Meeletult palju huvitavat minu elust!!!

Ma olen olnud kehv kirjutaja, aga tõesti pole aega siia tulla. See võtaks ikka meeletult aega ja seda mul just pole.
19 August
See oli siis päev, millal ma ärkasin esimest korda üles oma uues voodis. Magada sain hästi, sest seda ma saan vist igalpool, kui just ei pea magama kivi peal. Hommikul käisime mustikal esimest korda ja leidsime veel kantarellasid (kukeseeni). See piirkond on ikka seeneliste paradiis minu meelest, sest siin on seeni ikka tohutult. Sellel päeval käisime veel minu esimesel sünnipäeval Norramaal. See polnud küll tavaline sünnipäev, vaid oli ühe väikese poisi (sama vana, nagu Trygve minu host-vend siis) sünnipäeva pidu. Pidu oli ilus ja asmas, ei olnud midagi väga pikka. Ikkagi ju laste sünnipäev. Pildid on üleval aadressil :http://picasaweb.google.com/kaarisusi/TromsoJuhtumised. Peale seda midagi tohutult huvitavat ei juhtunudki, vaid ainult kodus arutasime Larsi ja Guldborgiga, mis ma võiks homme teha.
20 August
Esimene esmaspäev siis, hommikul sõitsin koos Larsiga linna, mina tahtsin ikka vaadata aknast välja ning lihtsalt avastada linna, aga ta tahtis kogu aeg rääkida. Muidugi see on hea, aga mulle on kõik uus jne. Ja ma olin ikka viisakas ja rääkisin ja küsisin vastu ka, aga ikkagi. :) Enne linna minekut me viisime Astridi ja Trygve (minu host- õde ja vend) lasteaeda. Siin ka ikka lapsed nutavad, kui viiakse lasteaeda, keegi ei taha ju väiksena jääda üksi lasteaeda, ilma isa ja emata).
Linna jõudes sõitsime Larsi töökohta ning ta näitas kuidas ma saan sinna sisse jne. Lars läks tööle ja mina varajast linna avastama. See on ikka imeilus linn!! :)
Kümnest saime Larsiga kokku ja läkisme politseisse, seal läks kõik hästi, ainult pean veel mingit paberit ootama postiga, aga mis pole veel ikkagi saabunud. Loodame ja ootame!!
Peale seda sõitsin rattaga koju, see võttis ikka omajagu aega, sest tegin suure ringi ja u 20km oli see ikka pikk. Enamuse ajast tegin ikka pilte, kõike peab ikkagi ju jäädvustama. ;)
21 August
See päev oli peaaegu minu päralt. Tahtsin minna küll rattaga Kvaløya saart avastama, aga ilm polnud kõige parem ja jätsin selle teiseks korraks. AGA ma käisin ise ihuüksi mustikal. Korjasin oma 3-4 liitrit. Mustikaid on ka siin nagu kive. ;) Peale lõunat läkisn KOOLI, kohtuma kontaktisikuga (Eesti mõistes siis klassijuhatajaga). Ma saan siis minna esimesse aastasse ja veel suusa klassi. On ikka super küll.
Aga õhtu oli isegi veel tähtsam, sest käisin ju esimeses trennis siin norralastega Kvaløsletta Suusaklubis. Ma ei hakka seda siia nii täpselt kirjeldama, aga tore oli. Nüüd saan suhelda oma mõttekaaslastega.
22 August
KOOLI algus
Hakkan siis käima 11STC klassis. Mul on kaks klassi tugiisikut. Mõlemad on mehed, aga tohutult abivalmid ja sõbralikud. Kõik on hästi.
Esimesel ei juhtunud midagi väga huvitavat, enamus oli ju norra keeles, ma ei mõista veel ikka midagi. Koju läksin bussiga. Õhtul oli ikka, nagu tavaliselt kohe, kui kõik kodus, õhtusöök. Siis laste magama panek ja selline aeg ja pärast seda ikka ja jälle järgmiseks päevaks ettevalmistuste tegemine ja arutamine. Muideks mu inglise keel läheb üha paremaks. See on hea!!
23 August
