Vinterferie oli tegus. Kohe esimesel vaheaja päeval söitsime köik koos ja üks pere veel Målselv`i. See on siis mäesuusatamise keskus Tromsøst 2 tundi autosöitu löunasse. Laupäeval me jöudsime kohale alles nn. öhtusöögiks ja midagi tarka enam ei tehtud. Aga mökk oli vöimas meil. Mina sain omale oma toa, kus laiutasin nagu hull. Ja pöhimötteliselt oli mul oma pesuruum ka. Sest keegi seda ruumi ei kasutanud lihtsalt. Köik käisid koos kitsikus kahes teises.
Nii, pühapäeval siis oli selline vaikne päev mulle vähemalt. Ei käinud mäel, ega kuskil kaugel. Ainult suusatasime mingisse metsa ja tegime seal lume sisse suure augu ja selle sisse tegime lökke. Seal peal tegime vorste. See on Norras iga-talvepäeva-tavategevus. ;) (aga mul küll vorstid kunagi nagu ikka mönusalt soojaks ei saa. enne pölevad ära. ma nimelt topin nad liiga tule sisse ja kärrsavad seal ära.)
Ja nüüd ma olen siis löpuks ära proovinud ka koerte ja kelguga söitmise. Nii peal, kui ka suuskadel. Esimesel öhtul istusime mina ja Astrid kelgu peal. Ja teisel päeval ma nn vedasin ka kelku.( köik teise veavad ka kelku, aga mina tahtsin koerte taga söita.) siis me eriti kiiresti ei liikunud, aga ma ei pidanud vähemalt ise hoogu lükkama. Mönus asi on, ja pärast on nende koertega vähemalt närve ka rahustatud. Nad nimelt pole meeletult kuulekad ja saab natuke närve rahustada neid korrale kutsudes(loe:karjudes).
Esmaspäeval me läksime siis mäele. Mina maksin enda mäe-varustuse ainult. (390.- nok) ja Lars maksis mu 2 päeva mäepileti. =) Vöi oli vastupidi, ei mäleta enam. (vist ikka nii). Laenutuses nägin ma Runet ja Olet oma klassist. Nad tulid ka mäele, aga ainult üheks päevaks.
Alguses ma sain jube head suusad, aga mingi 3 tundi peale alustamist avastasin, et mu see suusaside on logisema hakanud. Esimesel hetkel üritasin ise ära parandada, aga ma ei saanud ikka hakkama ja mingi mees seal körval soovitas ka sinna laenutusse ikka tagasi viia. Laenutuse mees oli lahkelt nöus ära vahetama. Kuid vastu sain minu meelest küll uued suusada, aga samas jube rasked. Ja need mulle ei meeldinud. Ole ka pärast ütles, et need on tegelt möeldud vist nagu paksu lume jaoks. Siis ma juba mötlesin vaikselt, et vahetan need pärast ära. Söitsime veel natuke ja vahepeal laenas Guldborg ka minult suuski. Mina puhkasin samal ajal ja söin. Ilm oli kogu aeg super soe ja päikseline. Mmmm... Prillideta oli väga halb.
Viimaks söitsime mina, Lars ja Guldborg koos koertega sellest suurest mäest alla. Sest me pesitsesime terve päeva seal laste mäe juures ja lapsed söitsid autoga mäest alla, kuni selle suure mäe töstukini. See mägi oli ränk. Vöi vähemalt siis, esimesel korral. Ônneks polnud seal aga kedagi ja saime vaikselt minna. Aga alla me saime.
Päevapilt:
Kodus pannkooke. (mina küpsetasin, jube head tulid välja ja kövasti jäi puudu, tegin pea sama palju juurde)ja ma tahtsin kohe magama minna. Kuigi jah ikka sai liiga hilja. Muideks ma oskan nüüd mängida nats akordionit. Noodiga, mitte peast seda valssi. Ja midagi veel proovisin öppida.
Ja täiskasvanud mängisid mingit lauamängu, midagi aliase laadset. Niisiis mina kaasa ei saanud lüüa. Ja pealegi olid köik küsimused Norra ajaloo kohta. Nad ise ka ei osanud.
Mina läksin magama. Aga siis ärkas kohe Astrid ülesse. Ja karjus tarve öö. Arvatavasti ükski normaalne inimene ei saanud sellel ööl magada. Ta oli mäel end külmetanud ja sai mingil moel körvapöletiku. Ja nuttis ikka mönusalt pea terve øø. ônneks oli hommikul tal juba parem.
Ohh... kui väsinud ma jägmine hommik olin. Töesti, köik möeldavad jalalihased olid väsinud. Söime hommikust. Ja pea kohe mäele. Teisel päeval oli siis suur mägi ka avatud. Esimesel vöimalusel läksin kohe sinna. Kuid alguses üksinda mulle seal ei meeldinud. Liiga järks ja liiga palju proffe. Hiljem läksime mina, Lars ja ta söber koos mäele. Ja siis oli hea. Käisime isegi 3km`sel rajal ära, see oli nats liiga lumevaene, aga elas üle. Selle eest pikk. Mingi pool tundi läks ikka aega. Ja hiljem koju. Söime siis veel seal mökis ja mina ning Guldborg hakkasime pakkima. Sest tahtsin minna temaga koju. Ei viitsinud jääda sinna niisama terveks päevaks.
Kodus oli mul vöimalus rahulikult koristada. Juba oli ju käes kolmapäev. ;) Ainult 2 päeva oli jäänud emme ja issi saabumiseni. Ma töesti muutusin iga päevaga järjesti kannatamatuks ja ootasin seda ikka korralikult.
