Tänaseni välja, kõik minust.

Niisiis, reedel 11.jaan läks ära Philip. Ta tuli autoga ja mina läksin ka autoga. Mina hüppasin kooli juures välja ja suundusin oma esimesele korralikule koolipäevale terve nädala jooksul. Ma tõesti ei tea, mis minust peaks saama, kui tulen Eestisse tagasi. Ma pole enam korralik õpilane. Mul on suur mure ja kartus selle ees!!! :S ;D Tegelt, eks see tagasi tuleb, kui hinded hakkavad alla minema. ;D Sest ma olen loll ka juba. Muud enam ei teagi eriti, kui norra keele õppimine ja suusatamine. Ja matemaatika klassi ma kindlalt ei lähe, seal põruksin kindlasti esimestel hetkedel. Matemaatika on igav ka. Minu süda on siin täielikult pööratud artika loodusele. Ja tahan sinna poole liikuda. =)

Reedest siis veel natuke. Koolis oli mõnus üle pika aja. Kõik ütlesid Teretulemast tagasi! :D Nagu oleksin olnud kus kaugel ära. OK, mul tulin nüüd meelde, et ma kirjutasin seda juba, aga suva. Ilus pilt vähemalt. =)

Järg jäi hoopis pühapäeva hommikule.
Pühapäev, 13. jaanuaril.
Muideks sain siis kindlalt teada, et LÄHEN LIINALE KÜLLA 17 APRILL 11.15 JA TAGASI TULEN 22 APRILL. =) Loodan, et Oslos tuleb see aasta kevad ruttu ja on imeilus aeg seal. =) Sest Tromsös alles hakkab nn suusa-hooaeg. ;D Tegelt hakkab märtsis, aga aprillis on see täies hoos. Selle pärast Lars oligi nördinud, et lähen just kõige ilusamal ajal ära. Siis on juba nii valged päevad ja päikest on nii palju kogu aeg. Kuid mina lähen siiski LIINALE külla. =)
Pühapäeval ärkasin pool 12 ja kõik sättisid minema selle külakeskuse maja juurde. Mina siis see kord ei läinud. Sõin selle asemel hoopis hommikusööki üle tunni aja ja puhkasin niisama. Kuigi loll olin. Väljas oli nii ilus ilm. Peale lõunat, 3 ajal läksin siis suusatama. Kottpime oli juba enamuse aja. Või noh täiesti pime, aga kuu ja linna valgustasid piisavalt. Et lampi ei pidanud pea üldse tööle panema.
Suusatasin siis imeilusa matka. Kuni ühe postkastini, kuhu kõik võivad oma nime kirjutada. (need kes sealt mööda suusatavad). See oli siis mägede vahel. Panin oma nime kirja ja tagasi. Ma otsustasin, et loen kokku, kui palju seal käin talve jooksul. Hetkel on kordi 2. Samal ajal kuulasin kõvasti Dagöt ja laulsin kaasa. Mõnus oli.
Koju tulles tulid suht kohe külalised. Sõime õhtust ja mina pidin pärast lapsi valvama. Et magama jääksid. See kord olid nad küll sõnakuulmatud. Oma tuppa sain kusagil pool kümme. Ja mul oli kõik õppimata. :S Norra keel, mille pärast ma siia just tulin, see on mul viimasel kohal. Paha, paha.
Ja magama sain ka hilja. Pärast ostsime siis veel piletid koos Larsiga ära.

Ja täna ehk esmaspäeval, 14 jaanuar
Palju õnne ALICE.
Käisin koolis ja oli üldse tavaline päev. Nüüd on Lars lastega seal kultuurikoolis ning Guldborg linnas kinos. Mina üksi kodus. =) Pärast lähen veel suusatama ja üritan ruttu magama minna. Sellel nädalal tuleb isegi vähe magamist. Pean võtma kõik kõigest.

Nii, tegin ka siis selle. : http://www.makecountdowns.com/show.php?id=108683

Laul, ski (langrenn), aurora (virmalised) ja kindel teadmine teravmägedest.

Nii, mis ma siis vahepeal teinud olen?
Philip käis siin ja enamus selle nädala tegemistest on olnud seotud sellega. Kuid nendest tegemistest nats hiljem.
Täna õhtul aga on olnud minu ilus õhtu. Nimelt meile tulid külla ühed Guldborgi ja Larsi sõbrad. Enne nende tulekut oli eelnenud päev, mis oli piisavalt tavaline. Magasin piisavalt kaua ja ma arvasin, et kõik on juba hommikusöögi lõpetanud. Aga kus ma selle arvamusega. Guldborg oli ka just samal ajal ärganud. Sõime siis kahekesi hommikust, kusagi tund aega. Pärast proovisin arvutit korda saada, aga jätsin selle pärastiseks. Käisime rannas pannkooke küpsetamas. Tegime lõkke ja selle peal praadisime. Suht maitsetud, aga mõte oli mõnus. Nimelt nad ei pane tainasse suhkrut ja see on maitsetu minule. Kannatasin ära.
Läksime tagasi, koristasime ja mina ajasin arvutiga asjad korda. Ning peale seda läksin suusatama. See on olnud mu suusatamistest siin kõige ilusam. Panin juba trenni algusest mp3 mängima ja kuulasin ainult ühte laulu.(Laura Põldvere- 17) ja oma väga-väga koleda lauluhäälega laulsin vb isegi kisades kaasa. :D Eestis ma ei julgeks seda iialgi teha. Kõik saaksid aru ja Eestis ei eksisteeri selliseid radu, kus oleksin selles suhtes turvaline. Alati on keegi teine ka ja kui pole, siis see on õhtul. ja õhtul mulle ei meeldi Eestis trenni teha üksi. Siin aga ei karda ma pimedaid metsi millegi pärast.
Ja muidugi samal ajal kogu terve trenni imetlesin aurorat. Õhhhhhh... =) see kogu kooslus meeldis mulle nii väga. Tundsin, kuidas mul kõik negatiivne välja voolab. Ja jääb rajale, paksu lume alla.
Koju jõudes olid juba külalised tulnud. tegelt tulid vb paar min varem ja nad olid just sisse minemas. Mina käisin veel pesemas ja siis ülesse. Ühel naisel oli ka kaasas koera kutsikas. Labrador. =) =) =) Jube armas.
Ma mängisin kogu vaba aja temaga ja tema otsis ka mind ülesse. Et tegeleksin temaga.
Muideks need mõlemad naised on elanud Teravmägedes. Üks kolis nädal tagasi Tromsösse, teine elab praegugi.
Hiljem, kui nad olid ära läinud, rääkisime Guldborgiga. Ja mul saab iga hetkega selgemaks, et ma tahan ka sinna minna. Kas just elama, aga pikaks ajaks kellegile külla. Vb mitte just kohe homme, aga tulevikus. Kõik räägivad sellest lihtsalt imelisi asju.
Ja siin majas on ka kirjanduses tugevalt tunda, kus kohas on Larsi ja Guldborgi süda. (Svaldbard) =) =)
Kahjuks on need raamatud norra keeles. Kuid kui keel selge, siis on mul palju lugemist. ;D Seee on imeline.Ja peale selle, on võimatu kõigil külmaks jääda selle teemal, kui elaksite koos Guldborgiga. Vb ainult looduse vihkajal.
Ja mul sai täna jälle üks raamat läbi. Alles on mul ainult veel 2 raamatut. Kui üks juba varemalt alustatud. Aitäh sulle Ly, ilma nende raamatuteta oleksin juba jännis.
Natuke ka siis veel eelnevast nädalast. Kolmapäeval tuli siis külla Philip (vahetusõpilane Saksamaalt. nüüd elab Lõuna-Norras, Fredrikstadis vms). Ta tuli pealelõunat. Olin koos Dashaga raamatukogus. Ta tuli sinna. Jalutasime linnas ringi nats ja läksime pizzat sööma. Kõik oli väga tore ja kutsusime veel Marlena ka. Aga kui tema tuli, siis läks kõik allamäge. Meie Dashaga ei saanud pea üldse sõnagi suust. Nemad rääkisid enamuse aja saksa keeles. Aga me mõistsime neid. Kui keegi eestlane oleks, siis tahaksin ka natuke rääkida eesti keelt. Hiljem läksime tagasi raamatukokku. Väljas ei saanud olla, nii külm oli. Ja raamatukogu on nagu ilusa vaatega noorte kokkusaamise koht ka siin. Ta on lihstalt nii suur ja avar, et raamatukogu tunne pole üldse. Kui välja jätta raamatutega riiulid. ;D
Suht ruttu tulime Philipiga koju, ta oli väsinud ja ma polnud ka parem. Siin sõime, rääkisime juttu, käisime õues lumesõda mängimas kahekesi :D, vaatasime pilte ja filmi.
Neljapäeval oli ülesse äratus vara vara jälle. Norra keelde läksime. Philip tuli ka vaatama, kuidas me õpime. Aga see tund oli minu ja Dasha meelest ka üldse kõige jubedam, mis on olnud meil kunagi. Õpetaja kippus väga targutama, nagu tahaks midagi Philipile näidata. Kuid kannatasime ära.
Kohe peale tunde läksime Marlena ja Philipiga kohvikusse. Mina midagi ei ostnud, istusin niisama ja sirvisin lehti. Nimelt kogu selle aja rääkisid nad saksa keelt ja ainuke teema oli Marlena mure. Kui vihane ta on, et ei saanud elama Oslo kesklinna ja kui palju ta seda õhhh... rõvedat loodust jälestab. Aga see oli tõesti selline liigutus, et jälestab seda paika, mida mina pean ilusaks. See vestlus viis mind ainult endast välja. Tahtsin sealt ruttu ära. Ja õnneks on Philip minuga ühel nõul, sest tema eelnev unistus Saksamaal veel oli tulla Tromsösse elama.
Läksime siis Philipiga peale seda kohvikut Bussiga Tromsdalenile. Et minna cable-car´iga mäkke. Aga see oli ju muidugi kinni. Ja isegi kuni märtsini. Niisiis jääb Liinal ka see ilus vaatepilt nägemata. Kui sa just ei taha teha ühte mõnusat ca 3 tunnist matka tippu. ;D
Läksime siis jala natuke mäest ülesse, kusagi vb 3 km ühes suunas ja tagasi alla. Üleval tegime ilusaid pilte ka. Ilmaga oli meil üldse vedanud.

Tagasi linna saime jalutades. Enne käisime veel selle kuulsa kiriku juures pilte tegemas ja üle silla jalutuskäik.

Linna jõudes käisime taskurätti ostmas mulle ja Philip ostis jõulusokolaade. Mis on jube head, aga allahindlusega. Kasulik. ;D
Pärast raamatukokku, et Dashaga kokku saada ja muuseumide aegu vaadata. Otsustasime minna siis Polariasse, sest see oli avatud kauem. Ja mulle see meeldib ning teisted ka vastu polnud. Enne ostsime veel kinost ära piletid kinno. Tegelt ei ostnud, võtsime välja. Nimelt siis saame meie vahetusõpilased tasuta piletid, kui on norra keeles. Isegi Philip sai. Läksime vaatama siis lastekat ( see oli õhtul veel ainuke norra keelse jutuga.). Nimi oli piefilm vms. Ei hea oli ja muusika veel armsam. Tore õhtu oli. Enne kino veel õppisime ebaviisakaid sõnu eesti, norra, vene ja saksa keeles. Aga rohkem sellest ei räägi. ;D Liiga palju sai seal nalja.
Hiljem tagasi koju Philipiga.
Õhtul rääkisime veel Larsi ja Guldborgiga. Ning ma mõistan üha rohkem ja rohkem, et olen tohutult või sees. Et mul on selline vahetuspere. Nad võtavad mind kui pereliiget ja mul o nendega midagi rääkida. Nimelt Philip on olnud sunnitud juba olema 4das perekonnas. Kolm esimest polnud kindlad pered. Ja nüüd on kindel, aga see pere koosneb ühest 78 aastasest vanast naisest, kes huvitub ainult kõigest vanaaegsest. :S
Magama läksime vara suht, sest kogu keha oli väsinud sellest retkest mäe tippu.

Reedel käisin koolis terve päeva. Ja tore oli. Või noh tavaline suht, aga nt inglise keeles tundsin end esimest korda targemana, kui enamus klassist. Ja sain vaielda teemal, kas norra kool on kerge või mitte. Naturfagis tegime ülesandeid ja ühiskonnas arutlesid teised varastamisest. Mina niisama kuulasin. Ja harjutasin keelt. ;)
Õhtul kodus tabas mind aga siis see suur msnni viirus, mis viis mu tuju terveks õhtuks. Nimelt see msnni puudumine oli suva, aga mulle ei meeldi see tunne. Kui pean tundma, et mind süüdistatakse kõiges, milles ma pole aga üldse süüdi. :S
Hiljem läks asi paremaks, lugesin raamatut ja jäin magama.
Kudi tagasi sellesse päeva. Ilusat talve jätku ja mina lähen magama. Enne loen veel ja siis uinun.