Neljapäev siis juba. 7 päeva norrakatega koos veedetud. Koolis oli ikka tore, mis siis, et midagi veel aru ei saa, tore ikka. Ma sain juba tuttavaks oma klassiõdedega, nad on sõbralikud ja viitsivad inglise keeles rääkida. Aga koolis oli ikka suhteliselt igav, sest lihtsalt arutati, ei olnud õigeid tunde. Enne koju mienkut oli kooli poolt korraltatud territooriumiga tutvumine. Seiklesime koos klassiga ringi ja täitsime igas kontrollpunktis mingi ülesande. Mina kahjuks palju kaasa teha ei saanud, sest jah ... . Viimane kontrollpunkt oli aga suusaradadel, kus ma hakkan talvel suusatama, see oli tore, sain rajad ka ära näha. Õhtul oli mul aga teine trenn. See oli aga seekord kaugemal ja Lars ei tahtnud enam mind viia, ma saan aru, ta ei pea ju kogu õhtut raiskama minu vedamisele. Ma sain aga ilusti trenni, sest läksin ühe trennipoisi ema autoga. Kõik on ikka nii abivalmid, see on nii vapustav. Tunded on ikka mega laes, sest sain jälle uute inimestega tuttavaks. Ja kõik on ju suusatajad :) Minu vanused ka umbes, see on hea. Trenn toimus siis Tromsdalenis (mainlandil). Trenni polnud üldse nii raske teha, sest koht oli vapustav. Ma imetlesin lihtsalt neid imelisi mägesid. Õhtul siis pakkisin oma asjad jälle ja tuttu.
24 August
Viimane päev siis sellel koolinädalal. REEDE!!
See oli juba tavalise koolipäeva moodi, tunniplaani kohtaselt. Ühes olen ma kindel, see aasta tuleb mulle väga õppimste vaene teites ainetes peale norra keele, sest siin ei tehta tunnis üldse nii palju tööd. Kõik on nii pingevaene. Esimene oli Keemia muude loodusainete kompoti taolist. Seda annab mulle mu enda üks õpetaja. Teine tund oli ühiskonnaõpetse taolist, seda annab jälle mu teine klassijuhataja, kes meeldib mulle aga rohkem, sest tal on inglise keel nats parem ja ta ikka üritab tõlkida mulle ka midagi. Vahepeal oli lõuna (Matpause). Viimane tund oli inglise keel, jess. Esimene tund, kus saan 90 protseenti aru. See oli selline mõnna tund minu jaoks. Peale seda läksin linna kooliõpikud ostma. Nüüd olen küll palank!! Raha läks mingi 7 või 8 raamatu peale 1200kr (norra kr, see on eesti rahas siis oma 2400kr) jube ju :S. Aga nüüd on kõik olemas ja saan vast kevadel ka midagi tagasi, kui müün need tagasi. Peale selle sain ju veel mingi 5 raamatut laenata koolist, see on hea. Seda kõike aitas teha mu klassijuhataja. Ta aitab ikka mind nii palju. Aitäh selle eest talle!!
25 August
Seda päeva saan mäletada elu lõpuni vist. See oli meeletult tore. Hommikul otsustasime Larsiga minna mägedesse ronima. Nii ilus ikka oli sealt vaade ja pildid on jälle : http://picasaweb.google.com/kaarisusi . Siis saate ka osa mu imelisest matkast. Mäe kõrgus merepinnast oli 841m. See on mu uus rekord!! Me pidime tegema küllaltki kiirest, sest Gudborgil oli juba valmis lõunasöök, mis on küllaltki rahvuslik nende meelest. See oli siis midagi riisipudru taolist. Mulle igastahes meeldis, süüa seda veel kaneel ja suhkruga. Mmmm... . Õhtul läkisime Larsiga aga kontserdile linna. See oli suur kontsertite sari. See toimus linna Jalgpalli staadionil. Peaesineja oli A-Ha :) Aga enne oli veel Norra esinejaid ja Rootsi omasid ka. See on samuti mu elu suurim kontsert vist. Oma 14 tuhat inimest oli seal olnud. Ikka piisavalt, ma ütleks.
See päev oli mulle üldse üks rekordite päev!! See jääb mulle meelde.
26 August
See päev möödus enamuse ajast puhkamise tähe all. Vaid õhtul läksime Guldborgiga linna YFUkatega kohtuma. Seal sain oma tugiisikutega tuttavaks. Neid on mul isegi 5. Ainult ühte polnud kohal, polnud hullu. Üks on isiklik noor tugiisik, teine täiskasvanud tugiisik, kolmas on Linnakooli tugiisik, kus käin norra keelt õppimas, neljas on noor Kvaløsletta VGS tugiisik ja viies on koolis üks õpetaja, kes on valmis mind abistama igakell. See on ma usun ikka piisav mulle. Seal nägin veel teisi vahetusõpilasi, kes on see aasta Tromsøs. Seal oli meid kokku 5. Seal olid mul ikka tunded laes, sest jälle nii palju toredaid inimesi. Tagasi koju jõudes oli jälle nii väsinud, see kõik väsitab nii hullult.
Nii aitab küll. Ma pean nüüd ikka magama minema, muidu ei saa homme üles üldse!!
Godt natt og sove godt!!!

