20 November- samuti vaba

See päev on olnud samuti koolivaba. Täna ma purustasin oma hommikuse magamis rekordi siin ikka suure kaarega. 12.05. Mmm...
Ega ma midagi väga tarka ei teinudki täna, ainult pesin esimese korruse põranda ära, muidugi pisitillukese tasu eest. hahaa.. =) =)
Kui Guldborg tuli lastega, siis sõin mega ruttu ja kavatsesin rattaga trenni minna. Kui aga olin õue jõudnud ja suurel teel vb 5 m sõitnud, siis juhtus see, mis poleks pidanud. Kogu tee oli kaetud jääga ja ma käisin ju pikali. Ma tulin sealt ruttu tagasi kurva meelega. Nii vihane ja kurb olin. Ei saagi trenni.
Kuid issi või emme innustasid mind selle poisi isa käest küsima, kas ta on nõus mulle siia vastu tulema. Nii mategingi ja sain kenasti trenni.
Trenn oli häää... Mängisime alguses soojenduseks jooksumänge ja pärast jõuharjutused. Ja jällegi hea muusika saatel. Sain palju infot laagri kohta jms. Jäin rahule. Tagasi sõitsin siis mingi teise poisi ema autoga sinna poeristini. Ristist koju pidin tulema aga jala. Pikk-pikk jooks-jalutuskäik. Ma küll ei süüdista kedagi ja ega ole pahane, kuid see ei võta ju väsimust ära. Niisiis käisin pesemas, rääkisin Guldborgiga homsest päevast, kuidas sinna bowlingut mängima saan ja tagasi. Ning nüüd lähen magama, et tuleks rutem homne päev. See peab tulema hea päeav, ma loodan vähemalt.
=) tsau

19 Oktoober

Kas on olnud üldse toredamat õhtut siin Tromsös viimaste kuude jooksul. Kindlasti on olnud, aga see saab kõrge koha topis. =) Nimelt Dashaga ei hakka vist mitte kunagi igav. ;)

Hommikul tudusin mõnusalt kaua, et saaks nautida vabat koolipäeva. (10.30-ni).

Seejärel läksin mingil ajal jooksima. Jooksin ilusti oma 1.20min. Mõnus oli saada alustada päeva värske õhuga. Libe oli tegelt hullult tee, paar korda oleks isegi pepu maha pannud, aga käed jõudsid õnneks ennem ette. ;D

Sõin lõunat ja sättima linna minekuks.

Linnas sain kokku Dasha´ga. Läksime vaatama norra keelset filmi nimega Switch. Olime küll natuke umbusuga, et kas saame ikka kõigest aru, aga saime ikka enamusest. Hea tunne oli.

Suundusime siis piletiostu leti äärde, et saada piletit (mitte osta, saada). Asi siis selline: Alex, kes on Usa-st vahetusõpilane, ta ema oli võimalus meile hankida võimalus, et saaksime vaadata norra keelseid filme tasuta. Ja seda me just ära kasutasimegi. Alguses oleks see olnud mitte väga mõtekas, aga aasta lõpus küll ju enam vahet pole, mis keelset vaatan. Kas inglise või norra. (ma loodan) =).


Need siis peategelased, parempoolne on see ilus ja armas Mikkel, kelle elu ümber filmis kõik toimus. =) =)
Polnud mingit probleemi piletite saamisega, isegi ei pidanu tõestama, et oleme vahetusõpilased, kohe anti piletid ja valmis. Istusime seal kohvikus ja jutustasime niisama, kuna olime arvestanud, et äkki nende ümberveenmisele läheb ikka aega.
Film oli hea, just selles mõttes, et mulle meeldivad lumised mäed. Nagu paradiis, on Voss. (koht Norras=) ). Tahan sinna minna kunagi tulevikus. Tegelt ma olen sealt juba läbi sõitnud, kui läksin Oslost Bergenisse rongiga, aga siis ma ei pööranud sellele tähelepanu. Öeldi küll, et seal on mingi hea mäesuusa mägi, aga midagi muud.
Rääkis aga see film ühest poisist(Mikkel), kes elas emaga Oslos, aga pidi kolima Vossi, sest ema leidis seal tööd. Sai tuttavaks tydrukuga oma klassist(Nina´ga). Ja kõik keerleb lumelauanduse ümber. Ja lõpuks on Mikkel ühe suusavõistluse võitja ja Ninaga uuesti koos. =) Sellessuhtes, et ettearvatav film, seesuguseid vaataks ja vaataks, aga meil oligi hea, pole ju keel nii suus, et saaks väga raskest sisust aru.
Bussile sain kenasti ja koju samuti. Sõin õhtust üksi ja õppisin norra keelt, rääkisin emme ja issiga.
Hiljem kutsus Lars mind telekat vaatama. Seal näidati Inglise krimikat. Jane Eyre(kirjutatakse vist nii :S, pole kindel). Ma olen seda raamatut ju lugenud paar aastat tagasi koolis. Hullult hea oli vaadata, kavatsen järgmiseid 3 järgmist osa ka vaadata. =)
Nüüd istun siin netis ja kirjutan ja räägin eestlastega ning norralastega.
Ootan kolmapäeva juba ehk tegelt õhtut. =) Bowling ja klass. =)

18 November

Alustama pean väga varasest hommikust. Nimelt magama magama sain hilja ja terve öö vaevlesin kõhuvalu all. Und polnud ja tunne oli, et mul on sama viirus, mis kõigil teistel siin kodus. Nimelt istusin 1 tunni kas vetsus, oodates oksendamist. Või siis veranda-uksel värsket õhku hingates. Viimaks läksin elutoa diivanile lamasin seal järgmised pool tundi. Pärast ronisin ikka tagasi voodisse ja välja tulin alles 11.28.
Terve päeva on olnud paha olla. Söönud pole ka midagi. Õnneks õhtu poole on ära kadunud ja tundub, et oligi selline kiire. Pool päeva vms.
Polegi midagi eriti teinud, puhanud ja logelenud.
Igastahes homme tuleb tore päev. Koolist vaba ja õhtul linna.

17 November- Laupäev

Ja kätte jõudis jälle laupäev, mis ma küll korda saatsin sellel päeval. Käisime ujumas Harstas, kus eelmine kordki. Ärkama pidin mega vara jälle. 6.25 tulin ülesse. Jube :S

Panime riidesse ja kohe linna praamile.




Sõidu ajal tegin pilte meeletult kaunist loodusest meie ümber, tukastasin ja lugesin Kerttu Rakke ,, Küpsiseparadiis ehk kaksteist kuud,, . Muideks mul on juba 5st eesti keelsest raamatust 1 läbi. Hea on ikka lugeda midagi, millest saan 100% aru. =)

Sooitan kõigile, kes saavad seda lugeda, lugege. Soe soovitus. =) Olen küll aluguses, aga olen kindel, et pärast läheb veel paremaks. Aga ma annan infot, kuidas mulle meeldib see raamat. ;)

Ujumas ma tegelt palju ei ujunud. Seekord oli peamine tegevus kõige soojemad basseinid ja saunad. Sinna minnes oli kurk nats valus aj pidin selle küljest ära saama.

Koju praamiga sõites uuesti magasin tõesti enamuse teest ja teised ka vist. Kõik olid väga väsinud.

Guldborg on haige ja mina pea temast kaugemale hoidma, et ei saaks ka seda külge. Väga hoian end. Tegin endale ja talle piparmündi teed. Mille sain eestist. Emme ja issi saatsid mulle. Mmmm . . .

Magamise tähe all.