8 jaanuar.

mm... ärgates oli öues sadanud kusagil 15- 20 cm lund. See oli nii positiivne tunne, kuigi ma olin nii väsinud ikka veel.
Kooli minnes sadas ikka veel lund ja paksu veel. Norra keelt on siis mul veel täpselt jaanuari löpuni. :( :( :(
Jube, mis jube !!!
Peale norra keelt käisime veel Dashaga kohvikus, sest ma ei söönud midagi hommikul ja tema ka. Mölemad magasime nii kaua, kui vöimalik. Vötsime siis mölemad muffini ja tee. Rääkisime juttu ning vaatasime aknast välja. Mina pidin aga suht ruttu ära minema, sest bussi läks. Kooli ma enam ei läinud, vaid end ikka välja magama. Ma töesti ei tea, kas see polaaröö nii hullult möjubki???? Tulgu ruttu päike ja polaarpäev.
Koju minnes helistasin Philipile ja leppisime kokku, kuidas täna teeme.
Seejärel magasin kusagil 45 min ja üritasin saada transporti trenni. Ma töesti tahtsin nii minna. Pål oli önneks nöus mulle järgi tulema. Vastasel juhul ma poeks saanud trenni. Trennis oli siis mönus. Suusatamine ikka. Kuigi raske, tehnika trenn ka veel. :S Ma loll vötsin veel vanad suusad ka, nendega on ju vöimatu tehnikat teha. vaevlesin ja mönulesin samal hetkel. Proovisin siis oma uusi prille ka. Väga head, aga ainult kogu aeg peab neid kandma ees, sest kui lauba peale tösta, siis läbevad uduseks. Aga eks see oli vist pea köigi prillidega.
Koju sain siis aga Petteri isaga. Muidu oleksin pidanud vist jooksma tagasi.
Koju jöudes pesema, sööma ning pärast koristasin veel ka alumist korrust. Tegin Philiple toa korda ja juba oligi kell palju, palju. Jälle voodisse alles pool 11 ja magama jäin alles pool 12. Ma jöudsin vist järeldusele, miks ma selles voodis ruttu magama ei jää. Ma magan valet pidi. Täna proovid teist pidi magada. ;D

7 jaanuar esmaspäev.

Ülesse tulin siis 11 läbi natuke. Larsi öde ajas mind ülesse, sest ütles, et Guldborgi ema tuleb kohe siia. Panin riidesse, pakkisin asjad ja läksin sööma. Ära söitsime lennujaama poole enne poolt kahte. Kohal olime 1.45. Vötsime piletid ja tegime chekc-in`i. Ütlesime Guldborgi emale head aega ja läksime väravatest läbi. Seejärel pidime natuke ootama seal, et saaks lennukile minna. See läks önneks ruttu.
Lennureis Bergen-Oslo läks täiesti hästi. Peale seda pidime ootama lennujaamas kuni kella seitsmeni. Söime köigepealt ja seejärel istusime seal mängu lennuki juures. Lapsed mängisid ja meie lugesime. Seejärel läksime ilusti öigeks ajaks oma värava juurde, et lennukisse minna. See lükkati juba edasi kusagil 40 min. Lennukis olles ootasime veel 50 min lihtsalt, et öhku töusta. Sest vahepeal oli lund sadanud seal nii kövasti, et lennuki tiivad oli lumega paksult kaetud. ma küll ei näinud midagi (magasin), mis seal nende tiibadega tehti, aga pesti ja lasti mingit kemikali peale, et ära ei jäätuks tiivad.
See lennureis oli mulle küll vist köige ebameeldivam. Mu körval istus üks väga paks mees. Vöttis mu toolist ka veel pool endale. Ta ei saanud veel oma jopet ka ära vötta, sest me istusime esimese reas. jalgade ette seal panna ei tohi midagi ning köik kapid peakohal olid täis.
Lugesin terve tee raamatut ja kuulasin muusikat. Mingid inimesed oli meie körval väga lärmakad ja ma ei saanud üldse raamatule keskenduda, kui pidin kuulama neid. Töusin siis püsti, et vötta mp3. sikutasin vaikselt oma koti alla, kuid samal hetkel kukkus sealt välja ka mingi tühi veepudel. Ja otse ühe ääres istuva mehe pähe. Mul oli nii häbi, et oleksin vist maa-alla vajunud. Aga önneks ta vihane polnud, aga ehmatus vöis see küll olla.
Maandusime 11 läbi natuke. Lapsed olid magama jäänud ja mina pidin kandma Trygve lennukist välja. Ta oli nii raske ja mul oli veel see ölakott ka, kus oli PC sees. Ta ärkas veel ülesse ja kui Guldborg läks autot uksele lähemale tooma, siis ta nuttis nagu pöörane. Aga ta ei saanud ise ka enam midagi aru. ta oli nii väsinud. Koju saime natuke peale poolt 12-st. Pakkisime asjad lahti ja magama ka. Nii väinud olin.