Pole pikka aega kirjutanud, olen laisaks jäänud selles suhtes!!!

Aga ma vabandan end välja, sest ma olen teinud palju tähtsamaid asju.
17. August
Siis siia ma jäin järjega. Nii palju on juhtunud, aga eks ma püüan meenutada. Ma spikerdan ka nats, et meenutada. Hommikul ma ärkasin 8-st, nagu pidi. Und mul jagub! Sõime hommikust, mis mulle meeldib, sest siis saan ma näha teiste riikide treditsioone, aga laiemalt, sest restoranides on ju laiem valik ning see oli midagi restorani laadset. Niisiis, sel päeval me õppisime Norra ja norralaste kohta palju huvitavat. See info oli vajalik minu meelest. Oli ka üks tund norra keelt, aga jah.... Ega ma ju seal midagi ei õppinud eriti. Nagu teada, ma pole keelte õppimises eriti kiire, niisiis, see oli ainult minule sissejuhatus sellesse keelde. Mõnda lauset ma teadsin ja oli kuulnud, aga enamasti ma ei oskaks neid lauseid ise kasutada. Mul pole see veel nii kindel. Mingi tunni vahel oli meil ka söögipaus, et saaks pead puhata natuke. Ja kui oli lõppenud norra keele tund, siis oli meil lõuna, seda ma enam ei mäleta, mis oli söögiks, aga noh, ega see polegi väga tähtis. Peale seda hakkas meil viimane tund vms. See oli lihtsalt discussing tund. Seal me arutasime, mida me ootame sellelt aastalt ja mida oleme juba kuulnud Norra kohta. Ja Erika ja Lars rääkisid ka natuke traditsioonidest Norramaal.
Siis vahepeal oli vast vaba aeg vms, sest ma ei mäleta mis tegime, vast midagi olulist. Siis oli taas õhtusöök. Peale seda oli õhtu entertainment või kuidas nad seda kutsuvad. Seal algul oli üpris igav, kuid ma pidin seal tegema uue foto oma elamisloa jaoks. Mul oli mingi vana pildi peal halvasti näha mu kõrvad, siis pidi uue tegema. Aga kui ma nägin seda pilti, siis minu meelest ma olin nagu sull vms. Mulle ei meeldinud see pilt üldse, aga pole hullu, ma ise ei pea seda vähemalt vaatama. Aga seal me tegime tutvust ka esimest korda Norra kommidega, mis olid päris head ja nämmid. Ainult lagrits oli nagu ikka nats vastik. Peale seda hakkas Norra muinasjutu pooltund. Ilus muinasjutt, aga see tekitas tõesti une, mida ta peabki tegema. Aga siis otsustas Liina magama minna, aga ma ei tahtnud veel magama minańa. Siis tuli aga minu juurde mu toakaaslane koos Kariga ning mu toanaaber tahtis minna magama Kari tuppa, sest tal oli ikka tohutu koduigatsus ja Kari suutis teda lohutada. See polnud hullu, sest nüüd oli ju mul privaattuba. Aga kahju oli ikka, sest mul oli Stephanist kahju. (kirjapildis pole kindel). Lõpuks läksin tagasi sinna majja, kus toimus entertainment. Seal hakkas just üks mäng, mida nimetatakse (vist oli maffia). Seda mängitakse kaartidega. On 4 maffiat ja teised on külaelanikud ning iga kord, kui magama jäävad kõik, siis ärkavad maffia liikmed ja nn. tapavad kellegi ehk siis saadavad kellegi välja. Mängu mõte on leida maffia liikmed külaelanike seast. Suht raske, sest arutamine käis inglise keeles ju ainul. Ning siis mul polnud veel nii hea tase. Aga magama läksin kell 11 vist vms. Magada sain jälle hästi.
18. August
Hommikul algas viimane tund vms. Seal täitsime elamisloa lehte. Ja saime need pildid tagasi, mis eelmine õhtu tehti meist. See tund oli vajalik, aga suht igav. Peale seda me läksime millalgi ühe lähdase kooli spordi palatsile ja mängisime mänge, et aega veeta, aga samas olla aktiivne. Esimene mäng oli uka-uka, mina prii, aga norralaste varsioonis. See ei olnud eriti huvitav, sest meid oli liialt palju ja samas liialt suur ala otsimiseks. Teine mäng oli see kassi-hiire mäng, paaris olidi ja hiir püüdis pääseda uude pessa ja teine äärmine pesast oli nüüd hiir jne. Raske seletada, aga mulle meeldis see mäng. LÕBUS oli vähemalt. Aga lõpuks ma mängisin värkpalli enamuses sakslastega, sest neid oli ikka meeletult palju. 18-32st. Onju palju!
Lõpuks pidime lahkuma, aga need ainult, kes läksid lennukiga või roniga edasi. Jätsime hüvasti ning meie läksime sööma kell 12. Lahkusime seal hostelist 13.00. Läksime lennujaama ja ootsaime seal pisut ning algas lend Tromso poole. Olin suhteliselt närvis. Jõudsin ilusti lennukiga lennujaama ja kohe olid vastas Guldborg ja Astrid. Ei saanutki jätta hüvast Alexiga ja Marlenaga (kiejapildis pole kindel). Igastahes, ma jõudisin ilusti nn. koju. Kujutasin nats teistmoodi ette, aga kõik on hästi.
Nüüd ma pean lõpetama, sest homme on teine koolipäev ja pean ikka magama ka palju. Homme vast suudan kirjutada järje peale, kuigi see on tohutult raske. NII PALJU ON JUHTUNUD JU
Niisiis god natt!!!

Nüüd olengi kohal siin imeilusal Norramaal.