Nagu mainisin, need viimased päevad on olnud suure une aja täiustamise tähe all möödunud. =)
Teisipäeva võin täiesti maga kanda, kui tahan rääkida, kas tegin midagi kasulikku. Muidugi asjade lahti pakkimine ja pesu pesemine, aga ikkagi.
Kolmapäeval läksin siis tagasi oma koolikesse. Seal palju uut polnud muutunud, aga sain teada, et järgmine kolmapäev on siis klassiga Bowling ja pärast pizzakasse minek. Mõnus, loodan, et sellega saan veel tugevamalt üheks klassiga. 22. November 19.00!!!!! Bowlingus kokkusaamine. Ma vast lähen kellegiga koos, siis kindlam, pole ju käinud siin veel bowlingut mängimas. Ootan juba!!! =) =)
Neljapäev oli ikka nagu peab olema. Norra keeles küll tunnen, et olen maha nats jäänud, aga eks ma millaligi järgi jõua. Ja ega see pole mingi võistlus siin. Ikka ise tahan keelt selgeks saaa, mitte kellegi teise jaoks.
Ja reeel ehk täna oli selline tavalise poolne päev siis. AGA LUMI ON!!!

Selline armas vaatepilt avanes mulle koju tulles:


Sadas ja sadas vb isegi praegugi veel, aga ei viitsi ülesse tulla enam voodist. Loodan positiivset. Käisin trennis ka, jooksin lumes ja tegin jõu harjutusi väljas. Ikka mega mõnus trenn oli. Tahaks, et iga hetk oleks nii hea.
Nüüd aga lähen magama ja homme vara äratus jälle. Lähme uuesti sinna kaugele ujuma, nüüd tuleb ka Guldborg. =)
Igastahes ilusat ilma sinna Eesti lapile ka, eriti veel Lõuna kanti. =) =) =) =) =)!!!!!

Muonio laager eestlastega. 4. nov - 13.nov ;D =)

Laager Muonio`s ja Olsos`el. 4. Nov Pühapäev - 13. Nov Teisipäev.


Olen juba paar päeva tagasi laagrist, mis oli meeletult tore ja meeldejääv. Juhtus nii mõndagi ja sellest rääkima hakkangi, et talletada mälestusi. =) Peab lihtsalt. ;) ;) ;)

Nagu rääksin, sinna sain niiöelda väikeste takistustega, aga ületatavatega. Etterutates, tagasimineks oli isegi hullem.

Esimesel õhtul oli siis kõige hullem, keegi polnud veel väsinud, und lihtsalt ei olnud. Muidugi räägin enda eest, aga nii ma tundsin. Ma polnud lihtsalt suht kaua rääkinud silmastsilma EESTI KEELT. Mõngisime kaarte ja niisama. Mainind ära, et pilte on kuhjaga (http://picasaweb.google.com/kaarisusi).

Muidu tegime ikka trenni, ei hakka täpselt rääkima sisust, aga mõnus tunne oli jälle seal olla ja teha seda kõike koos mõnusate inimestega. Mulle meeldib ka siin teha trenni, aga teised pole lihtsalt mulle veel nii lähedased, aga loodan, et saavad, mitte nii, aga natukenegi veel lähedasemaks. Eks trennid olid ikka 2 korda päevas, va siis reede ja laupäeva õhtul. Siis puhkasin. Teistel oli laupäev tervenisti vaba, aga kuna mina ei teinud tervet laagrit, siis oli mul plaanike nats teistsugune. Pole hullu, saingi ühe korra türklastega trennis käia. ;)

Ausaltöeldes on nüüd pikaks ajaks kaartimängust isukene täis, sest seda sai ikka ja jälle mengutud söögi alla ja peale veel rohkem. Ja mina ikka mõtisklen, kuidas käis see meeletult tore Norra mäng ,,Mattis,, . Eks eestisse tagasi tulleks ikka oskan juba, siis rohkem mängitud. Ja lumesõjad jäävad ka meelde, vb isegi nats halva meenutusega, kuigi üritan sellest üle olla. Nimelt Kristil juhtus seal ikka iga kord midagi. Ja see veel, kuidas ma Kristi sülle võtsin enne lõdvestusjooksu ning koos rajals välja vajusime suurde kraavi. Õnneks oli seal paks lumi juba ja haiget ei saanud, vähemalt mitte mina, kuigi avastasin oma jalal sinika, mille sain ilmselt sealt. Pole hullu. Kristiga võrreldes oli see nagu midagi. ;D ( Sassi läks, mitte Krsti, vaid emme. Äkki seletaks keegi, miks siis emme kohe?) :D