6 jaanuar Pühapäev

Pühapæeval tulin kiirelt ülesse. et sättida end ujuma minekuks. Aga viimasel hetkel otsustasin ümber, et ei lähegi. Vaatasin natuke Tour de Ski`d, aga ainult kusagil 15 min. Kuna mina ja Guldborg läksime ta vanemate koju. Ehk siis ta emale külla. Guldborgi ema tuli meile järgi ja söidutas meid koju. Pöhimötteliselt terve päeva olime seal ja rääkisime vist köigest. Aga köige rohkem Teravmägedest. Kui ilus seal ikka on ja mina vastasin kogu aeg, et tahaks ka sinna minna.
Kusagil 4 paiku tulid Lars ja lapsed ka sinna. Söime öhtusööki ja peale seda tuli ka Guldborgi noorem öde Margrete. Hiljem ajasime juttu ja mina olin täielikus masenduses, et lähemal ajal ei luba üldse lund Tromsøsse. Nagu mis pöhjusega ma siia üldse ronisin, selline möte tekkis juba küll. Mängisime siis veel lauamänge ja niisama ootasime Eva mehe tulekut. Ta tuli meile 9 paiku järgi ja viis meid koju.
Teised rääkisid niisama juttu, mina läksin jooksma. Vihma sadas küll, aga meeletult hea tunne oli pärast, et olen teinud midagi korralikult. Linn(elamurajoon) oli täiesti tühi, inimesi nägi ainult paari.
Tagasi minnes teised sättisid magama, mina loll hakkasin vaatama aga veel voodis mingit filmi. Mul on ikka see une-kell täiesti sassis. Uni on hommikul, aga pole seda öhtul. Löpuks vaatatud pesin hambad ja magama.

Mhmm... Sügis on käes.

Nii palju lund siin pole. Tegelikult siin pole midagi, ainult mäe tipudel on lumi.