Eile õhtul ma pakkisin viimased asjad ära ja olin reisiks valimis. Pagas oli nii piiri peal kaalu suhtes, et ei uskunud, et pean lisaks maksma. Ja nii see läks. Eile käisin siis veel viimast korda saunas. See oli tore, aga midagi ülevat seal küll polnud. Sain siis magama umbes pool 12 või nats varem. Kuigi algul plaanisin ikka veeö varem minna, siis see ei õnnestu kunagi, kui on midagi teha ja pakkida.Niisiis hommikul, või ikka minu jaoks öösel ma pidin ärkama 2-st. See ei olnudki väga raske üllatavavalt. Sõitma hakkasime pimedas ja viis minutit enne kolme. Lennujaama jõudes, oli Liina juba oma perega ja YFU ärasaatjaga kohal. Aga noh ma ei hakanud enne autos kiirustama ka, et minuti pealt jõuda. Niisiis, ärasaatmine ei olnud mulle kummalisel kombel raske, kuigi noh ikka kahju on ikka emmest ja issist aasta aega eemal olla. Aga nutma ei hakanud. Ei osanud lihtsalt millegi üle nutta. Kahju küll oli ikkagi!
Lend läks hästi, kuigi paaris kohas raputas liialt palju, aga eks see tegigi huvitavamaks sõidu nats, nagi Liina ütles vms. Jõudsime Oslosse või noh lennujaama 8.00 hommikul, olime kõige esimesed YfUkatest ja pidime ootama palju-palju. Lõpuks olin juba nii väsinud. Ära sõitsime lannujaamast 15.00. Enne seda lihtsalt istusime ja ootsaime teisi õpilasi. Vastu tuli meile Kari, tore ja armas naine on.
Siis sõitsime siia hostelisse või selle sarnasesse kohta. Sõit oli imeilus, sest siin on nii ilus loodus. Koha mine ma ei mäleta, aga eks ma saan selle vast teada ja panen pilte ka ülesse. Siis näete ka, kui imeilusas kohas ma olen.
Ma olen ühes toas (Stephani) hääldus on nii, aga kirjapldis ma kindel pole. Ta on Saksa tüdruk.
Õhtupoolikul mängisime YFU mänge ja käisime söömas ja saime tutvuda teiste vahetusõpilastega. Nii palju uusi nägusid, raske on kõigi nimesid meeles pidada, aga eks ma üritan ja tahan ka. Muud siis polegi.
Homme hakkab ikka õige asi pihta ja õpime keelt jms. Tihe päev tuleb loodetavasti.
Aga nüüd minu poolt head und!!

Nn. eelviimane õhtu-öö kodus, oma voodis!

Olen nüüd kõik enda meelest ära ostnud ja varunud. Täna tegin viimase ostlemise Eestimaa pinnal. Vahepeal pole kirjutanud, sest käisin Suverullil, mis oli väga tore, aga ei hakka seda siia kirjutama, sellest kirjutan täpsemalt oma isiklikku treeningpäevikusse. See teema ei kuulu siia.