Siis suusatada saime laguses ainult Olosel 3 km-sel rajal, kuid igapäevaga läks paremaks. Jaaaa...., paaril vimasel päeval sain mina juba isegi Rajamaal sõita, aga Krstil, Anettil, Kartul, Raunol, Heikil ja Jürgenil läks veel parmini, said rohkem seal oma pead keerutada. ;D Kuid kõige tähtsam, sain isegi ühe korra Olosel seal kaugel matka ringil ära käia, mulle ikka nii meeldib seal. Kuigi pidin Arne ees sõitma ja tehnikat õppima, ikka oli mõnus. Ja oligi hea kuulda oma vigu ning vahepeal kiita ka saada (ahne olen=) ).

See ka veel, Rajamaal ööbisid ühed norra suusatajad ka, aga nad minu suureks kahjuks läksid järgmisel päeval ära, nii väga oleksin tahtnud teada saada neist rohkem. Aga enne jõudsid ära minna. Nii meeletult kahju oli. Ja veel elavad mulle suht lähedal ka, (Norra suhtes), vast mitte rohkem, kui 400km. ;).

Ja õppimises polnud ma ka suurem tegija. Lubasin enne laagrit endale, et ikka norra keel põhiline, aga keda ma petan. Teadsin ise ka ette, et sellest midagi väjlja ei tule, kuid unistamine ja lootmine pole ju keelatud. Eks!!! Ning võinuks ju Lassega praktiseerida keelt, norra ja rootis keel on ju pea samad. Aru oleksime ikka saanud, aga kuidagi barjäär lõi ette.

Eelmine aasta ma olin pea täiesti kindel, et ei satu Rajamaale enam kunagi, aga näe mis vingerdus mulle ette toodi. Sain ja isegi veel Norrast tulles. Ma pean ikka taevani tänama selles Arnet. Kui tema poleks mind aidanud, siis oleksin paregugi veel ilusti unistanud, et miks ma küll ei saanud siis laagrisse. AITÄH ARNE sulle!!! =)

Jube nostalgitsimise jutt tuli kokku, aga seda kõike ma tunnen hetkel ja nii ongi. Ja ei hakanud midagi tagasi hoidma. Aga tagasisõit siis oli uuesti midagi väga tabavat. Enamuse laagrist, et saan sellle nats salapärase kalamehega, aga asjalood muutusid kordi. Viimaks sain teada, et Arne ikka peab mind viima ja sõitma hakkasime mingi 5.15 vms. Kõik muidugi magasid ja mina lahkusin. Muidugi Kristi ja Anetti hüvasti jätmise kallistus oli mõnus, aga nemadki tahtsid ju magada. Muidugi ka mina. Just kui kallistasime Kristiga, siis käis küll selline imelik tunne läbi mu keha. Tahtsin, et see laager ei lõppeks ja mina saaksin tagasin Eestisse. Kuid õnneks läks see kohe üle ja mõtlesin ilusatest asjadest. Tegelikult ma unustan selle hetke ära, kui oli hull hetk. Kuid ei unusta Kristi kallit. Sõitsime Arnega ehk tema sõitis ja mina magasin. Ja muidugi meil polnud eriti ajaga priisata ja muidugi kõige õigemal hetkel oli meie ees Soome-Norra tollimehed ja soovisid läbi vaadata auto. Ja ka minu kõik kotid. Nii mega häbi oli, ma ju lihstalt loopisin asjad ju kotti, ei olnud mingis mõttes korras ja nemad kohe tuhnima. Saime ilusti minema ja ega siis enam spidomeeter alla saja vaevalt näidanud. Vb ainult suuremates kurvides. Igastahes olime sellele saatuslikule Skibotn`ile oma paari km kaugusel ja järsku nägime, et Tromsö buss sõidam meile vastu. Arne hakkasa kohe tuledega vilgutama ja õnnede õnneks jäigi seisma buss. Bussijuht oli hea inimene, ta oleks vabalt võinud edasi sõita ja mitte väljagi teha. Kuid tegi ja võttis mind peale. See viimane kallistus Arnega oli kiire ja niiöelda isegi mittemidagi ütlev, sest oli ju liialt kiire selleks. Sesjärel oli mul väga imelik tunne, kui olin bussis koha leidnud ja rahulikult istuma sättinud. Õnneks läks ilm ilusaks ja tuju ka heaks. Sain isegi vahel magada ja oma mega suurt une puudust tagasi teha. Mmm... .