Minu jaoks on selline aeg täielik sügis. Välja aknast vaadates küll.
Hommik oli mul järjekordselt hiline. Loodame, et kool viib selle halva harjumuse minust jälle minema. Päeva raisk täielik magada kogu aeg poole 12ni vms. Mina kunagi veel rääkisin, et ei saa aru, kuidas Kristi saab nii kaua magada hommikuti ja teised ka. Kuid nüüd olen see, kes sõnu peab sööma. Samas, kui läheksin õigel ajal magama, siis oleks kõik bra. Mina aga kuulan siin Dagö´t ja tegelen mitte midagi andvat tegevusega. (nett ja msn). Küll ma parandan ennast vähemalt natuke tsipa aja pärast. Hetkel meeldib see mulle. Aga eks isu saab täis ka.
Hommikusööki sõin üksi, sest teised olid kas juba ära söönud või polnud veel ärganud.
Vaatasin suusatamist ehk siis naiste enamust sõitu, kusagil 8-da km peal pidin ära minema. Ja ausalt öeldes, et teagi, eks võitis täna. Eks ma pärast vaata kusagilt. Aga pakun, et Virpi. Ta on ikka imesõitja. Sellise rahuga sõidab ja ikka võidab.
Ära minema pidin, sest läksime vaatama majasid. Ma rääkisin vist juba, et Lars ja Guldborg tahavad maja Bergeni lähedale osta.
Käisime siis vaatamas, aga ühtegi polnud sellist, mis meeldiks. Niisiis, ma ei tea mis nad teevad. Jäävad Tromsösse või hakkavad siin kuuse all elama. Sest töökohad järgmisest sügisest on neil juba Bergenis.
Aga noh ilm polnud ka parim, et maja otsida. Suur tuul, mis tahtis lausa õhku mind tõsta.
Tagasi saades panin kohe teleka käima, olin alanud natuke aega tagasi meeste sõit. Õnneks nägin kõik vahepunktid ära ja Lukas Bauer on nõme. Nii ebaviisakat suusatajat annab veel otsida. Õnneks itaallased tegid talle natuke selgeks.
Samal ajal sõime riisiputru. See on jube hea asi ikka, nad oskavad seda nii hästi teha. Kõige paremini veel minu meelest Guldborg.
Hiljem käisime veel lastega õues mõngimas ja kui väljas olime, tuli Guldborgi ema ja ta noorem õde külla. Õe nimi on Margrete ja ema nimi, nagu Guldborgilgi Guldborg. :D Ma ei mäletagi, millal selle teada sain, aga jube imelik. Mina küll lapsele nimeks ei paneks oma nime, olgu see nii ilus kui ka tahes. Aga mis seal ikka. Mulle meeldivad nad, nii toredad. Ja Margrete on tõeline linna-daam. Mitte väga hull, aga piisavalt moekas, et ei tunduks üle pingutatud.
Tantsisime ümber Jõulupuu, sest homme võetakse ju maha see. Mängisime lauamänge ja istusime niisama.
Õhtusöögiks sõime krevette, kana jms. Nämma.
Hiljem istusime ja mina ei jõudnud trenni täna. Kuigi kavatsesin minna. Ma pole enam nii tõbine, poleks paha teinud natuke liigutada. Homme lähen, kui väga hull ilm pole.
Lõpuks vaatasime filmi, nime ei mäleta, aga rääkis W. A. Mozart´i elust. Jäi aga pooleli, sest kokku oli 2 plaati ja 3 tundi. Vaatasime ühe ära ja homme teine.
Nüüd magama, sest homme arvatavasti ujuma kuhugile. Ainult kahju, et ei näe suusatamist. Ikkagi viimane. Kuid samas ega ma siia telekat vaatama ei tulnud, ikka tegutsema ka nats. Niisiis, kui ujumis-riideid ei saa. Maa-alla kurbusest ei vaju, vaid vaatan suusatamist. Vast ikka lähen, eks homme ole näha.
Tsauki =)