Esmaspäeval e. siis eile ma jätsin Grete, Kadi ja Alicega nn. hüvasti (see sõna on nii imelik siia kirjutada, sest see oleks nagu ma ei näeks neid enam kunagi). Aga jah Alice kinkis mulle mälestuseks meeletult ilusa tema enda maalitud pildi, mis meeldib mulle tohutult. Grete ja Kadi kinkisid mulle aga loterii piletid (me leppisime kokku, kui ma oleks saanud neist piletitest vähemalt 100 ooo kr, siis oleksin teinud neile piletid välja endale külla, aga kahjuks ma ei saanud nii palju :( ja seal oli ka veel fotoalbum, mis on nii ilus, kui ma tagasi tulen siis teen kohe valmis 300 pilti ja panen pildid sinna sisse. Ja lähen näitan neid pilte oma Kiviajast sõpradele Kadile ja Gretele, kellele meeldib pilte albumist vaadata :). Ja seal oli ka veel suur kommikarp, millega tegime algust juba Otepäält tagasisõites, mainin, need on head!!!!) Mälestused on mul neist head :) :) :) .
Esmaspäeval e. 13. augustil e. 3 päeva enne ära sõitu alustasin ka pakkimisega. See mulle ei meeldi kohe üldse. Eile pöörasin oma toa ikka meeletult pahupidi, see on lõpuks juba normaalsemaks muutunud. Pakkimine hakkab tänaseks juba korda looma.
Täna e. teisipäeva e. 14 august ma käisin viimasel poodlemise tuuril ja varusin viimased asjad. Õhtul käisin veel viimases trennis koos Arnega ja arvatavasti viimases enne vahetusaastat. Ilm oli täna nii kuum, u. trenni minnes oli vast pea 30 kraadi. Aga oli ikka hea viimast korda hea teha trenni Eestis, kuigi ma ei kujutanud mingit vahet olevat teiste trennidega. Igastages pärast me läksime Orajõele tagasi ja ma olin võtnud kringli, mahla ja kommi kaasa, et tänada teisi väikseid ja suuri trennikaaslaseid ilusate aastate eest ( see lause on ikka väga kahtlane, aga ma ei oska teist moodi ka kirjutada :S ) Pärast võtsin siis veel oma suusakepid ka kaasa, et neid oleks mulle kergem järgi saata.
Ma tahtsin veel oma ärasõidu eelsetest mõtetset kirjutada. Need on nii meeletult segased, et ma ei saa üldse paljudest asjadest, kuigi on kõik positiivne. Ma ikka meeletult ootan minekut juba, siis saaks see nn. peavalu üle (tegelikult mul ei valuta üldse pea, kõik on korras, aga lihtsalt on paljule mõelda). Ootan nii väga. Homme saan siis veel viimast korda ka sauna, kuhu ma arvatavasti aasta jooksul ei saagi, aga pole hullu, ma pole selle suur nautija.
Host perega polegi pikka aega kirjutanud, aga ei viitsi ka enam, niikuinii saan neid paari päeva pärast näha ja eks siis saab rääkida kõigest kõike. Aga ma ikka kirjutan homme õhtul, et olen endaga valmis ja ootan seda aastat meeletult ja seda kõike ma ju ei valeta ka neile viisakusest. See on tõsi!!!
Natuke üle 31 tunni lennuki väljunemiseni, mul on mõtted ja tunded segased ja haievil. Üks meeketult tähtis asi jäi mul enne minekut tegemata, mis oleks pidanud tegama. Hambaarsti juures kontrollil käimine. Aga eks ma loodan, et mul pole ka auke, ma ei usu seda. See on tohutult väimatu, ei saa ja ei tohi olla auke. Eks nüüd aitab ka, tahan veel nautida viimast korralikku und oma kallis voodis. Head und!!!