Trmsösse jõudes pidin ootama oma suure 4 kotiga bussipeatuse ooteruumis 2 tundi. Selle sisustasin piltide sorteerimisega arvutis. Koju sain kenasti ja kohe magama. Ja viimased päevad ongi nii läinud. PALJU MAGADES.

Saigi läbi see ilus laager ja suur-suur aitäh kõigile, kes mul selle võimalikuks tegid. Absoluutselt kõik. =)

4. november - Ilusalt pühapäevas. =)

Ärkasin jälle vara vöi noh oleksin vöinud ju magada veel. Pakkisin veel asj laagriks ja koristasin maja. Ma olin suutnud tekitada ikka päris suure segaduse enne minekut. Löin sellise puhta ja hubased olemise majja ning asusin ootama ja lootma Larsi ja laste tulekut. See ootamine oli isegi natuke paanikat tekitav. Kui nad oleksid ikka nii umbes 10 min hiljem tulnud, siis oleksin bussist maha jäänud ja ka laagrist ilma. Läksin tee peale siis vastu, tegin veel pilte ja sealt nad tulid.

Kiirustades bussijaama ja bussile. Kui ootasin seal bussi mineku järjekorras, siis hakkas küll süda ärevusest tuksuma. Ma polnud ju kindel, kas olen öigel bussil jne. Kuid kohale sain. Suure vadamisega, kuid SAIN. seletus: sain Tromsøs bussile minne bussipileti, aga kust kohast ma pidin mötlema, et pean seda lipikut lugema ka. Niisiis seal oli kirjas, et ümberistumine mingis kohas(selle koha nime enam ei mäleta). Sinna müstilisse kohta jöudes buss seisis mingi 25 min ja mina teadsin, et ootan ilusti ära ja söidan edasi ilusti Skibotn`isse. Pärast paari sadat meetri söitmist nii juhustlikult vaatasin seda piltit ja lugesin, et over: ja selle koha nimi. Jooksin automaatselt bussijuhi juurde, kas pidin bussi vahetama. Ja tema nii muuseas, JAH. Koos läksime välja ja ta aitas mul kotid pagasist välja vötta ja näitas bussi ka ära, millega minema pidin. See buss oli muidugi köiga kaugemas nurgas ja mul sada asja, mida vedada endaga kaasa. Önneks sain ilusti peale ja olin posotiivne. Ei ole lihtsalt mötet möelda sellele, mis ei juhtunud.)

Skibotn`isse jöudes ootas mind seal Arne. See oli mönus tunne näha kedagi, kes teab mind väga hästi. Suur kallistus ja vötsime asjad bussist välja. Oli siis ikkagi ärev tunne see. Rajamaale(Muoniosse) söites rääkisime nii ühest, kui teisest. Ja eesti keeles. =)Kohale saime 2.15 tunniga. Ega vist kiirus alla 100 ei kukkundki, kui just ristmikul. Olime ilusti söögiks kohal ja isegi paar minutit enne, et ootasin ilusti sööklas teisi.

Mina ei osanud olla kuidagi. Nagu väike laps vööristab. Töesti oli imelik. Söime ja viisin oma asjad mökki. Pakkisin asjad nats lahti ja nii ta läks.

Nonii nonii. =) 3 nov. natuke veel.

Olen siis ilusti, küll väikeste tagasilöökidega, kuid siiski päral.

Aga natuke eilsest ehk 3 novembrist(laupäev).