4. ja(a)nuar suusalembus, puhkus ja Bergen

Magasin kaua kaua kaua. Või noh teised olid juba ülesse tulnud. Aga minu peamine mõte siia tulles polnud ka end väsitada ja joosta mööda vaatamisväärsusi mööda ringi. Oli plaan ikka linna ka minna, aga kui viitsin ja aega on.
Niisiis ärkasin kusagil pool 11. Kuna lapsed ja Larsi õe poeg Torstein oli koju jäänud nendega. Nad tahtsid minna välja ja ütlesid, kuhu lähevad. Enam ma magama ei jäänud ja tulin ülesse. Sõin rahulikult ja hakkasin suusatamist vaatama. Täna pidi olema eestlastele hea suusapäev. Nii vähemalt loodeti, sest Asiago on olnud hea koht. Aga noh midagi nii märkimisväärset seal küll polnud. Kui ikka head suusatajad on Eestis liiga vanaks juba saanud ja juurdekasv on veel nõrk. Siis tõesti ei ole seda huvitav vaadata. Eks ma nüüd proovin ikka rohkem norrakate poolt ka olla, aga Marit Bjørgen mulle kohe üldse ei meeldi. Aga noh need teised on mõnusad. Eriti olen ma viimasel ajal Tord Asle Gjerdalen:Väike põhjus on viimase ajaga tekkinud, sest ta kandis nii armsaid prille paaril võistlusel. Aga olen seda varem ka tal näinud. Julgeb sõita sellistega ja oma joru ajada. Ma küll ei julgeks, kukuvad ära ka veel, siis mis kasu nondest veel oleks. =) Aga minu lemmik siis.
Nii, vaatasin suusatamise lõpuni ja sättisin minema linna. Ohhhh... seal ma jalutasin ja poodlesin nii kõvasti, et mu selg ka pärast valutas. Kusagil muuseumis ei käinud, aga jalutasin nendel ilusatel vanadel tänavatel. Õhhh... =) nii ilusad on. Tillukesed ja need majad veel. Ilus linn, aga kliima poolt väga vale linn. Kui seda sadu poleks, siis see linn oleks mulle loodud. Kuigi täna ma nägin seda kõige ilusamat Bergenit, sest päike paistis ja parajalt mõni miinuskraad. Jube mõnus.
Tagasi kodus ehk Larsi õe Eva pool olin kusagil 7 ajal. Sõin ja vaatasime telekat ning rääkisime sellest majast, mida Lars ja Guldborg ikka tahavad osta. Mmm... =) homme lähme siis vaatama. Nüüd tuli üks maja juurde, mida nad tahaksid. See on juba valmis maja, palju odavam ja suure maaga. Pildilt oli küll ilus. Eks lähme vaatama ja ma teen ka pilti. Palju palju. Sellised tegevused on minu lemmikud. Vaadata ja unistada, ilusast majast. Ja mis mina teeksin teistmoodi.
Hiljem vaatasime filmi, mingi aafrika põliselanike kohta oli. Selline tõsieluline-naljafilm. Jube hea. Vaatasime siis 2 osa ära. Kokku kusagil 3 tundi. Samal ajal ikka popkorn ja karastusjook kõrval. ;D
Nüüd olen küll läbi, pesemas käidud ja magama. Jälle on asi nihkes, sest tegelt on ju veel minu jaoks 4 jaanuar, aga kella järgi juba 5 jaanuar. Mis seal ikka, nüüd ruttu magama, homme ikka nii kaua ei saa põõnata, pole viisakas vast.
OK, minul on õhupall, teie muretsege ka, see aitab. :D Puhh on nutikas.
Nägemiseni, kuigi millal see küll olla võiks. Mitte homme ega ka ülehomme. Tulevikus.
=)=)=)=)=)=)=)=)=)=)=)=)=)=)=)=)

Sünnipäev. =)

Täna vb ka juba eile (3 jaanuar) olengi saanud siin pidada oma sünnipäeva. Olen nüüd suur tüdruk, enam ei pea mul kingapaelu siduma ja potil aitama. Olen juba isegi valmis üksi koju jääma ning suudan pool hädaga valmistada ka pannkooke, et nälga ei jääks. Juhul, kui pean üksi kodus olema.
Gratulere med dagen, see oli täna minu suunas peamine tervitus fraas. Ja kalli. =) Muidugi tuli palju, palju ka eesti keelseid õnnesoove. Ja neid isegi vb rohkem, aga ega norra keel ka alla ei jäänud. Igastahes, tore päev oli. Kahju ainult, et ei saanud seda pidada oma kodus, vaid tegime seda vahetus-isa Larsi õe Eva juures. Muidugi see muutis ka kõik palju huvitavamaks samas. :D