7 päeva veel. wipiii...

Niisiis... Pidin kohe ,,homme,, kirjutama, aga jah selline ma olen. Ei leidnud õiget aega kirjutada. Kus ma siis pooleli jäin ...

Ahjaa. Ma ei hakka nüüd kõike väga pikalt välja kirjutama, niisiis Võru folgi avamise päeval ma nägin neid esimest korda ja see oli väga huvitav, nad olid rongkäigul ja hüppasid seal välja ning kohe kallistama. See oli armas, aga ootamatu. Teine nägemine ja juba natuke rahulikumalt oli Avakontserdil, see kohtumine oli sõbralik. Me vaatasime ilusti kontserdi lõpuni ja siis nad kutsusid end nendega kaasa. Nad ööbisid internaadis ja seal pidi tulema neil proov järgmise päeva esinemise jaoks, aga enne käisime ühes Võru koolis söömas. See oli meeletu, sest seal olid ju kõik rahvused ja kõik laulsid ja tantsisid. Mõtle, kui ikka väikeses sööklas oma 300 inimest korraga laulavad ja tantsivad ning osad üritasid seal veel süüa ka. See oli meeletu, aga jääb meelde. Lõpuks jõudsime internaati. Seal tuli välja, et nad ei teegi proovi. Siis tulid Norra tüdrukud, kes mängisid seal esinemistel viiulit, kes kutsusid mind endaga välja jaltama. See oli tore, sest sealt sain ikka vb oma esimsed Norra sõbrad, nad üritasid mulle õpetada keelt, aga mulle ei jäänud küll midagi meelde. :) Lõpuks oli kell juba nii palju, et läksin Võrru tagasi ja siis vanavanemate juurde tuttu.

Järgmisel päeval ma ei näinud neid üldse, sest hommikul ja lõuna ajal olid nemad Tartus esinemas ja õhtul mina pulmas, aga oligi aega seda kõike natuke seedida.

