Philip käis siin ja enamus selle nädala tegemistest on olnud seotud sellega. Kuid nendest tegemistest nats hiljem.
Täna õhtul aga on olnud minu ilus õhtu. Nimelt meile tulid külla ühed Guldborgi ja Larsi sõbrad. Enne nende tulekut oli eelnenud päev, mis oli piisavalt tavaline. Magasin piisavalt kaua ja ma arvasin, et kõik on juba hommikusöögi lõpetanud. Aga kus ma selle arvamusega. Guldborg oli ka just samal ajal ärganud. Sõime siis kahekesi hommikust, kusagi tund aega. Pärast proovisin arvutit korda saada, aga jätsin selle pärastiseks. Käisime rannas pannkooke küpsetamas. Tegime lõkke ja selle peal praadisime. Suht maitsetud, aga mõte oli mõnus. Nimelt nad ei pane tainasse suhkrut ja see on maitsetu minule. Kannatasin ära.
Läksime tagasi, koristasime ja mina ajasin arvutiga asjad korda. Ning peale seda läksin suusatama. See on olnud mu suusatamistest siin kõige ilusam. Panin juba trenni algusest mp3 mängima ja kuulasin ainult ühte laulu.(Laura Põldvere- 17) ja oma väga-väga koleda lauluhäälega laulsin vb isegi kisades kaasa. :D Eestis ma ei julgeks seda iialgi teha. Kõik saaksid aru ja Eestis ei eksisteeri selliseid radu, kus oleksin selles suhtes turvaline. Alati on keegi teine ka ja kui pole, siis see on õhtul. ja õhtul mulle ei meeldi Eestis trenni teha üksi. Siin aga ei karda ma pimedaid metsi millegi pärast.
Ja muidugi samal ajal kogu terve trenni imetlesin aurorat. Õhhhhhh... =) see kogu kooslus meeldis mulle nii väga. Tundsin, kuidas mul kõik negatiivne välja voolab. Ja jääb rajale, paksu lume alla.
Koju jõudes olid juba külalised tulnud. tegelt tulid vb paar min varem ja nad olid just sisse minemas. Mina käisin veel pesemas ja siis ülesse. Ühel naisel oli ka kaasas koera kutsikas. Labrador. =) =) =) Jube armas.
Ma mängisin kogu vaba aja temaga ja tema otsis ka mind ülesse. Et tegeleksin temaga.
Muideks need mõlemad naised on elanud Teravmägedes. Üks kolis nädal tagasi Tromsösse, teine elab praegugi.
Hiljem, kui nad olid ära läinud, rääkisime Guldborgiga. Ja mul saab iga hetkega selgemaks, et ma tahan ka sinna minna. Kas just elama, aga pikaks ajaks kellegile külla. Vb mitte just kohe homme, aga tulevikus. Kõik räägivad sellest lihtsalt imelisi asju.
Ja siin majas on ka kirjanduses tugevalt tunda, kus kohas on Larsi ja Guldborgi süda. (Svaldbard) =) =)
Kahjuks on need raamatud norra keeles. Kuid kui keel selge, siis on mul palju lugemist. ;D Seee on imeline.Ja peale selle, on võimatu kõigil külmaks jääda selle teemal, kui elaksite koos Guldborgiga. Vb ainult looduse vihkajal.
Ja mul sai täna jälle üks raamat läbi. Alles on mul ainult veel 2 raamatut. Kui üks juba varemalt alustatud. Aitäh sulle Ly, ilma nende raamatuteta oleksin juba jännis.
Natuke ka siis veel eelnevast nädalast. Kolmapäeval tuli siis külla Philip (vahetusõpilane Saksamaalt. nüüd elab Lõuna-Norras, Fredrikstadis vms). Ta tuli pealelõunat. Olin koos Dashaga raamatukogus. Ta tuli sinna. Jalutasime linnas ringi nats ja läksime pizzat sööma. Kõik oli väga tore ja kutsusime veel Marlena ka. Aga kui tema tuli, siis läks kõik allamäge. Meie Dashaga ei saanud pea üldse sõnagi suust. Nemad rääkisid enamuse aja saksa keeles. Aga me mõistsime neid. Kui keegi eestlane oleks, siis tahaksin ka natuke rääkida eesti keelt. Hiljem läksime tagasi raamatukokku. Väljas ei saanud olla, nii külm oli. Ja raamatukogu on nagu ilusa vaatega noorte kokkusaamise koht ka siin. Ta on lihstalt nii suur ja avar, et raamatukogu tunne pole üldse. Kui välja jätta raamatutega riiulid. ;D
Suht ruttu tulime Philipiga koju, ta oli väsinud ja ma polnud ka parem. Siin sõime, rääkisime juttu, käisime õues lumesõda mängimas kahekesi :D, vaatasime pilte ja filmi.