Hommikul ärkasin väga vara, kuigi ma ei tea miks, magama sain küll eelime õhtu juba uues päevas. Eks siis tuligi mul hea mõte minna õnne proovima, äkki saan ikka seda nõmedat raha automaadist kätte. Ikka meeletult jama, kui pean lootma õnnele, kas saan või mitte. Sõin ruttu ja järgmisel hetkel avastasin, et mul pole isegi nii palju raha, et sõita linna. Mul oli siis kokkuvõttes 37 nokki, aga bussipilet minu juurest linna on 39. Aga mõtlesin, et võtan siis pileti nii kaugele, kui saab. Kõnnin siis nats. ( Aga vaikelt võin mainida, et bussijuht oli tore ja ütles, et see 2 krooni pole midagi. Sain ilusti kesklinna. Ja rutuga automaadi juurde. Jaaaaaaaaaaaaaa....
Suur õnnestumine, rõõmuhüüd. Raha saamisega polnud mingit prbleemi. =) =) Ma olin rõõmus.
Käisin veel poodlemas ja raamatukogus norra keelt õppimas. Seal nägin Russelli. Tuli ja istus minu juurde ja jutustasime nats. Mina jäin, tema lahkus.
Mina lahkusin ja kodu poole. Alustasin pikka ja toredat pakkimist. Olin seda juba alustanud eelmine päev, aga nüüd hakkas ikka õige. Asju tuli kokku palju, VÄGA. Lausa natuke kentsakas oli bussile minna. Aga õhtul veel rääkisin Arnega ja tollest hetkest muutus kõik väga-väga reaalseks. Tuttu sain hästi, polnud mingit vähklemist. Uni tuli kui võluväel.

29 Oktoober esmaspäev -- 3 November laupäev

Hole week home alone!!!

Esmaspäev.

Lars läks ka siis Trygve ja Astridiga ära Bergenisse. Mina olen ükinda kodus. Ausalt ma ootasin seda juba natuke, et saaksin sellise rahuliku nädala endale. Ja seda see tõesti oli.

Esmapäeval ma lihtsalt relaxisin või ehk siis proovisin sisse elada rahulikku ellu.

Teisipäeval oli juba parem. Koolis oli tore ja muidu selline mõnus. Ja sain teada, et mu müts oli ikka autos, see muutis mu nii õnnelikuks. Oleks lausa õnnest bussis püsti tõusnud ja tantsima hakanud, aga see poleks sobinud. Ja ma pole õnneks nii elava iseloomuga. Aga mu telefon jamas nats. Eelmise päeva sõnumid jõudsid päev hiljem kohale. Loodame, et rohkem ei juhtu niimoodi. Norra keeles oli ka nii mõnus. Nii palju sai nalja ja muidu oli ka tore. Õpetaja tahab ikka kogu aeg teada meie isiklikust elust, muidugi küll naljaga, aga ikkagi. ;D

Suusatunnis siis käisime kooli taga mäe tipus jälle. Kokku oli 1.48h pulsil 120 kuni 160. Mõnusas tempos, kõik läks nii kiiresti. Ilm oli nii ilus, mäe tipud on nii ilusad päikese paituses. Nii umbes vast 5 km kõndisime. Tippu kõndisime tavalisel rajal. Aga alla tulime jõeorus. Jalad olid meeletult märjad. Ja ühes kohas jooksin päris kiiresti ja järsku enam tossu jalas polnud. Oli jäänud mutta kinni. Paar sammu tagasi ja jälle edasi rõõmsalt. ;)

Õhtul viisin siis Geir Are´le kommi ka tänutäheks, et mu mütsi ikka ülesse leidsid. Ja eks nad on juba mind ikka päris palju vedanud ka trenni.

Trenn oli jooks 25 min u 3km+ 35 min kiirendused+ jõud 40min. 1.4oh. Hea tunne oli, nagu ikka. Trennis saab ikka üha rohkem ja rohkem nalja ning naeru. ;D

Kolmapäev

Vaatasime koolis siis lõpuni selle ameeriklaste üksteise tapmise filmi ja arutasime seda. Suusatunnis räägiti lihastest, mina küll palju kaasa ei teinud, sest ei hakanud pingutama. Õpetaja andis igaleühele materjali koju ka kaasa, eks ma vaata seda kunagi teine kord, kui aega on. Pärast käisime terve esimese aasta paraleelidega linnas kinos filmi vaatamas. Vinterland. Rääkis siis film sellest, kui erinevad on erinevad kutuurid. (norrakad ja iraanlased). Iraanlane on elama tulnud Norra. Sain aru ja huvitav oli. Popkorni sõime Ingridi ja Sandraga ning vaatasime filmi. Pärast sain kokku Dashaga. Ta tuli siis minu juurde ööseks. Pidzaama pidu;D!!!

Käisime siis raamatukogus, laenutasime ühe filmi, mida vaatasime pärast õhtul.

Peale seda jooksime nn läbi poest, et osta süüa õhtuks. Koju jõudes tegime norra keelt kaua kaua ja sõime pizzat. Selle vahepeal helises aga ootamatult uksekell. Ma olin jumala paanikas. Kes tuleb õhtul sellisel kellaajal meie ukse taha. Läksin ja avasin siis uske ja sain naerukrambid ehmatusest. Need olid kolm väikest minu naabrit. Oli siis halloweeni õhtu ja naad jooksid.

Vaatasime siis filmi, Dashaga oli ikka hea vaadata, sest see oli norra keelne film. Siis saime arutada vahepeal, kui kumbki aru ei saanud, mis toimub. Õnneks oli selline küllaltki tavalise sisuga film. Magama saime väga hilja. Rääkisin veel Larsiga laagrisse minekust. Pidin siis tollel hetkel minema kalameestega. Enam ei lähe.

Neljapäev.

Kooli saime ilusti, norra keeles ütlesin ka ära, et ei tule jäegmine nädal tundi. Aga ma kavatsen õppida seal ka!!!! Aaa... See veel. Ma olen jobu või siis pime. Kumbki neist. Ma olen Tromsös elanud juba üle 2 kuu ja ma pole näinud Tromsö suurimat kaubanduskeskust. See teeb sama välja, nagu eestlane ei tea, kus on näiteks Viru Keskus vms. Neljapäeval tutvusin siis sellega. Koolis prntsuse keeles läks aeg ruttu. Kuid ma ei tea miks, oli lihtsalt huvitav teema vast.

Õhtul oli trenn, rullid. Mina aga ei teinud kiirendusi, sest eks ma laagris saan end pingutada küllaga. Ja oligi hea, pimedas pole mingi lust neid kiirendusi teha. Libe ja ohtlik. 1.30h 14km kuni 160 pulsil.

Õhtul alustasin juba asjade pesemisega.

Reedel koolis oli palju teha, kirjutasime palju ühiskonnas, poliitika ikka ja jälle. ;) Pärast käisin veel linnas raha võtmas, et minna laagrisse. Aga üllatuseks siis ma ei saanud raha võtta, sest see automaat ei saanud ühendust minu kodupangaga. Eks ole tore. - Ei ole!! Võtsin veel ühe filmi raamatukogust. 2:37. Väga hea film. Mõte oli hea.

Laupäev

Ärkasin suht vara ülesse ja otsustasin riskida, kuigi mul sularaha polnud, et tagasi koju tulla, siis läksin linna raha võtma. Kui poleks saanud raha, siis oleksin pidanud jala koju minema. ÕNNEKS sain raha ikka kätte automaadist. Tegin veel raamatukogus norra keelt ja panin kirja posti. Koju tagasi minnes pakkisin asju. Asju on tõesti palju. Pean lausa minema oma suure kohvriga. Lähen nädalaks, aga kott meenutab, nagu läheks kuuks. Vabandan end välja, pea pool kotti on täis mu saapad, suusasaapad ja need matka saapad. Kuid ma lähen suure kohvri ja suusakotiga, aga tulen veel ühe kotiga. Ja selles kotis on igast head ja paremat. mmmmm..... Ootan juba!!!! KÕIKE.

Ilusat ööd soovides Kaari. =) God natt!!!