Laupäeval oli siis meie esimene kohtumine Norra lõunal, see nägi välja selline, et ühes sisehoovis oli lauad kaetud ja külalised vaatasid nende esinemist ja tutvustati Norra rahvustoite. Seal õpetati meile ka üks Norra tants, see oli armas. Siis aga serveeriti meile esimene käik ja see oli mingi püree-supi laadne asi. Nime ma enam ei mäleta, aga valget värvi oli ja lillkapsas oli ka sees. suhteliselt magus oli ja mulle harjumatu. Ma tohutult loodan, et seda iga päev sööma ei pea hakkama. Teine käik oli juba tuttavam. Punane kala ja kartulid koorega, ning koore kaste peal vist ka ning värske kurgi viilud sidrunihappega maitsestatud. Noh see oli juba ammu ja polegi enam nii meeles, võisin mõne asjaga eksida ka. Magustoiduks oli siis üllatuseks jäätis, lihtlabane, aga hea vanilli-jäätis.

Peale seda me pakkusime me isaga Larsile välja, et läheks ujuma Meenikunno rappa koos perega. Nad vahetasid riided ja natuke ootasime ja, sest neid oli ikka ju 5 ja meid 3. Ei saanud minna tavalise autoga. Ema ja isa mul käisid vanaisalt laenamas tema autot (Lada-helesinine, selline õige ikka) See oli neile ikka huvitav vaatamisväärsus ning kõik tahtsid sellega korra sõita. Käisime siis ujumas ja mustikaid söömas. Kõik läks hästi kokkuvõttes, kuigi korra eksisime ära, aga polnud hullu. Me pidime minema pärast ujumist tänavatantsule, aga enne käisime Kubja hotellis veel söömas ka, kõigil olid kõhud juba natuke tühjad. Napilt jõudsime tänavatantsule ja tantsisime ära. Vahepeal käisime veel rannas mingil õhtukontserdil ja siis simmanile Kandle aeda. Seal tantsisime ikka palju, tantsisin Larsiga ka peale isa. Peale pidu jäin mina Võrru jälle, aga vanemad mul viisid Guldborgi ja Larsi internaati ära ja ise läksid koju.

Pühapäeval käisin laadal ja ostsin kaks kingitust ka neile. Peale seda hakkas neil jälle esinemine Kandle aias ja mina ning mu vanemad käisime seda vaatamas. Enne norrakate esinemist käisime Vene tantse tanstimas, venelased õpetasid meid tantsima nende rahvatantse. Peale norralaste esinemist me läksime meie koju Tännassilma. Neile meeldis tohutult meie aed, kus olid jus valmis saanud kurgid, herned, mustikad, kirsid, tikkrid jne. Guldborg küsis isegi miks ma tahan sellisest imelisest aiast ära minna :D. Aga tore oli, me käisime saunas, aga nad pole ikka suured sauna fännid, sest Guldborg ja Marcia istusid kõige madalamal laual ning siis oli ka veel kuum. See on selge, et sauna ma seal aasta aega ei saa vist. Aga pole hullu, ma polegi nii suur sauna nautleja. Enne sauna käisime veel Larsi ja Astridiga ujumas Põlva järves. Ujuda neile ikka meeldib. Kui väljas jahedaks läks, siis sõime toas. Õhtul viisime nad Väimelasse internaati tagasi ja järgmine päev nad sõitsid Norra tagasi. See oli nn lühikirjeldus sellest nädalavahetusest, kuigi nii palju jäi rääkimata.

Vahepeal on veel olnud SSK, mis oli meeletult tore, sest sain nii palju kasulikku infot Liinalt, kes tuli just Norrast ja Tromsost.

Sain ju veel vahepeal teada ka oma tugiisiku. Ta on Julia W. Vannebo. Julia tuli see suvi tagasi Ameerikast vahetusõpilasena ja ta on 17-st aastane. Aktiivne ja tore tüdruk. Tegeleb jalgpalliga, aga Ameerikas poksis (huvitav). Nüüd ootan vastu kirja temalt, ei ole veel tulnud. Tema suur soov on aidata mind, et mul oleks see aasta niisama tore kui temal oli väidetavalt.

Selleks korraks aitab. Ma loodan, et ühe kirja kirjutan ikka veel vähemalt Eestimaa pinnal olles.