Neljapäeval oli ülesse äratus vara vara jälle. Norra keelde läksime. Philip tuli ka vaatama, kuidas me õpime. Aga see tund oli minu ja Dasha meelest ka üldse kõige jubedam, mis on olnud meil kunagi. Õpetaja kippus väga targutama, nagu tahaks midagi Philipile näidata. Kuid kannatasime ära.
Kohe peale tunde läksime Marlena ja Philipiga kohvikusse. Mina midagi ei ostnud, istusin niisama ja sirvisin lehti. Nimelt kogu selle aja rääkisid nad saksa keelt ja ainuke teema oli Marlena mure. Kui vihane ta on, et ei saanud elama Oslo kesklinna ja kui palju ta seda õhhh... rõvedat loodust jälestab. Aga see oli tõesti selline liigutus, et jälestab seda paika, mida mina pean ilusaks. See vestlus viis mind ainult endast välja. Tahtsin sealt ruttu ära. Ja õnneks on Philip minuga ühel nõul, sest tema eelnev unistus Saksamaal veel oli tulla Tromsösse elama.
Läksime siis Philipiga peale seda kohvikut Bussiga Tromsdalenile. Et minna cable-car´iga mäkke. Aga see oli ju muidugi kinni. Ja isegi kuni märtsini. Niisiis jääb Liinal ka see ilus vaatepilt nägemata. Kui sa just ei taha teha ühte mõnusat ca 3 tunnist matka tippu. ;D
Läksime siis jala natuke mäest ülesse, kusagi vb 3 km ühes suunas ja tagasi alla. Üleval tegime ilusaid pilte ka. Ilmaga oli meil üldse vedanud.
Tagasi linna saime jalutades. Enne käisime veel selle kuulsa kiriku juures pilte tegemas ja üle silla jalutuskäik.
Linna jõudes käisime taskurätti ostmas mulle ja Philip ostis jõulusokolaade. Mis on jube head, aga allahindlusega. Kasulik. ;DPärast raamatukokku, et Dashaga kokku saada ja muuseumide aegu vaadata. Otsustasime minna siis Polariasse, sest see oli avatud kauem. Ja mulle see meeldib ning teisted ka vastu polnud. Enne ostsime veel kinost ära piletid kinno. Tegelt ei ostnud, võtsime välja. Nimelt siis saame meie vahetusõpilased tasuta piletid, kui on norra keeles. Isegi Philip sai. Läksime vaatama siis lastekat ( see oli õhtul veel ainuke norra keelse jutuga.). Nimi oli piefilm vms. Ei hea oli ja muusika veel armsam. Tore õhtu oli. Enne kino veel õppisime ebaviisakaid sõnu eesti, norra, vene ja saksa keeles. Aga rohkem sellest ei räägi. ;D Liiga palju sai seal nalja.
Hiljem tagasi koju Philipiga.
Õhtul rääkisime veel Larsi ja Guldborgiga. Ning ma mõistan üha rohkem ja rohkem, et olen tohutult või sees. Et mul on selline vahetuspere. Nad võtavad mind kui pereliiget ja mul o nendega midagi rääkida. Nimelt Philip on olnud sunnitud juba olema 4das perekonnas. Kolm esimest polnud kindlad pered. Ja nüüd on kindel, aga see pere koosneb ühest 78 aastasest vanast naisest, kes huvitub ainult kõigest vanaaegsest. :S
Magama läksime vara suht, sest kogu keha oli väsinud sellest retkest mäe tippu.
Reedel käisin koolis terve päeva. Ja tore oli. Või noh tavaline suht, aga nt inglise keeles tundsin end esimest korda targemana, kui enamus klassist. Ja sain vaielda teemal, kas norra kool on kerge või mitte. Naturfagis tegime ülesandeid ja ühiskonnas arutlesid teised varastamisest. Mina niisama kuulasin. Ja harjutasin keelt. ;)
Õhtul kodus tabas mind aga siis see suur msnni viirus, mis viis mu tuju terveks õhtuks. Nimelt see msnni puudumine oli suva, aga mulle ei meeldi see tunne. Kui pean tundma, et mind süüdistatakse kõiges, milles ma pole aga üldse süüdi. :S
Hiljem läks asi paremaks, lugesin raamatut ja jäin magama.
Kudi tagasi sellesse päeva. Ilusat talve jätku ja mina lähen magama. Enne loen veel ja siis uinun.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar