud kohe algusest peale ja siis oli poole pealt keeruline. Aga mul oli muud teha. :D
Lõunat sõin ma seekord klassis, keegi ei viitsinud minna kantiinasse. Kuigi minu meelest on kantiinas parem, sööd oma söögi ära ja ma tunnen, et kõht on täis. Kuid seal klassis näksiks ja ei ole nagu korralik söömine, kui teen samal ajal muud. Ei ole tervislik.

Matas tegime ikka harjutusi ja mul on juhe jumala koos matas alati. Ma ei saa enam aru. :S :D Ma olen lollike. Üks koht on keeruline ja seal läheb vussi ja enam edasi ei saa. Aga ma arvan, et viga on ka, et mina teeksin ühe arvutise kirjalikult, aga nemad kasutavad arvutit ja kohe õige. Kuid mina pusin ja pusin selle kallal pikalt. Ja siis ma üritan millegi muuga tegeleda vahepeal, et ebaõnnestumis-närvi maandada. ;)

Kehalises ma olen ära kaotanud juba ammu tegelt tundide plaani. Mida teeme millisel nädalal ja ma võtsin ilusti ikka sise riided kaasa, aga seekord oli mõnusalt aga väljas. Kuid ma polnud ainuke ,,laisk,, teised tegelt lihtsalt ei viitsinud palju riideid kaasa vedada, mina tõesti ei teadnud, aga ma ei hakanud kõvasti ka karjuma, et ma olen selle paberi ära kaotanud. Järgmine kord tuleb küsida enne üle. Panime siis end ilusti riidesse, kuid mul läks kauem aega, kui teistel ja jäin viimaseks riietusruumi. Jõudes saali tuli mu selja taga sisse see õppealajuhataja vms, kes minu vastu on jube sõbralik. Alati uurib kuidas läheb jne. Kuid seekord oli temaga kaasas prantslased. :D =) Suusatajad ka veel pealekauba. Tema siis tutvustas mind nendele suusapoistele ja mina vaatasin lolli näoga neile otsa. Ma kahjuks ei saa muhvigi aru, mis õpetaja prantsuse keeles seal rääkis. Kuid õnneks tõlkis mulle nats. Siis läksime natuke inglise keele peale üle. Need prantslased tulid siis nimelt siia Tromsösse selleks võistluseks ja ööbivad meie koolis. (köögis :D) ja võtsid võimlemismadratseid, et magada nende peal, ma pakun. :D
Nii, siis sai jutt otsa ja läskin klassi juurde. Ja kõik hakkasid küsima, mis ma siis rääkisin. Kogu tunni alguse olid need prantslased tähelepanu keskpunktis. Vedasid matte. (aga muideks, prantsalsed on palju koledamad, kui norrakad).
Pärast saime ikka veel pahandada, miks me plaani ei loe jne. Mängisime siis jälle saalihokit. Tegelt palju mängisid korvpalli, aga osad ei tahtnud ja mulle ka ei meeldi see, siis saime meie poole saalist endale. Meie võistkond ma pakun, et võitis. Me olime tublid.

Tunni lõppedes jooksin ruttu bussileja seal peal kuulsin klassiõdedelt, et meil on neljapäeval prantsuse keeles töö. Kuid ma ei mõtelnud sellele eriti. Seekord aga linna omale. Läksin Dashaga linna. See oli tore õhtu. Selline tavaline ja mõnus. Just linna jõudes oli ilm ka super. Läksime Yonas`esse ja sõime pizzat. Seda taco oma. Mmm... kvaliteet. :D Istusime seal mingi 2 tundi, sest kinoni oli pikalt aega. Enne kinno minekut näitas Dasha mulle veel ühte restorani, kuhu võiks minna ning ka ühte pilti linnas. Uhh... kui ilus see oli. Üks venelane, kes tegelt on kogu elu Norras elanud tegi pildi oma Tüdrukust. Jube ilus, selline tõeline kunst. Ja see tüdruk käib Tromsös ülikoolis ja on Dashaga tuttav. Kuid see poiss on nüüd ühe teisega koos ja see uus tüdruk peab iga kord seda pilti nägema, kui sealt mööda läheb. Ja see uus on ka venelane. :D ja ka Dasha tuttav. Igastahes, siin on nagu venelaste vahetus käsil. Keeruline teema.

Kinos vaatasime mingid jube igavat filmi. Ma pakun, et see on huvitav ainult nendele, kes elavad Kristjandsundis( või kuidas seda kirjutatakse) ja mingitele 35-40 aastastele meestele. Sest sellised mehed ainult naersid seal terve aja. Aga kuna see oli norra film, siis saime tasuta ja harisime lihtsalt keelt. Mina küll magama ei jäänud, aga Dasha ma pakun, et magas tubli tunni seal. Ma ei hakanud teda äratama ka, las laps magab. Ma ei mäleta nime filmil, aga ei soovita.

Peale filmi peaaegu kohe läksime alla linna. Mina bussile ja Dasha veel hilja õhtul Sats´i(aeroobikasse ma pakun). Võtsin bussi kuni kooli peatuseni, sest nii hilja ju enam minu koduni busse ei sõida. Saatsin veel sõnumi Guldborgile, et olen seal kusagil pool 10. Aga ta vastas, et Lars on suusatamas ja kas ma võiksin siis niikaua oodata poes, peatuse juures. Et ostan süüa ka ja sisustan aega. Jah, ostsin siis süüa ja sain masenduse, kui kallis on ikka Norras toit. Mitte midagi ja 361.- nokki läks.
Koju sain siis pool 11. Ja suhteliselt kohe magama ka, pikk päev oli.

01.04.08

Mu klassijuhataja vms.( personaalne öpetaja) ütles mulle, et nad saadavad YFUle kirja, et ma ei tee piisavalt kaasa õppetöös. Ja see võib mulle tähendada kõige hullemalt kojusõitu. Aga ma olen ikka jumala vihane nende peale, ma ei tulnud ju siia õppima. Uusi kogemusi saama. Ja kui ma nüüd ei viitsi teha paari tööd kaasa, siis kohe pahandavad. Ahh... Ma alguses küll arvasin oma õpetajast palju paremat. Aga nüüd pean oma sõnu sööma. :S