Lõpuks ma otsustasin end kokku võtta ja see asi ära teha! 14 päeva minekuni.

Ma olen mõelnud iga õhtu ja hommik, et vabal hetkel alustan blogi kirjutamist. Blogi sain valmis varem, aga nüüd võtsin end alles kätte ja hakkan kirjutama.

Alustan sellest hetkest, kui sain teada oma Norra pere. Ma iga päev vaatasin oma meile ja hoidsin oma telefoni oma ligi ja kui see kiri oli saabunud, vaat siis olin alles rõõmus. See oli nii meeletult tore ja üllas hetk, et kellelegile ma ikka sobin ka. Ei saanudki järgmist aastat veeta lastekodus. :( :D

Aga siis perest: Sain teada oma host-pere andmed

26. juuni. Seal olid kirjas vanemate ees- ja perekonnanimed ja vanused. Host-isa nimi on Lars Robert Hole meteorologist/teadlane ja host-ema nimi on Guldborg Sovik biologist/teadlane. Ja seal oli ka laste nimed ja vanused. Mind on õnnistatud ka väikeste lastega (mul ei ole olnud just palju kokkupuuteid väikeste lastega), aga loodame et saan ikka hakkama. Nad on tegelikult meeletult toredad lapsed.

Mul on väike õde Astrid neljane ja vend Trygve saab kohe-kohe kaheseks. Nende peal ma loodan oma keelt praktiseerida, ma olen enamuse aastast vast nendega samal keele tasemel. (Ärakasutaja:D)

Aga räägin pildist ka, mis siin on. Vasakult alustan: alumises reas olen mina, minu host-isa Lars, tema süles host-vend Trygve, host-õde Astrid, host-ema Guldborg, nende au pair Peruust Marcia. Ülemises reas on minu vanemad isa Kalmer ja ema Epp.

Sellest hiljem, miks olen juba nendega kohtunud enne vahetusaastat.

Sain siis kirja YFUlt ja seal rääkis, et nad elavad Põhja-Norras. Kvalyslettas, Tromsost väljas. Hakkasin kohe kaartidelt otsima Tromsot. Ma olin meeletult õnnelik, et sain põhja oma vahetuspere, aga ma ei uskunud, et niiiii põhja. Väidetavalt 500km polaarjoonest veel põhja poole. Päris hull, aga saan hakkama. Vähemalt seal pole külm väga, aga lund on küll kuhjaga. Ok jälle kaldun jutust kõrvale.

Seal esimeses kirjas oli veel see, et neil on kaks kelgukoera (see meeldib mulle väga, sest tahtsin endale ka sellist tõugu) Ja siis nad loodavad, et ma ühinen nendega nädalavahetustel reisidel ja muidu üritustel (loomulikult, kui mul on võimalik!!!!!) Jaa siis oli seal ka lause, et nad külastavad juulis Eestit. See oli küll suur üllatus mulle!!!

Kui kirjutasin esimese kirja, siis olin ikka tohutult pabinas, aga sain selle valmis ja saadetud. Siis nad ütlesid, et tulevad Eestisse Võru Folgile juulis. See oli tohutult hea uudis, sest Võru on ju nii lähedal ja sinna minek on nagu vanavanematele külla minek. Nad esinesid seal oma tantsurühmaga. Mu host-vanemad on rahvatantsijad.

See oli ikka nii meeletult tore, sest mina sain nendega enne vahetusaastat tutvuda ja nemad nägid ka minu elu Eestis. Ma usun, et see andis väga palju juurde, sest nad oskavad minuga arvestada rohkem, kui on näinud minu elu siin. Aga muidugi nad ei pea oma elu mingil määral muutma, sest see ongi asja mõte. Näha teist kultuuri.

Tänaseks aitab, homme kirjutan edasi, mis tegime, kui nad käisid siin ja milliseid huvitavaid juhtumis on veel olnud. See kiri sai isegi liialt pikk, et vaevalt keegi viitsib selle läbi lugeda, aga loodame. Homme siis edasi, ciao.

Kaari.