Aga päev algas mul juba varasel hommikutunnil. Nimelt magama sain hilja, sest kui kell kukkus, siis hakkasid need õnnitlused tulema ja ei saanud enam pidama jutustamisega. Muideks, ma sain teada, et minu klassis on normaalne, et on ikka enamused poolaasta hinded viied. Aga mul küll pole:S :D suva see. Ma ei tulnud siia õppima koolitarkust vaid elutarkust. ;D
Aga magada sain ka siis ikka ja kuskil pool 7 äratati uuesti ülesse. Muidugi, vist kui oleksin ikka meeletult tahtusd, et jätame see aasta ülesse laulmise vahele, siis oleksin saanud magada rohkem. Kuid ma ju tahtsin, seda traditsiooni jätkata. Nimelt emme ja issi helistasid. Ja laulsid mu ülesse. NN, sest ma pidin ju vastu võtma kõne. Aga ma olin nii unesegane, et vahet polnud.
Siis jäin vist uuesti kohe magama, sest uni oli ikka nii peal. Ainult otsisin seda Laura Põldvere lugu- seitseteist. Aga ülesse ei leidnud netist. Issi saada siis mulle see, tahan ikka kuulata seda. =)
Ning järgmine järatus oli 8.15 või selle lähedal. See oli aga juba norra keeles. Guldborg, Astrid ja Trygve tulid. Koogil küünlad peal ja õhupall kaasas ja kindad. ( need siis need, mis Guldborg mulle kudus, aga jõuludeks jõudis ainult ühe valmis.) Panin käpikud kätte, soovisin soovi ning puhusin küünlad ära. Tulin ülesse ja mõltesin siis. Nüüd on mul õhupall. =)
Nagu Karupoeg Puhh ütles (midagi sellist): Kui sul on õhupall, siis on sul võimatu kurb olla.
Nüüd mul siis see on ja ma pole enam kunagi kurb. ;D
Peale selle mõtte lõpetamist avasin emme ja issi paki. Muideks saladuskatte all olen ma seda juba enne 2 korda avanud, sest võtsin sealt emme ja issi nn palvel välja suusaprillid, kui võistlus oli, pidi ju lund hakkama sadama. Aga mida polnud võistlusel, oli lumesadu. Panin pakki tagasi paar päeva tagasi ja avasin uuesti hommikul. Muidugi ma ei vaadanud muud sisu, sest ma tõesti tahtsin, et oleks ka midagi, mille üle üllatuda ja rõõmustada. Peale prillide sain siis veel kaks raamatut. Samast sarjast, mis kõik eelmisedki. Võtsin ühe juba kaasa ka, sest jõulupaki raamatud on läbi mõlemad. (emme ja issi, ma olen kiire lugeja, kui asi on huvitav ;D)
Tegelt on mul juba Ahti ja Ly pere kingitud raamatud ka alustatud, kuid kaasa ei hakanud nüüd võtma, sest väga rasked. See kergem ja väiksem nats. ;)
Ja oli muidugi veel kaart, mille pilt oli isuäratav ja värskusest pakatav. Nagu Eestimaa ilusad marjad ikka. Trygve oli ka valmis need lausa paberi seest ära sööma.
Sõime siis hommikusöögiks kooki ning pakkisime viimased asjad.
Läinud me olimegi.
Enne lennujaama minekut käisin läbi ka poest, kus meie saame siis kätte pakke. Läksin Heiki pakile järgi. =)
Mõnus oli seda saada.
Rajamaa pildid, mida olin oodanud juba ammu. Lõpuks. Nüüd on mul kõik pildid olemas.
Veel oli seal siis kommi. Eesti ja välismaa. Sõbraraamat oli ka. Ning kaart. Armas.
Sõitsime seejärel lennujaama ja lennule. Nii meeletult ilus oli kõik, et lausa patt oli lahkuda sealt. Ja mina ei saa aru, praegu on veel ju polaaröö, aga jumala valge on. Ma pettusin muideks selles polaaröös nats. Kuid Teravmäed ootavad mind ja seal on see juba midagi teistsugust. Samuti ja polaarpäev.
Lennukis Tromsöst Oslosse istusin vahekäigu kõrval ja ei saanud aknast välja vaadata. Selle asemel otsustasin magada natuke. Või noh tuikuda. Nats ikka aitas. Oslos ootasime umber 2 tundi ja Oslost Bergenisse lend läks nii kiiresti, et nagu polnudki. Saime ülesse ja kohe alla tagasi. Kuid see vaade Bergeni lähedal olevatele mägedele on meeli ülendav. Nii ilus lihtsalt.
Larsi õe juurde jõudes sõime õhtust. Muideks mulle anti ju valida, mis ma tahaksin süüa sünnipäeva õhtul, aga ma ei osanud midagi valida. Ja siis ütlesid, eks proovivad midagi head teha. Ja see läks 100 % täppi. Sõime taco´sid. Mmmm... Jube hea. =)
Hiljem mängisime Astridiga lauamänge ja teised valmistasid kooki ette. Mind kööki ei lastud. Lõpuks pidin täiesti üksi seal elutoas istuma. Tulid kõik sünnipäeva mütsid peas ja lauldes. Kaks sokolaadi torti küünlatega peal. Sain 2 korda küünlasi ära puhuda. Niisiis täna 3 soovi.
Sõime kooki, aga enne avasin kingid. Astrid ja Trygve olid mulle joonistanud pildid, nii armas. Ja Pere poolt oli Astridi ja Trygve pilt, mis oli ära raamitud. Ma ausaltöeldes kogu aeg lootsin, et nad kingivad selle mulle. ;P :D (ahne).
Pärast oligi selline relax õhtu. Vaatasime telekat ja suhtlus.
Selline oligi minu seitsmeteistkümnes sünnipäev!!!!